Milline on hea spordikommentaator? Taskuhäälingu "Pikk ette (ja ise järele)" värskes episoodis arutlesid lugejaküsimusest tõukuvalt sel teemal Soccernet.ee ajakirjanikud Raul Ojassaar, Kristjan Jaak Kangur ja Kris Ilves.

Ilves tõi oma lemmikuna välja Soccernet.ee endise pealtoimetaja Kasper Elissaare. "Loomulik, aga emotsionaalne. Lisaks on tema teadmised jalgpallist juba üle kümne aasta kogunenud. Ta oskab selle ka kommenteerimisega kokku siduda ja tema mängujärgsed intervjuud tulevad kuidagi nipsust väga heade küsimustega," tunnustas Ilves.

Ojassaar lisas: "Kes ei ole ise kommenteerinud, ei taju võib-olla seda, aga tegelikult on päris raske kommenteerida 90 minutit mängu ehk olla ühes fookuses ja siis lülituda paari minutiga ümber, et hakata küsimusi küsima. Mängu ajal võib isegi mõni mõte pähe tulla, aga tihti pole võimalik seda rääkimise kõrvalt kirja panna. Mängu lõppedes on pingelangus, paned mikrofoni kinni, aga siis pead ennast uuesti ja uues rollis kokku võtma."

Kangur tõi välismaalt ühe lemmikuna välja Premier League'i kommenteeriva Peter Drury. "Ta suudab minu meelest olla väga väljendusrikas, aga tal tuleb see hästi loomulikult. Mulle isiklikult ei istu need, kes püüavad olla sellised, nagu nad tegelikult pole. See paistab välja."

Ta lisas: "Muud maailma eristab meist see, et seal on kommentaatorid ju professionaalid. See on nende töö. Mitte nagu meil tihtipeale, et sa lähed seda tegema veel millalgi pärast põhitööd. Latt peabki olema natuke kõrgemal, aga vahel see muudab nad natuke ühesugusemateks ka."

Olümpia kui uute häälte avastamine

Jutt läks ka olümpiamängudele, mille ajal satutakse vaatame tavapärasest teistsuguseid alasid. "Näiteks kiiruisutamist teevad Eurospordis mehed, kes muidu kommenteerivad rattasporti. Nende alade dünaamika on ju sarnane."

Ojassaar lisas: "Kusjuures ka mina olen Eurospordist kiiruisuvõistluste ajal vaadanud, kuidas nad pinget kerivad ja karjuvad, aga väga kontrollitult ..."

"Vaat ma just ütleksin, et nad ei karju," täpsustas Kangur. "Nad tõstavad emotsiooni ja häält kogu aeg juurde. Mina mäletan hästi Antero Mertarantat, kes valdas seda ülihästi. Nagu öeldud, alade dünaamika kattub ja see teeb asja kergemaks. Aga need mehed on tõesti täielikud profid."

Ilveselt teenisid kiituse ära ETV mäesuusaülekande kommentaatorid Juhan Kilumets ja Laur Mägi. Kangur lisas: "See on jällegi olnud viimaste olümpiate võlu, et ülekanded toovad esile täiesti uusi inimesi, kes valdavad hästi nii ala kui ka sõna, innustuvad siiralt ja tohutult võimalusest tutvustada ala, mida inimesed vaatavadki võib-olla korra nelja aasta tagant olümpial."

Ojassaar ja Kangur nõustusid samas, et kui eetrisse satuvad korraga kaks "ekspertkommentaatorit", siis see tihtipeale ei toimi. "Ülekande juhtimine ja põhikommentaatori roll ei tule nipsust, vaid ajaga. Näiteks seesama Juhan Kilumets on minu jaoks Eesti üks paremini kuulatav kommentaator ja reporter. See, kui puhtalt ja selgelt ta räägib, on üdini sümpaatne," kiitis Ojassaar.

Pole stand-up'i koht

Kangur toonitas, et viimastel aastatel on jalgpalli kommenteerimise juures olnud tema maitse jaoks liialt palju lähenemist "mine ja ole eetris äge" ehk unustatakse faktitäpsuse ja eeltöö vajalikkus. "Ma tahaks näha rohkem seda, et inimene valdab hästi eesti keelt, valdab hästi ala. Seda, et ma ei tea või ei saa reeglitest aru: seda ei tohiks tegelikult olla. Mul on endalgi olnud küllalt seda, et ma ei tea või ei mõista, aga seda saab eetris varjata. Vaataja ju usaldab kommentaatorit. Seleta mulle vähemalt! Kui kohtuniku otsus isegi oli vale, siis saad ju seda rääkida, miks kohtunik võis sellise otsuseni jõuda."

Tema meelest on eetris liialt palju omamehelikkust. "Muidugi on neid, kes teevad seda hästi. Aga baas ja põhi peab minu meelest olema see, et sa võtad seda tööd tõsiselt. See ei ole vabandus, et "ma teen seda pärast tööd". Natuke on asi läinud sinnapoole kaldu, et mõni läheb ise esinema ja kildu rebima. Aga see ei ole stand-up'i tegemise koht. Mina isiklikult tahan toetuda kommentaatori abile, kui ma vaatan. Jalgpall võib meile kõigile tunduda selline, et tean ise ka, aga ma tahan ka seal, et kommentaator annaks mängule midagi juurde."

Ilves märkis, et näiteks käega mängu reeglitest ongi viimasel ajal olnud väga raske aru saada. "Nõus, aga seda saab väljendada eri moel," leidis Kangur. "Kui sa uhkelt teatad, et ma ei tea mitte midagi ja ei saa aru mitte midagi, siis mul tekib küsimus: miks sa seal üldse oled? Loll ma oskan ise ka olla!" muigas ta.

Ojassaar tõi huvitava nüansina välja, et ise jalgpalliajakirjanikuna töötades lööb teiste kommenteerimist kuulates välja omamoodi professionaalne kretinism. "Ükskõik keda kuulates jääb midagi ikka kriipima! Vahel on isegi raske kuulata, aga seda ainult enda süül. Miks ta nii ütles, miks ta seda ei tea, kuidas ta seda ei näe ... Ise ju tead, et vaatad korraks paberitesse ja ongi käes. Vahel magad kordused maha, sest vaatad, mis väljakul toimub."

Mida teha hääldusega?

Kõik kolm lisasid, et staadionil olles püütakse vaadata väljakule ja haarata suuremat pilti, mitte kommenteerida mängu ekraanilt. "Meil Soccernetis pole ka heliühendust režissööriga, mis ERR-il on olemas. Kui kunagi neile mängu tegin, oli näiteks režiibussis väga hästi jalgpalli mõistev Steiv Silm, kes söötis mulle ise mängu ajal infot ette ja hoiatas, kui mõni kordus tuli," meenutas Ojassaar.

Ehteestlasliku komplimendi abil kiitis ta seejärel aastaid jalgpalli kommenteerinud ja praegu Go3-s töötavat Taavi Pailki. "Tema häirib mind kõige vähem! Tõsi, viimasel ajal on ta hakanud välismaa nimesid ülitäpselt hääldama ja see mulle väga ei meeldi ..."

Kangur toonitas, et nimede hääldusega ei maksa üle pingutada, aga korrektne tuleb siiski olla. "Kui ma kuulen selliseid asju nagu "spurs" või "pornemout" või et sööt antakse Luke "šovvile", mitte "šoole", siis ... Elementaarsed käänamised ja asjad saab endale siiski enne mängu selgeks teha. Minu arust see käib ka professionaalsuse alla."

Üheskoos leiti, et Eesti kommentaatoritele kuluks ilmselt ära parem ja asjalikum tagasiside. "See ei ole lihtne töö ja müts maha kõigi ees, kes teevad! Kes on kauem teinud, need leiavad niikuinii ka ajaga ise oma stiili. Aga päris nii see ei käi, et karju lihtsalt pult punasesse," pani Kangur teemale punkti.

Täispikk "Pikk ette (ja ise järele)" 362. saade: