Poola jaoks ei ole EM-ile eelnenud aeg olnud just lust ja lillepidu. Korraldajariik on pidanud tõsist tööd tegema, et turniiriks nii infrastuktuuri poolest kui ka kultuuriliselt valmis olla.

Poolale on EM-iks valmistumine maksma läinud ligikaudu 20 miljardit eurot, kuid tänu sellele on infrastuktuuri arendamine toimunud väga kiire tempoga ja küllaltki edukalt.

Staadionitega on tekkinud pisiprobleeme, aga laias laastus võib selle osa ettevalmistusest kordaläinuks lugeda. Ka viimane probleem, mis tekkis Wroclawi staadioni kastmissüsteemiga, suudeti üsna kiirelt lahendada ning nüüd peaks staadionid olema EM-iks valmis.

Murekohaks on aga riigi jalgpallikultuur, mis Poolas tihti valedel põhjustel ajaleheveergudele on mahtunud ning ei ole ka UEFA poolt tähelepanuta jäänud.

Kandidatuur algas skandaaliga jalgpalliliidu juhtkonnas

Poola ja Ukraina ühiskandidatuur oleks võinud väga kiire lõpu saada, sest enne EM-i korraldamisõiguste jagamist puhkes Poola jalgpallis lõkkele suur skandaal.

Poola spordiminister Tomasz Lipiec suutis 2005. aastal läbi suruda seaduse, millega muudeti jalgpallitulemustega manipuleerimine kriminaalseks rikkumiseks. Seejärel algas Poolas töö kohaliku jalgpalli korruptsioonivõrgustiku lahtiharutamisega ning niidid jõudsid välja mitme kohtunikuni ja klubijuhtideni, kes tulemustega manipuleerinud olid.

Uurimise käigus tegi aga Lipiec väga riskantse sammu, otsustades peatada kohaliku jalgpalliliidu juhatuse töö. Selline otsus võinuks viia isegi Poola FIFA-st eemaldamiseni, sest maailma jalgpalli katuseorganisatsioon ei salli valitsuste sekkumist jalgpalliliitude juhtimisse.

Poola õnneks see olukord nende ja Ukraina ühiskandidatuuri ei mõjutanud ning nüüdseks on see probleem ajalugu.

Rassism ja vägivald staadionitel

Pärast EM-i korraldamisõiguse saamist oli Poola jaoks käes aeg tegeleda väga delikaatse probleemiga: kohalik fännikultuur pole riigi mainele just kõige suuremat kasu teinud. Poola oli ja on siiamaani hädas huligaanidega ning sellele juhiti tähelepanu juba 2006. aastal, kui Saksamaal toimunud maailmameistrivõistluste ajal Poola ja Saksamaa fännide vahel kaklus puhkes.

Huligaanitsemine ja rassism on probleemiks olnud ka Poola koduses jalgpallis ja 2008. aastal valmistas Poola olukord muret ka UEFA-le. UEFA pressiesindaja William Gaillard ütles tollal, rääkides Poola huliganismist ja valitsuse sekkumisest jalgpalliliidu töösse, et nad ei usalda Poolat täielikult ja jälgivad olukorda hoolikalt.

2011. aasta aprillis avaldas UEFA raporti, milles kritiseeriti Poola ja Ukraina olukorda ning leiti, et rassistlikku vaenu leidus mõlema riigi klubide toetajate seas väga palju. Raport avaldati kõigest nädal pärast seda, kui Poola ja Leedu toetajad olid omavahelise kohtumise järel kaklema läinud ning see tõmbas suurt tähelepanu.

Euro 2012 korraldamise eest vastutav UEFA direktor Martin Kallen tunnistas, et see valmistas talle muret: "See, mida me eelmisel reedel Poola ja Leedu mängus staadionil toimumas nägime, ei olnud meeldiv pilt. Meie ja Poola valitsus oleme mures. Nad võtavad seda tõsiselt ja juba lähikuudel saabuvad muutused."

Leiti, et uuritud 18 kuu jooksul toimus Poolas vähemalt 133 eraldiseisvat intsidenti, millest 56s väljendati oma rassistlikku suhtumist avalikult. Näiteks nõudsid ühe EM-i korraldajalinna Gdanski klubi Lechia toetajad, et seal mänginud brasiillane Luiz Carlos Santos Deleu oleks viimane mustanahaline mängija, kes nende klubi esindab.

Lisaks mustanahaliste vastu suunatud rassismile on mitme klubi toetajad avaldanud vastumeelsust moslemitele ja juutidele. Raportis toodi välja intsident Poola 3. divisjonist, kus kahe Rzeszowi linna klubi vahelises mängus tõid ühe toetajad välja juuti kujutava bänneri ning rullisid seejärel selle kohal lahti sõnumi: "Surm kõverninadele!"

Lahendus: politsei ja turvakaamerad igal mängul

Poola pidas oma lubadusest kinni ning probleemsete toetajatega asuti võitlusesse kõige kõrgemal tasemel, kui sekkus ka riigi peaminister Donald Tusk.

Ühisel kohtumisel spordiministri Adam Gierszi, siseministri asetäitja Adam Rapacki ja Poola jalgpalliliidu esimehe Grzegorz Latoga leiti, et varem on tehtud vigu kõigil tasanditel, ning pakuti välja lahendusi, kuidas probleemiga võidelda.

Tuski poolt välja öeldud ideede kohaselt pidi iga Ekstraklasa klubi enda staadionitele turvakaamerad paigaldama ning fänne identifitseerima hakkama. Lisaks anti politseile luba staadionid publiku jaoks sulgeda, kui neile tundus, et turvalisust ei saa tagada.

Politseijõud pidid nüüd igal mängul kohal olema ja lõpetama vajaduse korral mängu, kui olukord tribüünidel kontrolli alt väljub. Poola liiga polnud selliste meetmetega rahul, sest nende arvates ei olnud staadionite sulgemine toetajate jaoks hea lahendus.

Olukord on paranenud

Nüüd, kui Poola esimesi külalisi ootab, on olukord paranenud, aga ei ole siiski ideaalne. Inglismaa saatkond on näiteks oma reisivaid fänne hoiatanud, teatades: "Aasia või Afro-Kariibi päritolu reisijad peavad hoolikad olema. Ei saa välistada, et reisivad fännid võivad sattuda rassistlike rünnakute ohvriks."

Mängijaid esindava FIFPro üldsekretär Theo von Seggelen on samuti mures, kartes küll eelkõige Ukrainas valitsevat olukorda. "Me peame lootma, et rassismi ja vägivalda põhjustavad inimesed ei ole need samad, kes Poolas ja Ukrainas mänge vaatavad, sest siis on meil suur probleem," lausus von Seggelen BBC Spordi vahendusel.

Staadionitelt pole rassism tõesti kadunud ja veel eelmisel kuul leidis aset intsident, kui Lechia Gdanski kahe mustanahalise mängumehe suunas loobiti banaane. Riik pole jätkuvalt kohanenud riigipiiride avanamisele järgnenud olukorraga ja kuigi 2010. aastal sai Poola oma esimese mustanahalise parlamendiliikme, on jätkuvalt inimesi, kellele see normaalne ei tundu.

Samas usub The Guardianis kirjutanud mustanahaline Poola ajakirjanik Remi Adekoya, et suurturniir tuleb intsidentidest vaba: "Ma ütleks, et ükskõik millise etnilise taustaga fännid ei peaks Poola külastamist kartma. Poolakate suhtumine välismaalastesse on viimastel aastatel paranenud ning Euro 2012 on suurim üritus, mida Poola eales korraldanud on. Ma usun, et isegi huligaanid soovivad, et nende riigist jääks maailmale hea mulje."