Viljandi linnapea Madis Timpson tegi enne Premium liiga mängu Nõmme Kaljuga Viljandi Tuleviku klubistuudios ülevaate sellest, kuhu on oma arengutega jõudnud linna jalgpallihall.

27. mail kirjutati  Timpsoni kinnitusel alla projekteerimislepingule. "Planeering juba käib, sügiseks peaks olema planeeritud ning hakkame ettevalmistama ehitushanget. Kui kõik läheb hästi, on novembri keskpaigaks ehitaja teada ja kopp maas piltlikult öeldes. Mul enda jaoks on paberi peale pandud taoline ajagraafik, et novembris teha mullatööd ja asjad ära, et järgmiseks suveks oleks kunstmuruväljak olemas, mida saaks ka kasutada. Halli poolel ei tohiks pealepanek liiga kaua aega võtta - kolm nädalat kuni kuu maksimaalselt. Seda võiks teha järgmise aasta septembris, oktoobris, novembris. Poolteist aastat on, ma arvan, optimaalne plaan küll."

Timpson jätkas: "Talvel on odavam ehitada. Ehitajaid on lihtsam saada, tehnikat on rohkem võtta, hinnad on madalamad. Seda soovitasid ka ehitajad ise, et proovige teha talvel mingid tööd ära. Nüüd me proovimegi. Linnaeelarvest plaanime investeerida hallile suurusjärgus 200 000."

Mille põhjal hall oma asukoha linna serva Männimäele leidis? "Mõte liikus sinna suunas, et ta peaks olema lihtsasti juurdepääsetav ja kooli juures," vastas Timpson ning käis seejärel läbi erinevate asukohtadega seotud spetsiifilised küsimused.

Hall ise ei tule üksnes jalgpalliline, vaid multifunktsionaalne, kuhu on plaanitud ka tribüünid ning jooksurajad. On see Viljandile ainuomane lahendus või on seda teed mindud ka teistes linnades? "Aus vastus on, et ma ei tea. Ma tean, et Tartu on projekteerimisega natukene ees, aga kuidas nad lahendanud on, seda ma ei tea. Tean, et Raplas tehakse ainult väljak. Mis meid puudutab, siis enne, kui hakkasime protsessiga tööle, kutsusime külla Eesti Jalgpalli Liidu inimesed. Nemad soovitasid, et kui on vähegi võimalik, siis tehke multifunktsionaalne ning mitte ainult jalgpalliline hall, et koolilapsed saaksid end soojendada. Ta läheb küll natukene kallimaks, aga ümber selle jalgpalliväljaku jookseb kaks tartaanrada ja sirge peal neli rada. Loomulikult pole ta päris õige raadiusega nagu koolistaadionitel."

Hall planeeritakse nii, et seda on võimalik maha võtta. "Praeguse plaani järgi me seda iga aasta maha ei võta. See mahavõtmine on päris kallis lõbu ja pole mitte nii väga raske, aga on väga inimmahukas töö," sõnas ta. "Üks üles-alla panek on 15-20 000, aastas 50 000. Tundus natukene mõttetu."