Kihlveopetturid saavad edaspidi kriminaalkaristuse? (2)
2013. aasta lõpus saatis riigi prokuratuur kihlveopettuse eest kohtu alla 11 meest, kellest 8 olid endised Narva Transi jalgpallurid. Kohus tuvastas meeste süü, kuid selgus, et seaduses on vasturääkivus, mistõttu ei saa süüdlasi karistada mitte kriminaalkorras, vaid trahviga ja väärteokorras. Nüüd püüab riik hasartmänguseadust täpsustada, et kihlveopettuste eest saaks määrata karmimaid karistusi.
"Probleem juriidiliselt on selles, kui sama tegu on karistatav nii väärteo- kui kriminaalkorras ja väärteo kooseis on konkreetsem, siis saab inimesi karistada ainult väärteo eest," selgitas ERR-i vahendusel justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetlustalituse nõunik Aare Pere.
Isikuid, kes jõudsid paari aasta jooksul teenida kuritegelikku tulu 108 000 euro väärtuses, kohus kriminaalkorras karistada ei saanud.
"Rahvusvaheliselt on neid juhtumeid üsna palju ja on ka juhtumeid, mis on jõudnud kriminaalmenetlusest kohtuotsuseni. Saksamaal oli mõned aastad tagasi juhtum, millega oli seotud üle kolmesaja inimese ja kokkulepped olid üle kolmesaja jalgpallimängu kohta. Küsimus oli ikkagi miljonites ja kümnetes miljonites eurodes. Rahvusvaheliselt on see suur probleem, Eestit päästab mõnevõrra see, et meil väga suuri spordivõistlusi ei ole," rääkis Pere.
