Seekordse roosa reede raames heidame pilgu möödunud aasta Meistriliiga statistikale, kuid seda mõnes mõttes tagurpidi – kui tavaliselt räägitakse mängijatest, siis meie räägime pingipoistest ning kui tavaliselt räägitakse väravalööjatest, räägime meie hoopis nendest, kes väravaid ei löönud.

Täpsemalt rääkides võtame luubi alla mängijad, kelle tagumikud kulutasid möödunud aastal enim pingiotsi, väljakumängijad, kes mängisid kõige rohkem minuteid väravaid löömata ning meestest, kelle nime Meistriliiga mänguprotokollidest leida on sama lihtne kui nõela heinakuhjast.

Pingisoojendajad

Mitmed jalgpalliinimesed on öelnud, et vutimeeskonna kõige õnnetum mees on varuväravavaht - sõidad küll kogu aeg mängudele kaasa, kuid mängu ei saa peaaegu kunagi. Ütlusele kohaselt on ka meie pingisoojendajate edetabeli tipus suur osa varuväravavahtide päralt. 

Esikohale platseerus hõbedameeskonna FC Levadia teine puurilukk Priit Pikker, kes oli meeskonna koosseisus kõikideks Meistriliiga kohtumisteks, kuid sai platsile vaid kolmes mängus. Kokku 2970 pingiminutit ning 270 mänguminutit.

Teisele kohale, väljakumängijate arvestuses esimeseks kroonime Nõmme Kalju võõrleegionäri Marco Bianchi – vaid kolmelt mängult puudunud Bianchi sai platsile kahes mängus ning vaatas ülejäänuid pingilt. Kokku soojendas tõmmu tagumik Meistriliiga pinke 2835 minutit, mänguminuteid kogunes Bianchile 127.

Pronksikoha hõivab meie tabelis Levadia kaitsja Kevin Ingermann – suvisel U-19 EM-finaalturniiril Eesti koondise põhikeskkaitsja rolli täitnud mees sai vaid kolmel korral vahetusest mängu ning vaatas mänge pingilt 2739 minuti vältel. Mänguminuteid teenis mees kokku veidi üle poolaja jagu - 51.

Neljas ja viies koht lähevad samuti profimeeskondade varumeestele – Narva Transi kaitsja Vitali Kutuzov vaatas mänge pingilt 2651 minuti vältel ning FC Flora varuväravavahi Mait Toomi vastavaks näitajaks tuli kokku 2624. Ära tuleks märkida ka kuuenda koha mees, Nõmme Kalju väravavaht Kaido Koppel, kes oli esimene mängija, kes üldse väljakule ei pääsenud – Koppeli saldoks jäi 2520 kuiva pingiminutit.

Väravatud

Teises edetabelis paneme ritta need väljakumängijad, kes mängisid kõige rohkem minuteid kordagi jalga valgeks saamata. Arusaadavalt koosneb edetabel põhiliselt kaitsvatest mängijatest, nii et diagnoos "väravaallergia" oleks nende meeste suhtes ülekohtune.

Ülekaaluka esikoha võttis selles arvestuses taas Levadia mees – sedapuhku on tegemist keskkaitsja Artjom Artjuniniga, kellel ei õnnestunud oma väravaarvet avada 2943 Meistriliigas mängitud minuti jooksul. Samal ajal sai tema põhiline keskkaitsepartner Igor Morozov kirja koguni 12 tabamust.

Teisele kohale platseerus Sillamäe Kalevi kaitsja Roman Nesterovski 2680 "kuiva" minutiga. Sillamäe kaitseliin ei paistnud üldse erilise resultatiivsusega silma – ainsana lõi üle ühe värava Kazimieras Gnedojus, kelle nimele jäi koguni viis tabamust.

Pronksikohale tuli selles arvestuses Narva Transi igiliikurist keskkaitsja Stanislav Kitto, kes jäi Nesterovskile alla vaid 25 mänguminutiga – Kitto kontole kogunes neid 2655.

Ainsa üllatuse tabeli tipus leiame neljandalt kohalt – FC Kuressaare äärepooliku Vladimir Gerasimovi nimele kogunes 34 mänguga kokku 2635 minutit, kuid väravate lahtris seisab mehel ümmargune null. Viimati sai mees jala valgeks alles aastal 2010.

Esiviisiku lõpetab veel üks Transi mees – Läti kodakondne Aleksandrs Abramenko ei saanud oma löödud väravat tähistada 2553 minuti jooksul.

15 minutit kuulsust

Viimase kategooriana "auhindame" kahes jaos neid mängijaid, kes said oma nime Meistriliiga mänguprotokollidesse kirja nii vähe kui võimalik – ühelt poolt neid, kes said kirja ülimalt vähe mänguminuteid ning teiselt poolt neid, kes said vaid mõnel üksikul puhul pingiotsale istuma.

Vähimate kirja saadud mänguminutite arvestuses tuli võitjaks Narva Transi ründaja German-Guri Lvov – 32. vooru kohtumises Paidega sai toona 16-aastane noormees esimest korda Meistriliigas pingile ning kohe ka mängu – seda aga 90. minutil, mistõttu läks poisile protokolli üks sümboolne mänguminut. Algus seegi.

Pisut rohkem sai mängida Tartu Tammeka noormees Andre Paju, kes pääses 19. vooru kohtumises Nõmme Kaljuga platsile viimaseks kuueks mänguminutiks. Paju võib Lvovi ees uhkustada sellega, et tal on kuus korda rohkem Meistriliiga kogemust.

Kolmandat kohta jagavad kaks Kuressaare meest - kui mõni aasta tagasi ülikiire omaväravaga kuulsust kogunud Jaanis Kriska sai oma kaheksa minutit kirja ühes kohtumises, siis - nii uskumatu, kui see ka ei tundu - tema meeskonnakaaslane Arli Saar sai sama arvu minuteid kokku koguni nelja mänguga, sealjuures mängis ta ühes neist viis minutit korraga!

Veerandtunni sisse mahtusid veel Juhan Lilleorg (Tallinna Kalev, 9 minutit), Egon Kasuk (FC Kuressaare, 10 minutit) ning Tambet Anso (Paide LM, 15 minutit).

Kuus mängijat said hakkama aga sellise tembuga, et olid meeskonna ülesandmislehel vaid ühes mängus, mille veetsid tervenisti pingil. Erik Vares (Tartu Tammeka), Vadim Gurnik (FC Flora), Vladislav Trofimov (Sillamäe Kalev), Mario Pruul (FC Kuressaare), Nikolai Hvalov (Narva Trans) ja Boriss Gritsjuk (Narva Trans) võivad moodustada omapärase klubi.