Pornomiljonäri pikk tee kodust 300 meetri kaugusele (6)

David Sullivan ja David Gold. Foto: Scanpix / imago images/Colorsport

Sinu esimene, 10. sünnipäevaks saadud jalgpall veereb bussi alla. Selle asemel, et võtta vastu tänapäevases mõttes noormängija stipendium, pead Sa olema õpipoisiks müüriladujale. Ent elul ongi omad keerdkäigud. 60 aastat hiljem saad Sa lapsepõlveklubiga lõpuks üheks.

Suures plaanis võiks öelda, et Briti ettevõte Deloitte tegeleb suurte numbritega. Lisaks kõigele muule koostavad nad alates eelmise sajandi lõpust jalgpalli mõistes n-ö rahaliigat, reastades maailma suurimad klubid mitte võitude, vaid teenitava tulu järgi. Kindlasti olete sellest kuulnud või lugenud.

Tipust - Barcelonadest ja Real Madrididest - kaugel, kuid siiski esimese kahekümne seas, piltlikult seega kõrgliigas, leidus tänavu juba viiendat aastat järjest koht West Hamile. Mis sest, et nad on Inglismaa kõrgliigaski sel perioodil vaid korra teeninud rohkem võite kui kaotuseid ja pole tõstnud ühtegi karikat. Jalgpall, see on äri. Tahame või mitte.

Tippjalgpallurid ei ole vaesed. Jalgpalliklubide omanikud ei ole vaesed. Aga nad võivad teada, mida vaesus tähendab. Nii, nagu Buenos Airese slummist kasvas välja Diego Maradona või Senegali külast Sedhioust tõusis püünele Sadio Mane, on tulnud tuhanded teised. Sportlased. Ärimehed. Tippjuhid. Teadlased. Spetsialistid.

REKLAAM

"Milleks mulle kümme Ferrarit, kakskümmend teemantidega ehitud kella ja kaks eralennukit? Mis kasu sellest maailmale oleks?" küsis Mane kord. "Ma nälgisin ja töötasin põldudel. Mängisin paljajalu ja ei käinud koolis. Nüüd saan ma inimesi aidata: ehitan parem koole ja tagan vaestele söögi või riided."

Tema teab. Kas Sina ka tead, kuidas lõhnab vaesus? 

* * *

David Gold sündis 9. septembril 1936 Ida-Londonis kristlasest ema Rose'i ja juudist isa Godfrey esiklapsena, peagi lisandusid perre noorem vennas Ralph ja õde Marie. Ema rügas mitmel töökohal, et perekonda ülal pidada, isa seevastu oli sageli kodust ära. Vahel rändava kaupmehena tööl, aga sagedamini naistes või vangimajas. Mingi vanuseni seda lastele lihtsalt ei räägitud.

Davidi, Ralphi ja Marie lapsepõlv oli algusest peale ellujäämisvõitlus, kus söök ja soe tuba polnud sugugi garanteeritud, kuigi ema andis endast alati maksimumi. Vahel rohkemgi. Isegi neil päevil, mil teda vaevas parodontiit, igemepõletikust tulenenud raske haigus, mis sundis parimas eas hammastest loobuma.

"See oleks olnud raske operatsioon ka inimesele, kes saab endale lubada kahte nädalat haiglas ja spetsialistide tähelepanu," kirjeldas Gold ema haigust oma autobiograafias, "aga tal võeti hommikul ära alumised hambad ja pärastlõunaks oli ta kodus tagasi. Seisin voodi kõrval ja vaatasin seda veritsemist; olin kindel, et ta hakkab surema. Kaks nädalat hiljem tehti sama ülemiste hammastega."

Aga tema ema oli võitleja ja kasvatas samas vaimus üles lapsed. Kui seda osaliselt hoopis sõda ei teinud. "Üks minu esimesi mälestusi on päev, mil läksime koju, aga selgus, et kodu polegi enam. Olin siis viiene või kuuene," meenutas Gold. Sakslaste hävituslennukid Londoni kohal olid toona normaalsus, aga tol päeval oli saatuse suunav käsi kõik pereliikmed kodust eemale ajanud.

Sakslaste kõige vihasem rünnak Suurbritanniale - Blitz - algas 7. septembril ja kestis ligi kaks kuud. 57 järgnevast päevast vaid ühel EI pommitatud. Kokku suri üle 40 000 inimese, neist ligikaudu pooled Londonis. Kannatada sai kaks miljonit majapidamist.

Nüüd kolisid Goldid elamispinnale lähedal asuval Green Streetil majas numbriga 442. Tänavale, mis suures osas piiriks East Hami ja West Hami linnaosade vahel; tänavale, millel asuval Boleyn Groundil oli juba aastast 1904 mänginud jalgpalliklubi West Ham United. Majast numbriga 442 jäi Boleyn'ile jalutada maksimaalselt 300 meetrit.

Sõja kiuste tulid nad eluga toime, kuigi olla puruvaesed juudipoisid II maailmasõja päevil ... talongidega said lapsed endale lubada vaid ühte tüüpi saapaid, mis võisid olla "ükskõik mis värvi, kui see värv oli must". Nädalavahetustel turul töötanud David tõi koledamaid kapsalehti koju "jänesele" ja kohvikus ettekandjana töötanud ema konte, millel veel natukenegi liha, "koerale". Ühtegi jänest ega koera peres muidugi polnud. Aga vähemalt sai suppi.

* * *

Vennad Goldid olid piisavalt kaua vaesed, et teada. "Me olime neljane perekond, aga ilma inimeseta, kes leiva lauale tooks. Mu isa pideva äraoleku tõttu vajas maja alatasa remonti. Parandamist ootas ka pidevalt tilkunud auk katuses, mille tõttu kogunes tapeedi taha niiskus ja hallitus. Seinte sisse imbus spetsiifiline lõhn, ilmeksimatult vaesuse lehk."

Kogu selle vaesuse keskel, Green Streetil maja number 442 ees asunud tsementeeritud aias, õppisid nad aga äri põhitõdesid. Osta odavalt, müü kallilt. Tööta. Sea eesmärgid. Tööta. Mõista kliente. Võta riske. Rõhu oma tugevustele. Tööta veel. Ralphist kujunes parem läbirääkija, Davidist strateeg. 

Aga veel enne suuri ärisid tuli poiste ellu sport, nende tee võinuks olla hoopis teistsugune. Ralph oli korralikul tasemel noor poksija, kuid ütles profikarjäärile ära. David, vasakujalgne väle kiitsakas poiss, andis aga sõrme jalgpallile. Ta pääses 13-aastaselt esmalt kooli võistkonda ja kutsuti siis West Hami noortesse. Kolm aastat hiljem mängis ta juba reservides ja klubi oli valmis pakkuma lepingut, mis tänapäevases mõistes noormängija stipendium. Vaja oli vaid vanema allkirja.

1960ndad olid West Hami kuldaeg. Gold võinuks sellest kõigest osa saada. Foto: Scanpix / PA Wire/PA Images

Otsuse langetas Davidi õnnetuseks aga parasjagu kodus elanud isa Godfrey, mitte ema. Muidugi negatiivse, sest pojast pidi saama müüriladuja, mitte jalgpallur! Jah, jalgpallurite palk oli toona piiratud 20 naelaga nädalas ja karjäär pigem lühike, kuid müüriladuja õpipoisina pani David tasku vaid veidi alla kolme naela, tehes sisuliselt orjatööd.

Peatreeneri kutsest vestlusele loobus Godfrey sootuks ja sinnapaika poja unistus West Hami esindamisest jäigi. "Tema oli boss, tema sõna maksis. Ilmselt oli ta mingil määral kade, et võinuksin sportlane olla. Kuklas usun igavesti, et õigel ajal õiges kohas olles oleks minust võinud proff saada," tõdes Gold.

Noor jalgpallurihakatis proovis õnne veel paari väiksema klubi juures, kuid loobus siiski õige pea. Nii õpetajad koolis kui ka ema kodus väitsid veendunult, et Davidi tulevik seisneb müüride ladumises. Aga teda huvitas hoopis kaubandus.

* * *

Oli ka paremaid päevi. Jõulud, see üks päev aastas, kui laual olid kana, kartulid ja rooskapsas. Kui sai kingitusi. Või Davidi kümnes sünnipäev, mil ta, nagu juba teate, sai kingiks palli. "Jumal teab, kust ema selle eest maksmiseks raha sai," tõdes Gold juubelit meenutades. Aga veel enne esimest mängu põrkas pall vildakalt uksepakult numbrit 147 kandnud bussi rataste alla ja lõhkes pauguga.

"Õppisin sel päeval väga väärtusliku õppetunni. Neid poisse, kes tahtsid mängima minna ja mind ootasid, oli ehk 14. Kui ma palli jäänuseid pisaratega võideldes kokku korjasin, kadus enamus nelja tuule poole. Peagi seisin seal täiesti üksi."

Abituse tunne polnud talle võõras. Kui isa oli kord taas vangi sattunud, elas nende juures ema kasuvend Johnny Cenci. Külaline väärkohtles vendasid mitte ainult vaimselt, vaid ka füüsiliselt ja seksuaalselt. Detailid on siinkohal ehk liigsed.

Aga Cenci maksis ühtlasi renti ja see aitas neil sööki laual hoida. David ja Ralph ei rääkinud emale õudustest kunagi. "Esialgu kartsin Cencit ja ma ei julgenud emale öelda. Hiljem ei suutnud ma seda enam teha. Teadsin, kui süüdi ta ennast tunneks, et sellise mehe oma laste ligi lubas. Tegin näo, nagu seda poleks kunagi juhtunud," selgitas Gold.

David Gold on kahe tütre uhke isa ja nüüdseks ka vanaisa. Jacqueline alustas Ann Summersis tööd 1979. aastal ja pööras vaid paari aastaga firma ümber, keskendudes naisklientide heaolule. 1987. aastal sai temast tegevjuht. Kuus aastat noorem õde Vanessa töötab samuti Ann Summersi juhtkonnas.

Aastakümneid hiljem pöördus lugu vendade vastu. Selgus, et praktiliselt pimeda ja vähki haigestunud Cenci haiglaarveid maksab Rose, kuid tema rahad on otsakorral. David võttis kohustuse vaikimisi enda kanda ja maksis sugulase, keda ta üle kõige vihkas, abistamiseks ligikaudu 10 000 naela aastas. Cenci elas veel 11 aastat ...

"Varastasin temalt kunagi pool krooni, et emale sünnipäevaks kingitus osta. Nüüd ma ennast enam selle pärast halvasti ei tunne."

* * *

1958. aastaks oli David müürsepa-oskused omandanud, vennas Ralph müüs aga raamatuid. Just tema kaudu avanes nende esimene uks: Londoni kesklinnas ei suutnud üks poodnik enam renti tasuda ja omanik pakkus vaba pinda Goldi poistele, kui nood võla ära maksavad. David müüs maha oma mootorratta, käis pangalt juurde lunimas ja äri oligi püsti. Ainult kliente polnud. Vahel sõltub kõik väikestest asjadest ja saatuse suunavast käest.

Ühel õhtul pidi Ralph töölt Davidi peale korjama, et koos sööma suunduda, ent kaubik jättis noorema venna tee äärde. David hoidis omakorda poe avatuna ... ja teenis järgneva kolme tunniga rohkem kui ülejäänud nädalaga kokku. Poe säravad tuled tõmbasid õhtupimeduses inimesi magnetina. Ehe näide, et geniaalne võib olla lihtne.

Järgnenud aastate hilistel tundidel kujunesid müügihitiks erootilise alatooniga krimiromaanid, mille peategelaseks detektiiv Hank Janson - räägime siinkohal 1950ndate ja 60ndate Suurbritanniast, kus raamatute väljaandja ja levitaja saadeti kohtu alla ning paljud poed ei julgenud neid müükigi võtta. Vastuvoolu ujumine tasus ära, mis sest, et ka Goldidel tuli omajagu kohut käia. Müüa tuleb seda, mis müüb.

Ühest poest sai neli ja siis järgnesid juba esimesed miljonid. Päris tippu tõusid Goldid aga 1970ndatel erootikakaupa müüva Ann Summersi poeketi ja softcore pornograafiaga. Läbi kümnendi kestnud kaikavedu teise pornoärimehe, eelkõige turundusele rõhunud David Sullivaniga lõppes ühise mütsi alla koondumisega, kui too lõpuks helistamiseks telefonitoru haaras. Kasumid kasvasid mühinal.

Aga kasum kasumiks. Sellest kõnest sündis ärimaailmas haruldane austus ja sõprus, mis kestnud nüüdseks juba üle 40 aasta. Koostöös sündis peagi läbinisti kollane pühapäevaleht Sunday Sport, mis meeletu populaarsuse tõttu kiiresti päevaleheks arenes; siis pöörati pilgud spordimaailma poole, nii hobuste võiduajamise kui ka jalgpalli suunas.

Esimest korda üritasid mehed West Hami jalgpalliklubisse investeerida 1990ndate alguses, kui soetasid kolmandiku osakutest. Teised toonased juhtfiguurid vältisid aga "porno-mehi" igal võimalusel ja sestap loobusid nad peagi ise, omandades kontrolli hoopis Birmingham Citys. Nad tõstsid Birminghami tagasi kõrgliigasse, pärast nende lahkumist aastal 2009 langeti aga sisuliselt kohe Championshipi tagasi. Igaüks võib teha omad järeldused.

* * *

David Goldi lugu on tõesti peaaegu liiga värvikas, et tõsi olla. Kui ta algkooli lõpetas, vaatas klassijuhataja proua Green äsja hinnatud kontrolltööd ja ohkas: "Gold, sa oled tore poiss, aga sinust ei tule kunagi midagi!"

"Jah, proua," vastas David, ent läks nuttes koju. Seekord õpetaja eksis. Väike vaene juudipoiss riisus aastatega kokku üle 500 miljoni naela, kuid jäi inimeseks.

Ta mattis Johnny Cenci, kelle koletutest tegudest juba rääkisime. Mattis isa Godfrey, kes üritas hilisemas elus vendi tüssata, jättis ema Rose'i raseda alaealise pärast maha, sai läbi juhuse miljonäriks ja tahtis pojad lõpetuseks tühjade kätega jätta. Mattis esimese abikaasa Beryli, kes nende kodubasseinis Davidi hea sõbra Johniga seksis.

Sama John, kasuisa, ahistas seksuaalselt Davidi lihast tütart Jacqueline'i. Kui Cencist ei rääkinud ta emale kunagi ja üritas tütarde nimel hoida suhteid ka Beryliga, siis eksnaise hilisema elukaaslase kaitseks pole Goldil midagi kosta. "Vihkan teda kogu südamest. Kuidas ma ihkan kättemaksu!" lajatas ta biograafias.

Mine tea. Elul on kummaline viis võimalusi anda. Mäletate veel lugu kümneaastase Davidi esimesest jalgpallist, millest buss üle sõitis? "See vahejuhtum meenus mulle, kui ragbipall kord põõsaste tagant ootamatult teele lendas. Hüppasin oma Bentley piduripedaalile ja sain pidama. Pallile järgnes väike poiss, vaevu kümnene, kes palli üles noppis ja mind tänas."

* * *

Birminghamis asjade pakkimisest möödus vähem kui aasta ja kaks Davidit hüppasid uuesti jalgpallikarussellile. Nüüd juba West Ham Unitedi omanikena, soetades 2010. aasta jaanuaris esmalt 50 protsenti osakutest ja pool aastat hiljem veel kümme protsenti, et omada enamusosalust. Kaks aastat hiljem tunnistas Sullivan, et äriliselt polnud otsus kõige targem.

"Klubil oli 120 miljoni naela ulatuses võlgasid ja väga vähe vara, valitses korralagedus. Aga me ei teinud seda raha pärast, tahame West Hami fännide rõõmuks panna välja võimalikult tugeva meeskonna. Kuulume fännide sekka," rääkis Sullivan, kes kontrollib tänaseks enamusosalust (51,1 protsenti). Goldi käes on 35,1 protsenti osakutest.

Järgmisel kuul möödub Sullivani-Goldi ülevõtust kümme aastat. On nad teinud head või halba tööd? Finantside mõttes, jah, on klubi üha tugevam, kinnituse saamiseks piisab pilgust Deloitte'i tabelitele. Murul lepitakse seni aga sellega, mida fännid vihkavad - keskpärasusega. Ühegi trofee tõstmine ei ole olnud isegi mitte lähedal, samas püsitakse reeglina üsna muretult Premier League'is.

Kui soontes voolab bordoopunane ja taevasinine, aga fännid ...

Kõik need aastad ei ole muidugi olnud lust ja lillepidu. Ärimeestena pidid pealikud tegema võrdlemisi ebapopulaarse, ent ainuvõimaliku otsuse, kui jõudsid linnaga kokkuleppele Londoni olümpiastaadionile kolimises.

Võib mõista, miks ei olnud paljude enam kui sajandi vältel Boleyn Groundi väisanud perekondade jaoks viie kilomeetri kaugusele staadioni kolimine mingilgi moel õigustatav samm. Traditsioonidel on oma hind. Aga võibolla lubab David Goldi loo teadmine fännidel andestada.

"Võibolla oli seegi saatus, et elasin majas numbriga 442? Mulle toob veel nüüdki naeratuse näole, kui West Hami poolehoidjad skandeerivad "4-4-2", sest me ei suuda väravat lüüa."

Terve oma lapsepõlve elas Gold Boleyn'ist kiviviske kaugusel, aga jäärapäise isa otsus sulges tema jaoks staadioniväravad pikaks ajaks. Veel 40 aastat hiljem ei tahetud talle ust avada. Ja just siis, kui ta 60 aastat hiljem ikkagi lõpuks tuttavatele mängumaadele jõudis, tuli peagi alla kirjutada staadioni lammutamisele, ühe ajastu lõppemisele.

Aga selline elu juba kord on.

SEOTUD LOOD
Kommentaarid

Kaarel Karolin   •  
(90.190.245.***)
Väga hea lugemine, jääb soovida rohkem taolisi eestikeelseid lugusid, mis heidavad pilgu klubide taustale ja lugudele jalgpalli ümber
Jako Arula   •  
(46.131.33.***)
Väga hea artikkel! Rohkem sellist jutustavat ajakirjandust tuleb ainult kasuks jalkaskeenele
purgeenius   •  
(88.196.177.***)
Väga mõnus lugemine! Tänud Kirjutajale!
Krister Mägi   •  
(90.191.140.***)
👍
Andrei Koplik   •  
(213.35.154.***)
Tänud!
COYI   •  
(146.255.183.***)
Hea töö! Aitäh!

Sisene
POOLFINALISTID PAIGAS
Luup peale | Real oli Liverpoolist selgelt küpsem, parem ja teravam ning võitis teenitult
NAISTE JALGPALL
Getulio juhtum toob kokku haruharva koguneva EJL-i komisjoni
VÄRSKED VUTIJUTUD
Pikk ette (ja ise järele) | Iga kordus muudab Florale antud penalti valemaks
VAATAMIST
VIDEO | Tagumisse risti, üle puusa ja kindlalt nurka. Kes lõi märtsi kauneima värava?
REKLAAM
SOCCERNET TV
RISTNURK
VIIMASED PILDIGALERIID
Koht
Võistkond
M
V
V
K
VV
P
1.
Tallinna FCI Levadia
4
4
0
0
14:3
12
2.
Paide Linnameeskond
4
3
1
0
8:2
10
3.
JK Narva Trans
5
2
2
1
9:8
8
4.
Tartu JK Tammeka
2
2
0
0
5:2
6
5.
Nõmme Kalju FC
4
2
0
2
3:2
6
6.
Tallinna FC Flora
1
1
0
0
2:1
3
7.
Viljandi JK Tulevik
4
1
0
3
5:13
3
8.
Tallinna JK Legion
5
0
2
3
5:8
2
9.
Pärnu JK Vaprus
3
0
1
2
2:8
1
10.
FC Kuressaare
4
0
0
4
3:9
0
PREMIUM LIIGA KUU VÄRAV

Vali Premium liiga kuu ilusaim värav alloleva hääletuse abil. Tabamusi vaata siit!

HÄÄLETUS
Kes lõi Premium liiga märtsikuu ilusaima värava?
47%
6%
30%
10%
7%
SILM PEALE!

Vaata siit "Silm peale!" värsket lugu!

https://www.zone.ee/
TEAD ROHKEM?

Aita Soccernet.ee kajastust paremaks muuta.

Saada uudisvihje uudised@soccernet.ee!

OTSEÜLEKANDED

Soccernet.ee selle nädala otseülekanded:

PREMIUM LIIGA TABEL
Tallinna FCI Levadia
12
Paide Linnameeskond
10
JK Narva Trans
8
Tartu JK Tammeka
6
Nõmme Kalju FC
6
Tallinna FC Flora
3
Viljandi JK Tulevik
3
Tallinna JK Legion
2
Pärnu JK Vaprus
1
FC Kuressaare
0
SOCCERNETI FOORUM - FÄNNIDE KOHTUMISPAIK!

Räägi kaasa aktuaalsetel jalgpalliteemadel või muudel huvipakkuvatel teemadel! Külasta Soccernet.ee foorumit!

MENÜÜ
 
KESKKONNAD
FACEBOOK