Jah, kallid uued ja vanad Soccerneti lugejad, meil on teile öelda vaid üht - roosad reeded on tagasi!

Viimasest roosa reede artiklist on möödas täpselt kolm aastat, üheksa kuud ja kolm päeva. Teistes ühikutes teeb see välja 1372 päeva, 196 nädalat või noh, nii enam-vähem 32 933 tundi. See on pikk aeg. Nii pikk, et selle jooksul on Soccerneti külastajate sekka lisandunud nii palju uusi inimesi, et neile peaks selgitama, millega roosade reedete näol üldse tegemist on. Ja vanad olijad võivad seda lihtsalt meelde tuletada.

Roosad reeded on meelelahutuslik, provotseeriv, ironiseeriv, eksperimenteeriv ja igas muus mõttes piire kompav artiklisari, mis nägi esimest korda Soccernetis ilmavalgust üks päev vähem kui kuus aastat tagasi - 1. detsembril aastal 2006. Nendes artiklites vaatame meie armastatud jalgpalli natuke teise nurga alt - korraldame ebatavalisi eksperimente või siis kirjutame jalgpallist hoopis mõne muu künka otsast. Ühesõnaga - teeme seda, mida tavaliselt ei tehta.

Kes soovib üle lugeda ka vanu roosade reedete lugusid, saab seda teha siit.

Asja juurde!

Nüüd aga siis viimaks aastasse kaks tuhat kaksteist ja tänase loo juurde. Kui mõelda meie Meistriliiga klubide fanattfännide, radikaalsete poolehoidjate või lihtsalt ultrate peale, siis oli lõppenud hooaja üks suurimaid muutusi see, et aasta keskel "legaliseeriti püro". Tõlkes: varem ei olnud pürotehnika kasutamine fänniatribuutikana lubatud, nüüd saadi aga lobitöö ja paberimäärimise tulemusena hakkama sellega, et vastavate avalduste täitmise ja loa saamise järel võivad poolehoidjad tribüünil fänlust ka pürotehnikaga elavdada.

Soccernet.ee haaras sel puhul sabast kinni Tartu Tammeka esifännil Martin "Mällar" Kivimäel, kes meile põgusalt püro põhimõtteid tutvustas ning ühe peamise elemendi - flare'i ehk eesti keeli säratule - kasutamist ka demonstreeris.

Saame Mällariga kokku ühel õhtupoolikul Tartus Eesti Maaülikooli spordihoone parklas, kus arvasime koos kaasasolnud fotograafi Hendriku ja toimetaja Mardiga piisavalt ruumi, inimtühjust ja avarust olevat. Selgub, et meil oli õigus - leiame kiirelt ka meie mentoriks olnud Mällari üles ning hakkame eksperimendiks ettevalmistusi tegema.

Kallis lõbu

Ettevalmistusteks on tegelikult tuletegemiseelset jutuajamist natuke palju nimetada. Minu kogemus tulevärgiga piirdub paari uusaastaööl süüdatud säraküünlaga ning mulle teadaolevalt ei ole ka minu kaaslastel erilisi kalduvusi püromaaniale. Seetõttu uurime esmalt, kust taolisi fännide poolt kasutatavaid tõrvikuid ja muud atribuutikat üldse osta saab ja kui palju need maksavad.

"Eestist saab neid üldiselt vähestest kohtadest ning kallilt," räägib Mällar. "Mina tellin oma asjad üldiselt Poolast, interneti teel. Flare'id, konfetid ja toss - kõike saab."

Olin oma kodutöö korralikult ära teinud ning pistsin vahele, et Eestis saab taolisi tõrvikuid osta merepoest, 13 euro eest. "Jah, mõnedest motopoodidest peaks ka saama, need ongi vist originaalis mõeldud paadis tekkiva hädaolukorra jaoks. Tallinnas on pisut rohkem kohti, kust seda osta saab, Tartus aga arusaadavatel põhjustel merepoode väga ei ole ning siin on vaid üks koht, kust seda hankida," osutab Tammeka fännija käeviipega meie külje all asuvale Emajõe Ateenale.

"Tossu saab enne aastavahetust päris odavalt ka igal pool kaubanduskeskustes olevatest Arnika müügipunktidest, aga muid asju ilutulestikufirmad ei müü," lisab spordifanatt.

"Tellin Poolast tavaliselt mingi portsu korraga. Erinevaid asju tuleb kokku kuskil 25-30 ringis, kuid õnneks on internetist kõvasti odavam tellida kui siit kohapealt osta. Odavamad flare'id maksavad näiteks kolm kuni viis eurot, samal ajal võib Eestis sarnane asi kuni 15 eurot maksta."

Mällari sõnul oli kunagi erinevate klubide fännidel plaan ka kulude kokkuhoidmiseks midagi ühiselt tellida, kuid see jäi siiski katki. Seni ta enda ostetud püro maksumust Tammeka fännide vahel ära jaotanud veel pole, kuid lähiajal on see plaanis. "Ega see odav lõbu ei ole," ohkab mees.

Miks?

Klassikalisele küsimusele "miks see vajalik on?" on Mällaril ka juba vastus kohe varnast võtta. "Tegelikult annab see päris palju juurde. Show, performance, efekti annab see päris palju juurde ning võimendab üldpilti. Võtame näiteks selle, kuidas Kalju fännid käisid Kuressaares tiitlit kindlustamas. Palju neid seal kokku oli - üheksa? Piltide pealt tundub aga, nagu neid oleks seal korralik hunnik olnud."

"Mängijatelt on samuti positiivset tagasisidet tulnud. Mulle endale meeldib kõige rohkem ikka niimoodi, et kogu väljak on tossu täis ja midagi pole näha!" õhkab tartlane. 

Kõrvalt juttu kuulav fotograaf Hendrik kiidab seda juttu takka. "Sellisest olukorrast tulevad alati väga huvitavad pildid, mitte mingid igavad tavalised."

Välk ja pauk 

Viimaks läheme katse enda juurde. Mällar võtab välja ühe ümara, välimuselt värvilist dünamiidipulka meenutava eseme ning selgub, et tegu on siseruumides kasutamiseks mõeldud flare'iga. "Need on odavamad kui välistingimuste omad - maksavad kaks eurot ning teevad vähem tossu," selgitatakse meile kahe tõrviku vahet. 

Kui meie käsutuses olev pulk süüdatakse süütenööri abil, mistõttu on selle põletamiseks vaja kas välgumihklit või tikke, siis mõned välistingimustesse mõeldud pulgad töötavad hoopis lihtsamal viisil. "Tikud oleksid nagu sisse ehitatud - pulk koosneb kahest osast ning kui need piisavalt äkiliselt üksteisest eemale tõmbad, süttib see iseenesest," seletab meie ekspert.

"Natuke harjumatu on seda ilma laulmiseta teha," muigab Mällar. Esimesel paaril korral ei taha tikud - korraga hõõruvad fosforit kolm-neli tuletikku - küll tuld võtta, kuid teise korra peale lahvatab tikukogum leekidesse ning tuli kantakse kiirelt üle flare'i süütenöörile. See, mis aga nüüd järgneb, ehmatab kõiki.

KÕMAKI! Käib päris kõva pauk ning punast tuld lendab pea igas ilmakaares. Ilmselgelt ehmatasid kõik - soccernetlased lausa hüppasid tulekerast eemale, Mällar säilitas hoolimata ootamatusest külma närvi ning tõstis käe endast natuke kaugemale. Peagi tõusebki pulga seest ilus erepunane leek, mis aga meie kurvastuseks sama kiirelt ka kaob.

"Praak! See oli nüüd kindlasti mingi praak," tõdeb Mällar. "Selline tõrvik peaks kuskil minutikese ikka põlema. Aga näe - tossu tuli küll päris korralikult." Spordihoone poole liigub lai suitsupilv.

On see siis ohutu?

Praakpürost natuke vapustatud soccernetlased lähenevad tõrviku jäänustele argpüksliku põgenemise järel ettevaatlikult ning loomulikult on järgmiseks jututeemaks ohutus.

"Tegelikult ei tohiks midagi hullu juhtuda," rahustab Mällar. "Mängudel on alati sellele mõeldud - Tammeka mängudel on näiteks need, kes püro teevad, teistest natuke eraldatud ning meie juures on alati tünnid veega, kui midagi peakski viltu minema."

Päris puhtalt pole aga ka tema ise pääsenud. "Paaril korral olen käele natuke haiget teinud, aga mitte hullusti. See juhtub tavaliselt siis, kui on sellised tõrvikud, mis põlevad nagu tikud - kui liiga kaua põletad, pole enam millestki kinni hoida."

Loodame meiegi, et ohutut pürotehnikat saab Meistriliigas edaspidigi nautida.