Väljaku ääres üle piiri läinud ja tõsiselt karistada saanud kogenud noortetreener: mujal maailmas vilistavad selliseid mänge vanemad kohtunikud (7)
Kaheaastane tegutsemiskeeld tingimisi pooleaastase katseajaga, lisaks kohustus osaleda alaliidu korraldataval koolitusel ning kohtunike osakonnale tehtud ettepanek peatada kohtunikulitsents – sellise karistuse sai Eesti Jalgpalli Liidu distsiplinaarkomisjonilt aastaid noortetreenerina tegutsenud Enn Läänmäe. Põhjuseks oli FCI Levadias töötava Läänmäe sobimatuks peetud käitumine hiljutisel noorteturniiril.
Distsiplinaarkomisjoni liikme Mihkel Uibolehe sõnul tingis karistuse Läänmäe tegutsemine juuli alguses peetud Pärnu Summer Cupil, kus ta juhendas Levadia 2014. aastal sündinud 8-aastaste poiste võistkonda. Nagu niisugustel turniiridel sageli tavaks, teenindasid mänge noored kohtunikud ning treener ei olnud mitme kohtumise ajal rahul seda vilistava kohtunikuga. Tema pahameele alla langes kokku kolm noort naiskohtunikku.
"Läänmäe väljendas oma rahulolematust kohtunike otsustega ja sisenes ka väljakule. Olukord lõppes sellega, et üks kohtunik jättis avapoolaja järel mängu vilistamise pooleli," kirjeldas Uiboleht Soccernet.ee-le Pärnus juhtunut.
"Kuna kohtunikud ja mängijad olid alaealised, pidime tegelema küsimusega ka selle nurga alt. Kui me räägime kaheksa-aastastest lastest, on eeldatav või normaalne, et nendel võistlustel on sellised asjad täiendava tähelepanu all. Žargoon, millega oleme harjunud madalama liiga meeste mängul, ei peaks kuuluma nii noorte laste mängu juurde. Need väljendid ei olnud ebatsensuursed, aga sellegipoolest sobimatud – nimetame seda verbaalseks agressiivsuseks," sõnas Uiboleht.
Ta märkis, et meistrivõistluste mängus oleks treeneri väljakule astumine lõppenud tõenäoliselt punase kaardiga. Samuti polnud tegu esimese korraga, kui Läänmäe nimi sellises kontekstis jalgpalliliidu lauale jõudis.
Uibolehe sõnul võttis komisjon selgitused mõlemalt osapoolelt ehk nii Läänmäelt kui ka kohtunikelt, samuti andsid olukorrale omapoolse selgituse turniiri peakohtunik Veiko Mõtsnik ja piirkonna kohtunike juht Jaan Roos, kes mõlemad Pärnus kohal viibisid.
"Eeldame nii noorte mängijate juhendajalt teistsugust eeskuju ja käitumist kohtunike suunal. Treener sai olukorrast aru ja vabandas. Seetõttu ei näinud me ka põhjust rakendada kohe tegutsemiskeeldu, vaid lisasime karistusele kohustuse osaleda ühel EJL-i korraldataval noortejalgpalli puudutaval koolitusel," sõnas Uiboleht.
Koolituse eesmärk on tema sõnul eeskätt selgitamine, et mõni käitumisviis, mis võis olla oli laste treenimise puhul sobilik aastaid tagasi, ei sobi enam 2022. aastal. “Nii vanemate, alaliidu kui ka treenerite koolitusprogrammide aluste eeldused on tänapäeval edasi arenenud ja hõlmavad seda, et treener suudab end talitseda ning mõistab seda, et noorte mängudel on tihti ka noored ja alustavad kohtunikud. Kaheksa-aastaste võitlus ei pea olema koht, kus pannakse nii osalejatele kui ka kohtunikele peale seesugust survet. Kui ollakse rahulolematud kohtunikutööga, saab alati pöörduda näiteks turniiri peakohtuniku poole," võttis Uiboleht kokku.
Läänmäe: agressiivne ma polnud, aga seal tehti absurdseid otsuseid
Soccernet.ee palus juhtunu kohta kommentaari ka Läänmäelt, kes võttis Pärnus toimunu kokku nii: "Minu meelest on tegu turniiri korraldaja ränga veaga, kui 16-aastased pannakse vilistama väikeste laste mänge. Olen aastaid käinud väljaspool Eestit noorteturniiridel, näiteks 12 korda Gothia Cupil, ja mujal teevad seda tööd alati kogenud kohtunikud. Samuti vilistan ise noorteliigasid, treenerid tulevad ja ütlevad pärast mängu tihtipeale, et jumal tänatud – saame keskenduda oma võistkonna tegemistele."
Läänmäe arvates põhjustasid ebameeldiva lõpptulemuse korraga kokku mitu asjaolu. Ühena neist toob ta välja Summer Cupi ajal valitsenud ülipalava ilma - tol nädalalõpul ulatusid temperatuurid isegi üle 30 kuumakraadi. Samuti juhtis ta tähelepanu sellele, et kohtunikku võisid mõjutada ka väljaku ääres mängule kaasa elanud lapsevanemad. "Skandaal tuli sellest, et üks tüdruk ei tulnud enam teist poolaega vilistama, turniiri peakohtunik pani ise ketsid jalga ja vilistas mängu lõpuni. Pole üldse kindel, et põhjus oli ainult minus, võib-olla kõik need asjad kokku."
Läänmäe eitas, et ta oleks olnud kellegi suhtes agressiivne, kuid selgitas ka, miks ta mängu ajal mõnele olukorrale emotsionaalselt reageeris. "Seal oli absurseid asju. Näiteks õpetatakse ju ammu, et peatrauma ajal tuleb mäng seisma panna. Poisid põrkasid kokku, mõlemad jäid pikali maha, aga kohtunik lasi mängul edasi minna. Või siis selline olukord – kohtunik vilistab vea ja annab palli meile. Viime oma võistkonna üles, läheb viis-kuus sekundit mööda ja siis ta näitab teisele poole, vastased mängivad lahti ja ründavad. Ütlesin, et ei saa vilistada nagu tuuleveski, võib-olla see tunduski agressiivne?" kirjeldas ta. "Kuid elementaarsed asjad võiksid kohtunikel ju siiski selged olla."
Läänmäe sõnul tahavad poisid ja nende vanemad ikka võita, ehkki tulemust ei aeta sellises vanuseklassis taga iga hinna eest. Ometigi võis kõik kokku tema arvates mõjuda noortele kohtunikele liiga survestavalt. "Õige olnuks ehk nendele tüdrukutele pärast avapäeva öelda, et vaadake praegu veel kõrvalt ja õppige. Samas mängis mul ja Aivar Priidelil turniiril ka 2013. aasta vanuseklass ja noored poisid vilistasid – seitse mängu ja mul polnud ühtegi pretensiooni!" sõnas ta.
Läänmäe rõhutas eraldi, et juhtunust ei maksa kindlasti välja lugeda, nagu oleks tal vähimatki naiskohtunike vastu. "Minu arust on Eesti naiskohtunike tase võib-olla kõrgemgi kui meestel. Olen ise sageli kutsunud Reelika Turit turniiridele vilistama, ka Luisa Klaar on minu arust väga hea noor kohtunik," märkis ta.
Lisakaristuste ehk võimaliku kohtunikulitsentsi peatamise ja koolitusel osalemise kohta sõnas Läänmäe aga järgmist: "Praegu on mul kohtunike kalendris määramised kirjas ja minu arust oleks tõeline karuteene Eesti jalgpallile, kui meile jääks üks kohtunik vähem. Kuid muidugi olen ma juhtunust oma järeldused teinud. Ju pean õppima teistmoodi end väljendama, noorema põlvkonnaga tuleb veidi teisiti ümber käia ja suhelda."
1) Tegu on nii noorte vanustega, missuguse eeskuju sa jätad enda käitumisega juhendavatele lastele, pealtvaatajatele? Tegu pole Premium Liigaga.
2) Missuguse tunde jätad kohtunikule, kas ta tahab enam vilistada kui esimesel aastal saab sellise sõimu osaliseks? Kus siis veel kohtunik õpib kui mitte 8-aastaste turniidel?
3) “Samuti polnud tegu esimese korraga, kui Läänmäe nimi sellises kontekstis jalgpalliliidu lauale jõudis.“ Millal siis nii vana mees nagu Läänmäe veel õpib kui pole veel suutnud õppida?
Paraku on selliseid treenereid veel, kes mõistavad (noori) kohtunikke liialt hukka. Kohtunike töö väga tänamatu ja raske töö, austus kõigile, et seda teete. Kohtunikud on samuti inimesed, nagu ka mängijad, treenerid, kes eksivad, eriti veel nii noores vanuses. See on andestatav. Läänmäe ja teiste sarnaste treenerite käitumine aga mitte.
Veel aktsepteeritav käitumine on küsida, mis haridus on nendel noortel kohtunikel.
Raske on tõsiselt võtta EJL-i kui presidendi enda käitumine ja eeskuju on sama halb ja mingit karistust ei järgnenud.
Sellist valjuhäälset roppuste ja sõimamise valingut nii omade, treenerite, kohtunike kui vastaste suunal oli ootamatu , piinlik ja vastik kuulata. Ja isiku austusväärsus kukkus kolinal miinustesse. Kuidas saab nii rõveda suuga inimene nii eeskujulikel ametikohtadel olla.
Isa "nõudlikkuse" järgi oleks tohutud talendid pidanud tulema, aga mõlemad lapsed on jalkaga lõpparve aastad tagasi teinud.
