Soome Veikkausliiga lõpplahendus oli iga jalgpalliliiga unelm – meister selgus kahe tabeliliidri omavahelises viimase vooru kohtumises. Helsingi Jalgpalliklubi (HJK) ja Ats Purje kauaaegse koduklubi Kuopio Palloseura (KuPS) laupäevase duelli ainuke iluviga peitus külalised keerulise ülesande ette asetanud inglise-pärases juhendis.

Kui mängus on meistritiitel ja miljon eurot (esikohaga kaasnev minimaalne eurosarja auhinnaraha), siis näeb mitteigapäevaseid asju. Ratsapolitsei, mitu bussitäit optimistlikke külalisi, kodufännide kärarikas rongkäik, 50 aasta eest meistriks tulnud vanameistrite pidulik austamine ja keskringis võidupidu pidav publik. Laupäevane lahing Soome meistritiitli nimel pakkus seda kõike.

Veikkausliiga kalender oli seatud nii, et oktoobrikuiseks koondisepausiks oli pidamata vaid viimane voor. Et sinna ka tiitli-intriigi jagus, selgus eelviimase vooru keskse matši 90+4. minutil. Kui Vaasa Palloseura (VPS) poleks siis HJK-le võiduväravat löönud, olnuks kõik selge. Aga VPS lõi, alistas HJK 3:2 ja nii nihkus meistri selgumine 21. oktoobrisse.

Tiitlikaitsja HJK võõrustas laupäeva õhtul kell 17 Töölös asuvad Bolt Arenal (algse nimega Finnair Stadium) KuPS-i. HJK edu oli kolm punkti, aga väravate vahe viie jagu parem, mis tähendas, et KuPS vajas meistritiitli kolmeväravalist võitu.

Veikkausliiga juhend on inglise-pärane ehk esimeseks viigilahutajaks on üldine väravate vahe, mitte omavahelised mängud, nagu on kombeks näiteks Hispaanias. Kui esmaseks kriteeriumiks olnuks omavahelised mängud, piisanuks KuPS-il lihtsalt võidust, sest eelmisest kahest mängust HJK-ga oli neil kirjas 2:1 võit ja 2:2 viik.

Juuli alguses oli KuPS-i edumaa juba seitse punkti, aga HJK vahetas peatreenerit, asendades nad mullu meistriks ja Euroopa liiga alagrupiturniirile juhtinud Toni Koskela Toni Korkeakunnasega. Vahetus õnnestus igati. Tolle hetkeni järjepidevusega hädas olnud HJK võitis järgmisest üheksast mängust kaheksa ning tõusis Veikkausliiga liidriks. Vääratus VPS-i vastu tähendas siiski, et viimaseks vooru eel oli meistritiitel lahtine.

KuPS tõusis tippu siis, kui seal mängis Ats Purje

"Ei tohiks mingit üllatust juhtuda, aga jalgpallis on juba nii, et kunagi ei tea," kõlas Helsingi olümpiastaadioni kõrval asuva Bolt Arena ajakirjanike toakese koondarvamus enne matši algust. Ütlust, et "jalgpallis on juba nii, et kunagi ei tea" järgis ka Soome politsei, kes rakendas HJK – KuPS kohtumisele silmatorkavalt suured jõud.

Tund enne avavilet jõudsid pärale bussid Kuopio jalgpallifännidega. Eesti jalgpallisõpradele on nad viimaste aastate jooksul mõnevõrra tuttavad, sest Tallinna Kalevi mängudele satub eriti just suvisel ajal kollaseid särke ja salle kandvaid soomlasi, kes hüüavad ja vahel ka laulavad Ats Purje kiituseks.

Seitse aastat (esmalt 2012-14 ja uuesti 2017-20) KuPS-i esindanud Purje valiti 2012. aastal klubi aasta mängijaks ja kuulus 2019 Soome meistriks tulnud meeskonda (eelmisest tiitlist oli möödunud 43 aastat), lüües tol sügisel muuhulgas üliolulise värava 1:0 võidumängus HJK üle. Lisaks veel hõbe 2017 ning pronksid 2018 ja 2020.

Purje teisel perioodil KuPS-is tõusis klubi Soome tippu, Eesti ründaja väravatel oli selles oluline roll. Kokku esindas Purje KuPS-i 169-s Veikkausliiga kohtumises. Mitte ükski teine välismaalane pole Kuopio esindusklubis 100 mänguni jõudnud.

Kahdeksan vuotta sitten Kuopiossa päädyttiin 2–2-tasapeliin. Nikolai Alho ja Demba Savage aloittivat maalinteon, mutta KuPSin Ats Purje toi isännät tasoihin kahdella maalillaan.⁣
⁣
🎥 KuPS TV⁣
⁣#Veikkausliiga pic.twitter.com/O3sJOJofgh — BYYRI (@Byyri) May 28, 2022

KuPS-i fännidel konte sirutada ei lubata, vaid nad utsitatakse turvatöötajate poolt kiiresti peatribüüni taga asuvast bussiparklast minema oma sektori suunas, sest HJK toetajate rongkäiku on juba kuulda. Kuopiolased vastu ei vaidle, kummutavad vaid õllepurgid ratsapolitseinike valvsa pilgu ees lõpuni.

Staadionist mõnesaja meetri kaugusel asuva Sports Bar Töölö juurde kogunenud mõnesaja HJK fänni rongkäiku on samal ajal juba kuulda. See liigub väikese tiiruga ümber kvartali ja kaunistab end nii laulude kui ka kõrgetelt majaseintelt kõvasti vastu kajavate paukpommidega.

Tuul on lõikav, plusskraadide tunnetamine nõuab loomingulist mõtlemist, aga trammid ja autod ootavad, kuniks jalgpallifännid tänava vabastavad. "Oh ilus hetk, oh viibi veel!" õhkaksid jalgpalli-Faustid. Viimasele tänavanurgale jõudes võetakse üles hüüe "He-He, Helsinki! He-He, Helsinki!".

Mitusada mustades jakkides ja ülesköetud meeleolus jalkafänni (HJK rongkäigulised ei kandnud klubi värve ehk sinist ja valget, vaid pea eranditult musta) ning neid ootavad ratsapolitsei ja turvatöötajad võiksid ju tähendada toksilist kokteili. Aga mitte rahulikul Põhjamaal. Staadioni juurde jõudes rongkäik raugeb ehk hajub ja jääb vaikseks, astub hobusesõnnikuhunnikutest hoolikalt mööda ja üle ning siirdub tribüünile.

Nostalgiarünnaku sooritab 1973. aasta meistermeeskond

Soome jalgpallisõber teab väga hästi, et pole olemas halba ilma, vaid on olemas ebasobiv riietus. Tiitlilahingu jälgimiseks ollakse paksult riides. KuPS oli enne mängu deklareerinud, et nemad sõidavad pealinna pingevabalt. Võidukohustus lasub HJK-l ja nemad proovivad, et äkki õnnestub ime korda saata.

HJK publik ei suuda oma olekuga vastu vaielda. Õhus on tunda ärevust, sest kõik saavad aru, et kui meistritiitel sellisest seisust maha mängida, pakuks see rivaalidele aasimismaterjali pikkadeks aastateks. See ongi HJK jaoks vast kõige suurem mure, sest meistriks tulevad nad uuesti niikuinii. HJK valitseb Soome jalgpalli täielikult – 2009-2022 on neil käest lipsanud vaid kolm meistritiitlit.

Kuidas ärevust maandada? Nostalgiarünnaku sooritab 1973. aasta meistermeeskond! Nimelt leiti HJK-s 50 aastat tagasi, et klubile kuluks ära ametlik laul. Viis laenati Londoni Chelsea tuntuimalt fännilaulult "Blue is the Colour", Vexi Salmi lõi soomekeelsed sõnad ja 1973. aasta hooajaks valmistunud meeskond laulis "Taas kansa täyttää" stuudios plaadile. Et sama aasta sügisel tuli HJK üheksa-aastase pausi järel meistriks, omandas laul kohe eriti kauni tähenduse ja sellest ajast saati marsivad meeskonnad HJK kodumängudel selle pala saatel platsile.

Laupäeval kõlas "Taas kansa täyttää" aga teistmoodi, sest lisaks lindistusele kanti seda ette ka live'is! 10 minutit enne avavilet rivistusid peatribüüni ette kaheksa vanameest, kes kõik 1973. aasta meistermeeskonna liikmed. Toona klubi hümni sisse laulnud meestele anti pihku mikrofon, et nad 50 aastat hiljem pala uuesti ette kannaksid. Suure rõõmu ja agarusega seda ka tehti. Tulemuseks õnnestunud nostalgiarünnak, publik oli sillas ja ärevus taandus.

Kaunis, kaasav ja hooliv võidupidu

Kauaks seda õnnist olekut kodupublikule ei jagunud, sest juba 8. minutil asus KuPS juhtima, kui kavalalt lahti mängitud karistuslöögi järel põrkas lahtine pall ette Eliton Juniorile, kes lõi rikošetist 1:0. Sibinat-säbinat jagus järgnenud pooltunni jooksul mõlemasse kasti, aga superšanssi tuli oodata 40. minutini, kui HJK puurivahi Jesse Östi jalatõrje päästis võõrustajad 0:2 kaotusseisust.

Too hetk meenutas HJK-le, et kõnnitakse ikkagi õrnal jääl, sest kui KuPS asuks kahega juhtima, kuuluks psühholoogiline eelis juba neile. Oleks HJK siis ju ühe kaitse-ebaõnnestumise kaugusel ajaloo ühest suurimast prohmakast, mida meistritiitli mahamängimine olukorras, kus vastane vajab kolmeväravalist võitu, kindlasti oleks. Ärevus Bolt Arenal seega püsis.

Kuniks 63. minutil jättis KuPS kontrarünnakut tõrjudes enda karistusalas mehed jagamata ning Pyry Soiri seisu viigistas. Viik püsis vaid lühikest aega, sest 67. minutil viis kümmekond sekundit varem platsile tulnud Seth Saarinen oma esimese puutega KuPSi uuesti ette. Kaunis kauglöök Östile võimalusi ei andnud.

KuPS proovis veel ja saatis väravavahi Johannes Kreidli juba 84. minuti karistuslöögi ajal vastase trahvikasti, aga HJK pidas vastu. 1:2 kaotusest piisas, et võita 33. Soome meistritiitel. Suur Jalgpallirööv, mida KuPS proovis pealinna vutipubliku šokeerimiseks korraldada, seekord ei õnnestunud, kuigi Kuopio meeskonna katse oli pühendunud, kirglik ja püüdlik.

Nagu Soome jalgpallis kombeks, tormas otsatribüüni publik suure võidu vormistanud lõpuvile järel koheselt platsile. Nii tehti ka 2019, kui Soome koondis samal staadionil EM-finaalturniiripääsme vormistas. Seda paratamatust teades oli kohtunik Oliver Reitala lõpuvile järel koheselt vahetuspinkide juurde spurtinud.

Sisulist vajadust pagemiseks ei temal ega KuPS-i mängijatel polnud, sest täpselt nagu avavile eel sõnnikuhunnikutest mööda ja üle astudes, oli HJK publik ka nüüd platsile tunginuna (kõlaritest rõhutati samal ajal heitunud-kohusetundlikul kõneviisil, et see on rangelt keelatud!) tegelikult põhjamaiselt viisakas. Isegi enda mängijate sülelemisega tegeleti ainult siis, kui viimased selleks tahet ja valmisolekut üles näitasid.

Mõni minut pärast lõpuvilet avanes Bolt Arenal omapärane vaatepilt, kus iga osakond tegeles enda jaoks kõige tähtsamaga. KuPS-i meeskond tänas ühes väljaku nurgas oma fänne, kes neile siiralt kiituseks laulsid ja aplodeerisid. HJK otsatribüünipublik laulis keskringis oma võidulaule. HJK meeskond tähistas samal ajal vahetuspinkide ees meistritiitlit. Ning ülejäänud staadion ootas autasustamistseremooniat. Et see alata saaks, naasis otsatribüünirahvas oma kohtadele.

Kaunis, kaasav ja hooliv võidupidu. Selline põhjamaine, noh.

Mestarillista huomenta klubilaiset💙🤍#HJK #Veikkausliiga pic.twitter.com/57l1WUvH54 — HJK Helsinki (@hjkhelsinki) October 22, 2023

CHAMPIONS🏆🍾#HJK #Veikkausliiga pic.twitter.com/2pfle1NPfa — HJK Helsinki (@hjkhelsinki) October 21, 2023

* * *

Järgnevalt mõned aktuaalsed nüansid Soome klubijalgpallist, mis võivad Soccernet.ee lugejale pakkuda kas äratundmisrõõmu või peegelduspunkti. Või siis mitte kumbagi.

- tiitlimängu võõrustas kirjade järgi 10 770 pealtvaatajat mahutav Bolt Arena, kus teise poolaja keskel teatati, et "mäng on lõpuni välja müüdud"; publikunumbriks öeldi 10121 vaatamata sellele, et igalt tribüünilt vaatas vastu (rohkesti) tühje istekohti.

- neljandat aastat järjest Soome meistriks tulnud HJK mängib tuultele avatud kunstmurukattega Bolt Arenal kõik oma kodukohtumised (sh eurosarjamängud, mis peeti mullu Euroopa ja tänavu Konverentsiliiga alagrupiturniiri raames).

- Soome ühe juhtiva jalgpalliklubi omanik ja president Ari Lahti on ka Soome jalgpalliliidu president.

- Esiliiga (Ykkönen) sõelmängude finaali jõudis välja SJK Akatemia, kes kaotas seal Gnistanile. Teistpidise tulemuse puhul mänginuks SJK Akatemia üleminekumänge Mariehamni IFK-ga olukorras, kus nende emaklubi SJK juba kuulub Veikkausliigasse. Juriidilised kehad on erinevad ja nii võinukski 2024. aastal kõrgliigas mängida nii SJK kui ka SJK Akatemia. "Juriidiliselt on see võimalik, aga see ei tähenda, et see mingitki pidi loogiline oleks," kõlas Soome jalgpalliajakirjanike arvamus olukorrast.

- pronksmedali võitis VPS, kellel oli 12 mängu järel kirjas kuus punkti (1 võit, 3 viiki ja 8 kaotust). Peatreeneri vallandamine olnuks tolles olukorras igati ootuspärane käik, aga Jussi Nuorela jäeti ametisse. Järgnenud 15 kohtumisest võitis VPS 14 ja viigistas ühe ehk võttis võimalikust 45 punktist 43. Ebareaalne.