Rekordinternatsionaal Kaire Palmaru: koondis pole see koht, kuhu lihtsalt kokku tullakse ja toksitakse

7. OKTOOBER 2019 19:31

Siim Pulst

Eesti koondise rekordinternatsionaal Kaire Palmaru jääb lähitulevikus sellest tiitlist ilmselt ilma, aga samas pääses ta 35-aastaselt ise tagasi peatreeneri valikusse.

Palmaru on esindanud Eesti koondist juba alates aastast 2001, pidades 105 ametlikku mängu, kuid viimase kolme aasta jooksul on lisandunud vaid üks kohtumine. Samal ajal on koondise praegune kapten Katrin Loo (28) kerkinud samuti 105 mängu peale ning kolmanda naisena jõudis kolmekohalise numbrini Kethy Õunpuu (31), kel kirjas täpselt 100 mängu.

Praeguse peatreeneri Jarmo Matikaineni juhendamisel on Palmaru seni osalenud vaid ühes mängus, aga käimasolevateks EM-valikmängudeks kutsuti ta taas võistkonda. Reedest 0:0 viigimängu Türgis vaatas ta varumängijatepingilt, kuid uus võimalus võib avaneda teisipäeval Tartus, kus võõrustatakse kell 19.15 Kosovot.

"Kaire oli varunimekirjas ja päris mitu mängijat ei olnud seekord saadaval," selgitas soomlasest juhendaja Palmaru naasmist. "Ühtlasi nägin ma head võimalust kontrollida, kuidas Kaire hetkel rahvusvahelises jalgpallis toime tuleb. Kaire on fantastiline mängija – üks kahest, kes on mänginud oma riigi eest üle saja mängu –, aga tükk aega on möödas sellest, kui ta regulaarselt koondise eest mängis. Oli ka pikk vigastus, millest on pika ja austusväärse karjääri lõpuosas raske sellele tasemele naasta. Tema kogemus ja võimed on hästi teada, aga küsimus on selles, kuidas teha üleminek meie liigajalgpallist rahvusvahelisse jalgpalli."

Palmaru andis enne teisipäevast mängu, millest Soccernet.ee teeb ka otseülekande, pikema intervjuu, mille avaldame siin täies mahus.

Oled olnud pikalt Eesti rekordinternatsionaal, aga kolme viimase aasta jooksul on ainult üks mäng lisandunud. Kui hea meel on sul nüüd koondises tagasi olla?
Koondises on alati hea olla, ükskõik millal.

Kas sulle tuli ka veidi üllatusena see kutse, eriti nüüd kus sa ei mängi enam Eesti päris tippklubis, vaid Sakus?
Ma arvan, et klubipõhiselt ei valita mängijaid. Pigem peaks mängijaid valima ikka muude asjade järgi ja klubiline kuuluvus ei mängi tähtsamat rolli.

Kolm aastat tagasi kadusid sa väga järsku koondise nimekirjast ära. On sul endal sellele selgitust? Indrek Zelinski küll ütles millalgi, et sa lihtsalt ei mahu koosseisu, aga kas teie vahel oli ka mingit täiendavat kommunikatsiooni?
2017. aastal vahetus jah peatreener ja poole aasta pealt sain ma ka vigastada – palju asju juhtus sel aastal. Zelinski oli tegelikult vaatamas just seda mängu, kus ma vigastada sain – me mängisime Pärnu Rannastaadionil Floraga. Pärast seda mängu me saime natuke rääkida, aga see ei omanud enam mingit tähtsust, kuna vigastus tuli ja tuli hakata sellega tegelema.

Foto: Liisi Troska

Et teie vahel tegelikult mingit probleemi ei olnud?
Ma küll ei tea, et oleks olnud jah.

Nüüd sa teed ka treeneritööd. Kui tõsiselt sa veel jalgpalli võtad?
Jalgpalli võtan ma sama tõsiselt kui varemgi, aga see on tõsi, et ma töötan treenerina. Põhirõhk on tegelikult tüdrukute piirkondlike treeningute projektil, kus ma olen projektijuht, mis hõlmab ka organisatoorset poolt, mitte ainult treeneritööd. Tööd on palju ja võrreldes varasemaga ei ole võib-olla lihtsalt nii palju aega trenni teha kui tahaks või kui varasemalt oli võimalik.

Aga et sa oled nüüd tagasi koondises kõige tähtsamateks mängudeks, see näitab, et pidi ikkagi olema väga hea hooaeg ja sa mängid väga heal tasemel?
Ma ise arvan, et mul ei ole olnud väga hea hooaeg, aga võrreldes eelmise aastaga on mänguaega rohkem olnud ja olen stabiilsemalt iganädalaselt mängida saanud. Aga ma ei ütleks, et see oleks olnud minu hea vorm või väga hea aasta.

Sa oled koondises juba aastast 2001 – näinud erinevaid koondiseid ja treenereid. Kuidas sa võrdleksid praegust treenerit/koondist eelnevatega?
Ma ei ole tegelikult väga palju olnud koondises Jarmo peatreeneri-ajal. Ungari mängul ja siin, olin ka ühes laagris – kahe aasta peale kokku kolm-neli mängu. Niipalju kui olen koondise juures olnud, siis kindlasti on Jarmo oma ala professionaal. Väga suurt rõhku pannakse praegu mängijate füüsilise vormi parandamisele ning ka videoanalüüsile.

Üldiselt räägitakse, et naiste jalgpall saab praegu rohkem tähelepanu, ala areneb ja tingimused on paremad – oled sa selle kõigega nõus Eesti koondise kontekstis?
Kindlasti on asjad paremuse poole läinud. Kindlasti sooviks, et need oleksid veel paremini, et Eestis oleks ideaalis profimängijad, kes saaksid pühenduda jalgpallile, aga sinna on veel pikk maa minna. Aga kui mind esmakordselt noortekoondisse kutsuti, siis me sõitsime Ungarisse bussiga ja saime bussis alles kokku, ma ütlesin: tere, mina olen Kaire, mis sinu nimi on? Selles mõttes on küll asjad edasi läinud. Professionaalsus kui selline jalgpalli juures, mis hõlmab mitte ainult mängimist, aga ka kõike muud, mis selle ümber käib, on kindlasti muutunud.

Oled sa nõus ka sellega, et naiste koondise sportlik tase on selle arenguga kaasas käinud? On praegune naiste koondis tugevam kui kunagi varem? Uus Nastjat meil ei ole, aga…
Ma arvan, et jalgpall on võistkondlik mäng, platsil on korraga 11 mängijat, pluss varumängijad ja see ei ole kindlasti üles ehitatud ühele mängijale. Mitte, et ma võtaksin ära seda, mis Nastja on Eesti jalgpallile andnud. Ma olen tõesti näinud koondises palju erinevaid mängijaid, aga ei oskagi võrrelda, sest ka taustsüsteem ja kõik need asjad on omavahel seotud – teised ei ole ju ka seisma jäänud, kõik asjad on muutuvas maailmas.

Foto: Liisi Troska

Lõpetuseks homseks mängust ka – millised on ootused ja loodad sa mängu ka saada?
Ma arvan, et iga mängija, kes koondisesse tuleb, loodab kindlasti mängu saada. Muidu me jalgpalli ei mängiks. Koondis pole see koht, kuhu lihtsalt kokku tullakse ja toksitakse, vaid koondises on mängijad, kes on valitud, kes tahavad mängida jalgpalli tipptasemel. Koondis on see koht, kus saab end rahvusvahelisel tasemel proovile panna ja mängida igapäevasest jalgpallist tugevamate vastastega.

Kas Kosovo on võistkond, kelle vastu me oleme favoriidid?
Ma ei oskaks välja tuua, kumb meie seast on favoriit, aga kindlasti me lähme punktide järele. Nii peabki jalgpallimängule minema – ei saa ju minna väljakule kaotama.