Videokohtunik | Punane pöörati õigustatult kollaseks, aga mis on tõukamine ja mis on käsi? (1)
Uues "Videokohtuniku" episoodis saab muuhulgas teada, kuidas suhestub Eesti videokohtunike süsteem Euroopa omaga. Miks muudeti Tammeka keskkaitsja punane kaart kollaseks ja mis on ikkagi käega mäng?
UEFA leidis 1812 eurosarjakohtumise põhjal, et sekkumisi koguneb keskmiselt üks 2,8 mängu kohta ja kontrolle tehakse keskmiselt 4,3 ühes mängus. Eestis on 25 vooru ehk 125 mänguga sekkumisi või olukordi, kus oleks pidanud sekkuma, esinenud 48 korral. See teeb keskmiseks ühe sekkumise 2,6 mängu kohta ja kontrolle teostatakse keskmiselt 4,9 mängus ehk liigutakse Euroopaga enam-vähem samas tempos.
VAR on Eestis mängu sekkunud 31 korda ja õige otsus on tehtud 27 puhul ehk õnnestumise protsent on 90. Kui eelmisel aastal jäi 25 vooruga andmata 43 punast kaarti või penaltit, siis tänavusel hooajal on seda numbrit üle kahe korra vähendatud.
Küll aga valmistavad endiselt probleeme olukorrad, kus videokohtunikud jätavad sekkumata. Nii on juhtunud 17 korda ja sellega ei ole Eesti kohtunikud rahul, aga töö eksimuste vähendamise kallal käib.
25. voorus saab lähemalt luubi alla võtta neli olukorda:
- Nõmme Kalju ja Kuressaare mängus tabas pall Kalju poolkaitsja Nikita Komissarovi kätt ja põrkas sealt ette Andre Fortune'ile, kes lõi värava. Kas tegu oli käega mänguga, mis annaks alust värava tühistamiseks? Kontroll näitas, et ei olnud - vastavalt reeglitele jääb niisugune tabamus kehtima, sest Komissarov ei löönud väravat ise ja puude oli juhuslik.
- Tartu Tammeka ja Pärnu Vapruse vahelise kohtumise avapoolajal näitas kohtunik esialgu Tammeka kaitsjale Eugenio Bracellile punast kaarti, sest itaallane tabas vastast ettesirutatud jalaga. Kontroll näitas, et kontakt polnud siiski ohtlik, vaid hoolimatu, mistõttu punane kaart tühistati ja asendati kollasega.
- FCI Levadia ja Tallinna Kalevi mängus tühistati avapoolajal Kalevi värav, sest väravavahti blokeeriti tema alas määrustevastaselt. Tegu on hea näitega sellest, kuidas kohtunik ootas vilega õige hetkeni, et anda VAR-ile võimalus sekkuda, kuigi lõpuks seda vaja ei läinudki.
- FC Flora ja Harju JK Laagri vahelises mängus blokeeriti samuti Harju arvates avavärava puhul väravavahti. Kui kohtunik oli ekraani juures käinud, loeti tabamus lõpuks määrustepäraseks ja kokkuvõttes oli see õige otsus. Miks aga läks sellest situatsioonist videokohtunikule ikkagi kirja väike miinus?
***
Sel hooajal vaatab "Videokohtunik" Premium liigale uutmoodi ehk ei võta pulkadeks lahti omatahtsi välja valitud olukordi, vaid need, mille on üle kontrollinud VAR ehk meie rubriigi nimikangelane - käesolevast hooajast Premium liigas tegutsev videokohtunik. Ning kuna pilt pidavat rääkima rohkem kui tuhat sõna, liikuv pilt aga seda enam, kolisime meiegi oma rubriigiga üle videoformaati.
Rõhutame, et ka VAR-olukordade järelanalüüs nõuab oma aja, mistõttu vaatab "Videokohtunik" igal nädalal tagasi neile Premium liiga mänguepisoodidele, mis sündisid väljakutel eelnenud nädalal. Videokohtunike otsuste tagamaid selgitavad EJL-i kohtunikud eesotsas kohtunike osakonna juhi Hannes Kaasiku ning euroväljakutelgi korda hoidva Kristo Tohveriga.
