2022. aasta lõpus avaldasid Aasia meeskonnad Kataris peetud MM-il muljet, vormistades suurüllatusi ja hõivates sõelmängudel koguni kolm kohta. Kolmteist kuud hiljem on Austraalia, Jaapan ja Lõuna-Korea uuesti Kataris tegusid tegemas, Lähis-Ida hiiud hingavad neile kuklasse.

Korraldaja Katar kohtub Aasia meistrivõistluste avamängus Liibanoniga. Turniir vältab 12. jaanuarist 10. veebruarini, kuid tasemevahe ühes turniiriformaadiga peaks tagama soosikutele suhteliselt lihtsa teekonna kuni 28. jaanuaril algavate sõelmängudeni.

Kuus favoriiti (Katar, Austraalia, Iraan, Jaapan, Lõuna-Korea ja Saudi Araabia) kuuluvad kõik erinevatesse alagruppidesse ning igast neljaliikmelisest grupist pääsevad 1/8-finaali kaks parimat, lisaks neli parimat kolmanda koha omanikku.

Araabia poolsaare riigid on ennast jalgpallimaailmas kehtestamas naftaraha toel, tuues piirkonda suurvõistlusi ning meelitades kohalikesse liigadesse tähtmängijaid eesotsas Cristiano Ronaldo, Karim Benzema ja Neymariga. Nimekaid mehi jagub ka koondiste taustajõudude sekka, kuid väljaku peal on lähiminevikus siiski edukamad olnud läänelikuma kultuuriga Jaapan, Austraalia ja Lõuna-Korea.

Jõujoonte võimalikust muutumisest andis tunnistust Katari triumf nelja aasta eest AÜE-s peetud turniiril, kus nad alistasid finaalis Jaapani 3:1. Kodusel MM-finaalturniiril kukkus Katar aga läbi ning alagruppi jäid seal kinni ka Saudi Araabia ja Iraan, olgugi et mõlemad näitasid end üllatusvõimelistena.

𝐀𝐬𝐢𝐚𝐧 𝐂𝐮𝐩 𝟐𝟎𝟐𝟑: Opta Predictions 🏆

The 2023 Asian Cup kicks off on Friday, so what better time to evaluate the Opta supercomputer predictions.

Japan are the team to beat, with the supercomputer giving them a 24.6% chance of success.#AsianCup2023 #HayyaAsia — Opta Analyst (@OptaAnalyst) January 9, 2024

Katar on jõudnud pärast MM-i juba kolm korda treenerit vahetada. Hispaanlane Felix Sanchez asendati kõigepealt ajutiselt portugallase Bruno Pinheiroga, enne kui veebruaris sõlmiti leping kuni 2026. aasta MM-finaalturniirini legendaarse Carlos Queiroziga. Kõigest tosin mängu hiljem teatati aga vastastikusel kokkuleppel koostöö lõpetamisest.

Alles 6. detsembril võttis ohjad üle 62-aastane hispaanlane Tintin Marquez, kelle teenistusleht treenerina on suhteliselt tagasihoidlik, kuid kes on kohaliku jalgpalliga hästi kursis, olles juhendanud juba 2018. aastast alates sealset klubi Al-Wakrahi. Tema käe all jõudis Katar enne finaalturniiri pidada vaid kaks sõprusmängu: Kambodža alistati 3:0, Jordanile alistuti 1:2.

Iraan pöördus 12-aastase vaheaja järel uuesti kodumaise peatreeneri poole, kui Queiroziga lõpetati MM-i järel koostöö ning tema koha võttis üle Amir Ghalenoei. 60-aastase juhendaja kogu senine treenerikarjäär on möödunud kodumaal ning erinevate klubidega meistriks tulemise kõrval oli ta üle-eelmisel kümnendil juba poolteist aastat ka koondise eesotsas.

Aastatel 2006-2007 kaotas Iraan Ghalenoei käe all 17 kohtumisest vaid ühe ning tema uuel ametiajal püsitakse 13 kohtumise järel ainsagi kaotuseta. Porto ründaja Mehdi Taremi ja Roma ründaja Sardar Azmoun kuuluvad jätkuvalt Iraani liidrite hulka, keskväljal tõuseb esile Brentfordi poolkaitsja Saman Ghoddos.

Tohutuid summasid jalgpalli investeerinud Saudi Araabia saab juba vaikselt mõelda kümne aasta pärast võõrustatavale MM-finaalturniirile. Enamus tänasest koosseisust on selleks ajaks siiski parima jalgpalluriea ületanud.

Kõik 26 Saudi Araabia koondislast tulevad koduliigast, kuid jagavad seal nüüd väljakuid paljude maailma tipptegijatega, keda eelmisel aastal hulgaliselt kokku osteti. Tippmängijate kõrval on imporditud ka oskusteavet Euroopa treenerite näol. Koondise juhendajaks palgati Roberto Mancini, kellele tehti nii magus pakkumine, et ta otsustas Itaalia koondise peatreeneri ameti maha panna ja saudidega kuni 2027. aastani käed lüüa.

Mancini alustas Saudi Araabia eesotsas nelja raske kohtumisega, kaotades Costa Ricale, Lõuna-Koreale ja Malile ning viigistades viimasel minutil Nigeeriaga. Pärast seda on aga peetud viis kohtumist pehmemast puust vastastega, tulemusteks võidud Pakistani, Jordani, Liibanoni ja Hong Kongi üle ning viik Palestiinaga.

Jaapan on neljakordse meistrina edukaim koondis Aasia meistrivõistluste ajaloos. Saudi Araabial ja Iraanil on võimalik nendega samale pulgale tõusta, aga kumbki neist ei ole sel aastatuhandel karikat enda pea kohale tõusnud, samas kui Jaapan tegi seda nii 2000., 2004. kui ka 2011. aastal.

Hajime Moriyasu on Jaapani peatreeneriks juba 2018. aastast alates, olles enne seda veel ametis abitreenerina. 2019. aastal juhtis ta koondise Aasia meistrivõistluste finaali, kus jäädi Katarile üllatuslikult alla. 2022. aasta MM-il võideti aga Hispaania ja Saksamaa ees oma alagrupp, enne kui 1/8-finaalis Horvaatiale penaltiseerias kaotati.

Koguni 11 Jaapani koondislast mängivad klubijalgpalli Euroopa tippliigades (neli Bundesligas, kolm Premier League’is, kolm Ligue 1’s ja üks La Ligas), mida on peaaegu sama palju kui kõigil teistel koondistel ühtekokku.

Finaalturniirile tulevad jaapanlased vastu juunisse ulatuva kümnemängulise võiduseeria pealt, mille sisse mahuvad 4:1 võidud Saksamaa, Kanada ja Peruu üle ning 4:2 võit Türgi üle.

📊TEAM VALUE AT AFC ASIAN CUP 2023

📈Japan 🇯🇵 is the team with the highest squad value (€316.95m)

📉 Kyrgyzstan 🇰🇬 and Hong Kong 🇭🇰 are the two teams with the lowest squad value (€6.25m)

Data: Transfermark#AFC #AFCAsianCup #AsianCup2023 pic.twitter.com/XLhwpt2CZt — ASEAN FOOTBALL (@theaseanball) January 6, 2024

Lõuna-Korea koosseisus on Aasia jalgpalli ühed suurimad nimed. Veebruaris Paulo Bentolt koondise üle võtnud Jürgen Klinsmanni hoolealuste hulka kuuluvad Tottenhami ründaja Heung-min Son, Bayerni kaitsja Min-jae Kim, PSG poolkaitsja Kang-in Lee ning veel mitmed Euroopa tippliigade mehed, kuid 26 mängijast 14 tulevad siiski kas koduliigast või teistest Aasia liigadest.

Klinsmanni ajajärk algas Lõuna-Korea jaoks viiemängulise võiduta seeriaga, kuid seejärel on omakorda võidetud kuus kohtumist järjest ning oma seljatagune on puhtana hoitud koguni seitse mängu järjest – sealhulgas mängudes Walesi, Saudi Araabia ja Tuneesiaga.

Austraaliat juhendab jätkuvalt Graham Arnold, kes võttis koondise üle 2018. aasta MM-i järel. Ta juhtis meeskonna Katari MM-il Tuneesia ja Taani ees alagrupist edasi, enne kui 16 parima seas napilt hilisemalt maailmameistrile Argentinale alla jäädi.

Austraalia on koos Jaapaniga finaalturniiril ainsad koondised, kelle enamus koosseisust mängib klubijalgpalli Euroopas. Teiste hulgas kuuluvad meeskonda Karol Metsa klubikaaslased Jackson Irvine ja Connor Metcalfe, ilma kelleta peab St. Pauli mõnda aega hakkama saama.

Fakte:

• Kihlveokontorite silmis on turniiri soosikuks Jaapan, kellele järgnevad Lõuna-Korea ja Austraalia, seejärel Iraan, Saudi Araabia ja Katar. Ülejäänud kaheksateist koondise puhul liigituks Aasia meistritiitel juba parajaks üllatuspommiks.
• Finaalturniir pidi algselt toimuma 2023. aasta suvel Hiinas, kuid COVID-i tõttu tehti 2022. aastal korraldajamaa selgitamiseks uus konkurss, kus Katar seljatas Indoneesia, Austraalia ja Lõuna-Korea.
• Finaalturniiri mänge peetakse üheksal staadionil, sealhulgas kaheksast MM-staadionist seitsmel (erandiks ajutise rajatisena loodud staadion "974"). Turniiri avamäng ja finaal toimuvad Lusaili staadionil, kus peeti ka Argentina ja Prantsusmaa vaheline MM-finaal.
• Roberto Mancini ja Jürgen Klinsmann ei ole kaugeltki ainsad kuulsused treeneripinkidel. AÜE-d juhendab näiteks Portugali legend Paulo Bento, Süüriat aga legendaardne Argentina treener Hector Cuper. Ühtekokku on 24 peatreenerist koguni 15 Euroopa kodakondsed.
• Karl Metsa austraallastest klubikaaslased ei ole ainsad Eesti koondislaste meeskonnakaaslased Aasia meistrivõistlustel. Hong Kongi koondisse kuulub koguni neli Henri Anieri klubikaaslast Lee Manist: poolkaitsjad Wu Chun Ming, Wong Wai ja Chang Hei Yin ning Brasiilias sündinud ründaja Everton Camango. Iraaki esindab aga kaitsja Merchas Doski, kes on Vlasi Sinjavski klubikaaslane Slovackos.
• Jaapani kaitsja Takehiro Tomiyasu ja Iraani ründaja Sardar Azmoun mängivad vastavalt Karl Jakob Heina koduklubis Arsenalis ja Martin Vetkali Romas. Ramol Sillamaa koduklubist Gent tulevad aga nii Jaapani kaitsja Tsuyoshi Watanabe kui ka Lõuna-Korea poolkaitsja Hyun-seok Hong.
• Ühtekokku on turniiriks üles antud 624 mängijat, kellest 498 (80%) mängivad klubijalgpalli Aasias, 116 Euroopas, 5 Lõuna-Ameerikas, 3 Aafrikas ja 2 Kesk- või Põhja-Ameerikas.

Alagrupid:

A-grupp: Katar, Hiina, Tadžikistan, Liibanon.

B-grupp: Austraalia, Usbekistan, Süüria, India.

C-grupp: Iraan, AÜE, Hong Kong, Palestiina.

D-grupp: Jaapan, Indoneesia, Iraak, Vietnam.

E-grupp: Lõuna-Korea, Malaisia, Jordaania, Bahrein.

F-grupp: Saudi Araabia, Tai, Kõrgõzstan, Omaan.