Palun, ei! Palun-palun, et ei. Aga, kurat, seis paistab paha. Õõvastavad hetked Belgradis, mis tõid meelde Christian Erikseniga juhtunu (13)
"Kui jalgpallur palliplatsil traumata kokku kukub, tuleb seda alati käsitleda äkksurmana," rõhutas Eesti jalgpallikoondise arst Kaspar Rõivassepp paar päeva pärast EM-finaalturniiril taanlast Christian Erikseni tabanud südameseiskumist Soccernet.ee-ga sel teemal vesteldes.
Belgradi Partizan – FC Flora kohtumise 68., 69. ja 70. minutil tuli see lause oma ülimalt otsekoheses halastamatuses meelde, sest Markkus Seppik lebas Partizani staadioni murul, teda ümbritsesid nii Flora kui ka kodumeeskonna arstid ja keskkaitsja meeskonnakaaslased nõudsid ägedalt žestikuleerides kiirabiautot väljakule.
Esmalt tõttasid seepeale Seppiku juurde neli kiirabiarsti koos defibrallaatoriga, aga Flora mehed eesotsas Ken Kallastega nõudsid, et staadioni nurgas seisnud auto kiiremas korras sündmuskohale sõidaks. See kõik tõi koheselt meelde õudsed hetked Parkeni staadionil Kopenhagenis 12. juunil 2021, kui kiirabiarstid pumpasid Erikseni südant ja võitlesid tema elu eest.
Mis Seppikuga juhtus? 68. minutil tegi Flora kaks vahetust, kui Henrik Ojamaa ja Rauno Alliku asemel tulid platsile Danil Kuraksin ja Martin Miller. Umbes samal ajal, kui Alliku küljejoone suunas sörkis, langes Seppik esmalt enda väljakupoolel kükili ja siis põlvitas. Kohtunik Julian Weinberger (Austria) tuli tema juurde ja kohe oli kohal ka Flora arst Kristiina Lind.
Et olukord on tõsine, sai selgeks mõne sekundi pärast, kui juures olnud Flora mängijad hakkasid ägedalt žestikuleerima vahetuspinkide suunas. Tooge abi juurde! Tulge juba! Seepeale spurtisid kohale kaks inimest Partizani vahetuspingilt (ilmselt nende arstid) ja Flora mängijad leidsid silmadega väljaku perimeetrit kammides üles end ühes nurgas asuvas lüüsis peitnud kiirabiauto.
Asuti abi nõudma sealt. Ning Flora meestega ühinesid Partizani mängijad. Mõni minut varem Konstantin Vassiljevi pommlöökide tõrjumisega ametis olnud Aleksandar Popovic, kes kiirabibrigaadile kõige lähemal, proovis neile kehakeelega selgeks teha, et tegutseda tuleb kiiresti.
Flora mehi paistis valdavat paanika. Neli kiirabiarsti olid juba Seppiku juures kohal (mida täpselt tehti, polnud selge, sest ühelt poolt varjas Flora keskkaitsjat kanderaamiauto, teiselt toimuvat jälginud Flora mängijad ja kolmandalt poolt peagi ikkagi kohale jõudnud kiirabiauto. Teadmist, mis täpselt toimub, polnud, aga arusaamine, et seis pole hea, oli. Ja see ajas iiveldama.
Meelde tulid Rõivassepa sõnad: "Kui süda saab esimese kahe minuti jooksul elektrilöögi, on tõenäosus ellu jääda lausa 90%." Kui Seppik abi vajas, siis kas see jõudis temani piisavalt kiiresti? Kas mingit tähtsust võivad omada need kümme-kakskümmend sekundit, mis kulusid, kuniks kiirabiautos olnud arstid said mängijate žestidest aru, et tuleb joosta?
Kõik need mõtted lendasid peas ja see polnud tore, vaid vastik. Partizani fännisektor oli vaikinud. Siis võttis terve staadion üles aplausi, mis oli siiras ja soe ja näitas, et tuletas meelde, et ükski sportlik rivaliteet pole kunagi tähtsam või kõrgem inimlikest väärtustest.
Paari minuti pärast paistis olukord veidi lootust andvam. Flora meeste kehakeelest oli pinge kadunud. Tõsi, sellest lõplikke järeldusi teha ei saanud. Aga kui Seppikut kiirabiautosse hakati tõstma ja ülejäänud Flora meeskond valmistus mänguga jätkama, oli see signaal, et olukord ei tohiks olla kõige hullem.
Seppikut asendas Henrik Pürg ja 6-7 minutit pärast Flora keskkaitsja murule langemist läks mäng edasi. Paar minutit hiljem teatas Flora pressiesindaja Rünno Mahl keskkaitsja seisundi kohta: "Stabiilne on hetkel."
Mis täpselt juhtus ja mis on seis, on praegusel hetkel teadmata. Vajadusel täiendab Soccernet.ee artiklit õhtu ja/või öö jooksul.
* * *
Lisainfo Floralt kell 21.52: Seppik on EMO-s, põhjuseks tugev valu.
FC Flora peatreener Jürgen Henn kiirabiga minema toimetatud Markkus Seppikust pressikonverentsil: "Arvestades, mis EM-il toimus, oli see kerge šokk. Aga saime [üpris kiiresti] pingile sõnumi, et südamerabandust polnud. Markkus hingas iseseisvalt ja see oli positiivne."
Mina, kes mängu ei näinud ja 10 minutit tagasi alles kuulsin, sain siit selgema info kätte kui mujalt..
järgmisel päeval on lootusetult hilja asjadest rääkida.
IUdutuli ehk on lähedane või tuttav kes arvab asjast emotsionaalse poole tõttu hetkel teisiti, kuid mõni neutraalne inimene näeb ehk asju vähe objektiivsemalt.
Absoluutselt ei ühti eelmise seisukohaga. Tänasel infoajastul kus pildid ja videod on koheselt üleval esimestest minutitest peale, ehk kuskil käib live ülekannegi telefonidest - tekivad tohutult küsimusi. Infoga viivitamine pole kuidagi õigustatud. Sportlastega võistlustel toimuv, ka õõvastavad kaadrid on osa toimuvast ja ei kuulu salastamisele. Ka jalamurrud või oda pähe kinni jääb uuesti ja uuesti läbi mängima netiavarustesse, nagu ka kõikvõimalikud muud õnnetused kus surm saabub silmapilkselt. See on tänase digiajastu reaalsus ja normaalsus avalikus kohas, avalikul üritusel osaledes. Olen ka ise kannatanu rollis tuhandeid kordi mõnda häirivat pilti läbi kedranud lähedasega, enda profiilist võtsin maha, sest ei lasknud edasi liikuda, aga kuskil kindlasti keerleb ja on saadaval järgmisetele sarnastele juhtumitele võrdluseks kõrvutada, õppida, teha järeldusi, ehk ka aitab vältida mõne juhtumi tänu tähelepanule mis sai, ja ehk ka ühiskond õpib tegema ennetusi ja täiustusi tänu eelmistele vigadele. Kannatanule kiiret paranemist ja puhkust taastumiseks ja aega uuringuteks, aeg maha, väike puhkus ning mõtte koht prioriteedid tähtsusjärjestusse seada, sest kui on kiire ja kõik näib korras, ei mõelda sellest mis tõeliselt oluline ja mida elult tahetakse, milliseid riske võetakse õigustatult või õigustamata.
