Raio Piiroja - üks osaline kurva lõpuga muinasjutus (6)
Enne eelseisvaid valikmänge Hollandi ja Ungariga andis Raio Piiroja Soccernet.ee'le pikema intervjuu, kus muuhulgas tuli teemaks keskkaitsja elu välisklubides, meest painavad vigastused, koondise areng läbi aegade ning muidugi viimased kohtumised Hollandiga, millest ühte nimetas Piiroja "kurva lõpuga muinasjutuks".
Raio Piirojale on reedel aset leidev kohtumine Hollandiga seda erilisem, et pikaaegne koondise kapten on eelseisvate valikmängude nimekirjas ainus, kes mängis Hollandi vastu ka 2001. aastal.
Samuti on Piiroja testimas käinud mitmes Hollandi klubis ning veetis 2011-2012 hooaja Hollandi kõrgliigas palliva Vitesse Arnhemi ridades.
On seetõttu mehelt enne reedest mängu ka mingit taktikalist abi küsitud? "Ei ole, aga Vitesse vanad sõbrad ja kolleegid on viimastel päevadel palju helistanud, et kas olen terve ja mängin. Kõikidel on hirmus hea meel, kui vastan, et kõik on korras."
Juuni alguses peetud A. Le Coq Arena avamängu kommenteerib mees järgmiste sõnadega: "Kõva oli – staadioni esimene mäng ja polnud kunagi varem nii palju rahvast olnud. Et see oli juba omaette elamus. Mängu kulg oli ka selline kurva lõpuga muinasjutt. Alla 10 minuti oli lõpuni ja olime ees, tahes tahtmata hakkad mõtlema, et nüüd on vähemalt viik taskus. Aga noh mis teha, lõpuks ikkagist meisterlikkus maksis."
Võõrsilt suur kaotus
Paari kuu pärast tuli aga võõrsil vastu võtta suureskooriline 0:5 kaotus: "Selles mängus ei olnud kodupubliku tuge ja meie kodumängus oli väljak ka sellise põrkega, et Holland ei saanud päris jalalt-jalale mängu harrastada, alati tuli lisapuude teha."
"Esiteks aitas see meid kõvasti ja võibolla nad natukene alahindasid ka meid esialgu, aga pärast 4:2 mängu tegid omad järeldused. Lisaks anti kodus meil mõni olukord andeks ja ei löödud võibolla ära, aga no seal lõid nad esimesel poolajal kõik oma võimalused väravaks."
Too mälestusväärne kodumäng Hollandiga äratas ka välisklubide huvi, kuid oodatud üleminek jäi Eesti riigi nooruse ja vigastuse taha.
"Käisin AZ-s ja Heerenveenis proovimas ning mõlemad tahtsid mind palgata, aga omal ajal ei olnud me veel Euroopa Liidus. Väljastpoolt Euroopa Liitu oli mängijatele aga miinimumpalga nõue, mis oli megasuur ja Flora seetõttu üleminekutasu ei olekski peaaegu saanud. Samuti oli huvi Glasgow Rangersilt, aga kahjuks lõppes see aasta minu jaoks vigastusega ja sinna see jäi."
"Ilmselt oleks kasuks tulnud, kui selles eas oleks Hollandisse pääsenud. Arvan, et seal oleks lühikese ajaga ka palliga töö väga paika pandud. Et jah, olekseid on palju, aga ma midagi taga ei nuta, sest lõpuks lõpetasin ikkagist seal, kus mulle sobis hästi ja kus ma sain jalgpalli nautida."
Tolleaegset Hollandi koondist hindab Piiroja tugevamaks kui tänast: "Kui vaadata, kus 2001. aastal nende mehed sellel ajahetkel mängisid, siis me mängisime põhimõtteliselt maailma parimate mängijate vastu. Pool FC Barcelonat oli vastas ja Patrick Kluivert oli ju sellel ajal nagu praegu Messi ja Ronaldo."
Kuidas võrdleks aga keskkaitsja Eesti koondist sel ajal ning praegu? "Kvaliteeti on kindlasti tükkmaad rohkem ja mehed mängivad paremates klubides. Tänu sellele on meil ka rohkem enesekindlust ja parem võimalus oma mängu mängida ning Hollandile korralik partii pakkuda."
2001. aastal mängis aga suur osa meeskonnast FC Floras, välismaal teenisid leiba vaid Andres Oper, Indrek Zelinski ja Urmas Rooba.
"Eks see ühte klubisse kuulumine oli suureks abiks. Terve kaitseliin ja keskväli, välja arvatud Rooba, mängisid päevast päeva koos. Sel ajal ma võisin une pealt ka öelda, mida teatud olukorras näiteks Stepanov, Saviauk või Reim teevad. Sellist koostööd muidugi ei ole praegu."
Hiina koduklubi ebaedu
Raio Piiroja praeguse koduklubi Chengdu Bladesi hooaeg Hiina esiliigas aga seni üleliia edukas ei ole olnud ning hetkel hoitakse tabelis viimast, 16. kohta.
"Noor sats ja pink on lühike. Kui kasvõi üks põhimees väljas on, siis hakkab raske juba. Need Hiina liiga mängud on kõik sellised, et kes esimese värava lööb, see tavaliselt võidab. Lisaks on natukene ebaõnne olnud, aga me oleme ise ka nii palju lolluseid teinud. Ei olegi, et vastane lööb meile väravaid, vaid me lööme need endale ise. Lapsikuid vigu teeme ja füüsiliselt oleme nõrgad. Tavaliselt kõik mängud me esimesed 60 minutit domineerime ja tekitame palju väravavõimalusi. Kui selle pealt õnnestub midagi ära lüüa, siis õnnestub, aga viimased 30 minutit on pool satsi krampides ja suurt mängimist ei ole," põhjendab Piiroja kurba hetkeseisu.
Kui tänavu ollakse tabelis punane latern, siis eelmise hooaja lõpetas Blades Hiina esiliigas üheksanda kohaga. On see tõsiasi ka teemaks tulnud või lisapingeid tekitanud? "Ikka jah, eks esimesed kes hakkavad vastu päid-jalgu saama, on välismaalased. Eks nad natukene nurisevad, et välismaalased ei vea nii palju kui vaja on, aga noh ega kui sul on kolm välismaalast ja ülejäänud hiinlased, siis ega kolmekesi on ka raske mängu üksi ära teha."
Samuti mainib 111 korda Eesti koondist esindanud Piiroja, et sealne linn on küll ilus, kuid kultuuriruum on erinev ja seetõttu pole vaba ajaga suurt midagi peale hakata.
"Väga igav – hommikul ärkan üles, on hommikusöök, pärast seda pikutan natukene ja vaatan telekat. Siis on lõuna, pikutan jälle natukene või lähen teen väikese kõndimisringi. Kell 16.00 on trenn; pärast trenni õhtusöök ja siis ongi päev läbi," kirjeldab mees oma tavalist päeva Hiinas.
Piiroja suur kirg on ka kalapüük ning kuna Chengdus on mitmeid veekogusid, siis ei jäta Piiroja seda ka Hiinas olles: "Treeningkeskuse taga jookseb jõgi, seal vahel ikka käin. Aga ega see päris see pole, sest siin on palju savi ja muda. Lisaks olen Eestis ümbritseva loodusega harjunud, aga siin mingit loodust ei ole ja jõed on suht sirgeks veetud. Viimasel ajal pole aga kalapüügiga saanud tegeleda, sest väljas ei saa üldse olla, kui 38 kraadi on."
Kuidas selline palavus üldse mängimist mõjutab? "Ega sellega lõpuni ära ei harju, aga õnneks on selline ilm hiinlaste jaoks ka liig ja eurooplane kannatab seda isegi paremini kui nemad."
Fredrikstadis oli Piiroja omamoodi linnalegend ning suur osa sealseid elanikke tundsid teda ära ja tervitasid meie meest linna peal tihti. Samuti skandeerisid Fredrikstadi fännid juba paari sealveedetud kuu järel tribüünidel "Raio,Raio!". Aga kuidas on mehel tuntusega lood Hiinas?
"Ei tunne keegi ära. Ma ikka linnas olen inglise keelt kõnelevate hiinlaste käest uurinud, et kas nad mõnda kohalikku jalgpalliklubi või selle mängijaid teavad – siiamaani pole keegi teadnud."
Publikust rääkides - oled eelnevalt maininud, et meistriliigas on palju fänne, aga esiliigas lood nii head ei ole. Kui palju üldse rahvast kodumängudel käib? "Nüüd on nagu juurde tulnud, sest suvel mängisime hästi. Hetkel on umbes 2000-3000 pealtvaatajat keskmiselt. Et kui on mängu, siis on ka möllu. Aga siiski staadionil on kokku 35 000 istet ja seetõttu tunduvad tribüünid ikka väga tühjad," vastab Piiroja kerge muigega.
Eestit juhendanud treenerite võrdlus
Koondises on Raio mänginud nii Teitur Thordarsoni, Arno Pijpersi, Jelle Goesi, Viggo Jenseni kui ka Tarmo Rüütli käe all. Kuidas mees ise neid treenerid iseloomustaks?
"Teitur on kindlasti suurima jälje jätnud. Tema oli see, kes minust üldse jalgpalluri valmis ehitas. Noorele mängijale on selline treener väga hea. Thordarson tegi ikka süsteemselt trenni ja arendas kõiki külgi. Samuti kasvatas ta mul liha luudele - näiteks noorena Küprosele minnes jõudsin 40-kilose kangiga kükke teha ja 20 kilo rinnalt suruda. Tagasi tulles tegin 200 kiloga kükke ja surusin rinnalt sada. Olen rahul, et meil selline treener oli."
"Arno ja mingil määral ka Jelle tõid samas mängulisemat poolt juurde ja noh Rüütliga teavad kõik, et meil on väga hästi läinud. Aga üldiselt on raske võrrelda, sest vanasti oli teist moodi see asi, sest siis oli koondisel ja Floral sama treener ning töötasid temaga päevad läbi koos ja tihti klubi arvelt treener forsseeris koondise mängudeks head vormi."
Viggo Jenseni käe all mängisid natukene ründavamat rolli ja lõid selle tulemusena ka Andorrale ja Makedooniale värava, kuidas see sulle endale sobis? "Viggoga oli jah see aeg, et ma pidin iga audi sisseviske ja muu sarnase puhul ette minema. Et jah, need olid ajad, kus ma jooksin iga mäng 20 kilomeetrit. Siiamaani tehakse koondises nalja selle üle, kui palju Piiroja jooksma pidi, kui Jensen treener oli."
"See oli väga sirgjooneline jalgpall, aga no omas ajahetkes tõi ta ka mingi väikse tulemuse. Pikas perspektiivis ma arvan see ei oleks mingit tulemust toonud. Mis mäng see on, kui sa koguaeg ainult ühe pika peale lammutad ja keskkaitsja jookseb pidevalt edasi-tagasi. Minu arust suht primitiivne jalgpall. Õnneks nüüd on ajad muutunud ja hetkel on vaadata ka ikka midagi."
2011. lõpus lahvatas Norras maksuskandaal, mille tulemusena Piiroja sealsed varad arestiti. Aja jooksul toimus selles juhtumis mitmeid pöördeid ning lõpuks sõnas kaitsja, et kui enese teadmata tõesti mõnda seadust rikkus, siis on ta valmis selle eest ka trahvi maksma. Kuhu maale see teema praeguseks jõudnud on? "Eks see mingi lahenduse peab saama, aga praeguseks ei ole midagi tulnud. Algselt pidi eelmine sügis tulema, aga ei midagi. Nüüd ei teagi millal lõplik lahendus tuleb."
Liialdamata võib öelda, et Piirojal on karjääri jooksul olnud vigastusi mitme mehe jagu – ligi kümme ninaluumurdu, mured põlvedega, hammastega, õlgadega, seljaga, sääre-ja reielihaste vigastused, lisaks lihassong. "Eks see on mängustiilis kinni. Minu jalgpall ongi füüsilistele eeldustele rajatud. Kui ma füüsiliselt teistest üle ei ole, siis mul väga palju satsile pakkuda ei ole. Seda ei usu, et vales treenituses on asi," põhjendab kompromissitu võitleja oma suurt vigastuste arvu.
Nimekate välisklubide huvi
Lisaks eelmainitud AZ Alkmaarile, Heerenveenile ja Rangersile on huvi Piiroja vastu üles näidanud ka Trondheimi Rosenborg, QPR ja Sunderland. Mille taha nendes klubides lepingu sõlmimine jäi?
"No Rosenborgi oleks läinud, tegin nendega trenni, aga siis viimases trennis sõitis uks hull sisse ja mul läks põlv liigesest välja. Selle vigastuse taha too minek jäigi. Tegelikult pidi Rosenborg üldse olema varuvariant, et kui Hollandisse või Šotimaale ei saa. Et jah, väga halval ajal tuli vigastus."
"Aga, et Inglismaale ei saanud, see on Fredrikstadi klubi kapsaaeda. Nende nõudmised olid liiga suured ja sinna taha see jäi. Lisaks tundis veel huvi üks Türgi klubi, kes tegi ka mitu päris korralikku pakkumist, aga Fredrikstad lükkas need tagasi."
Huvitute nimistu on tegelikult päris kõlav. Ilma vigastuste ja kõrvaliste teguriteta, kuhu oleks raudmees ise soovinud välja jõuda? "Ise oleksin Inglismaale tahtnud minna, aga noh nagu ma enne mainisin, et taga kurta pole mõtet. Oleks võinud küll paremini minna, aga samas oleks võinud ka hulga halvemini minna."
Oma pikaaegse koduklubi Fredrikstadiga tuli Piiroja 2006. aastal karikavõitjaks ning kaks aastat hiljem liigas hõbedale. 2009. aastal kuulus meie mees küll Norra liiga sümboolsesse koosseisu, aga liigas jäädi 16 meeskonna seas 14. kohale ning langeti liigast välja. Mis oli sellise järsu languse põhjuseks?
"Klubi kasvas natukene liiga kiiresti liiga suureks. Ehitati uus staadion ja elati natukene üle oma võimete. Palju poliitikat oli ka – võim klubis koguaeg vahetus, vahepeal ei teadnud isegi, et kes su ülemus on."
Eelmise valiktsükli tõusud ja mõõnad
Eelmine valiktsükkel tegi Eesi koondis küll hea alguse, aga pärast Fääri Saartele kaotust oli tabelis seismest mängust seitse punkti ja meedias peeti juba Eesti jalgpalli matuseid. Samuti kritiseeris Olev Reim sel ajal otseselt just Raiot. Kuidas mees ise seda perioodi hindab ja mis mõju see meeskonnale avaldas?
"Eks ma sain selle eest kriitikat, et ma pärast Fääride kaotust mängijate eest seisin, et nad ei peaks Lõuna-Ameerikasse minema puhkuse ajast. Selle ma võtsin tegelikult teadlikult enda peale. Endal mul olid tol ajal ka liigamängud ja ei olnudki võimalust minna. Aga usun, et kokkuvõttes see kriitika tuli kasuks ja tõstis satsi ühtekuuluvustunnet. Nõrgema meeskonnavaimuga oleks selle pealt võinud igasugust jama hakata juhtuma, aga meie neelasime selle alla ja saime seeläbi tugevamaks. Seda, mis edasi tuli, teavad juba kõik."
Sama valiksarja raames peetud play-offis teenis Piiroja 0:4 kaotusmängus Iirimaa vastu punase ja kaks päeva hiljem selgus, et võibolla ei saa vigastuse tõttu enam üldse jalgpalli mängida. Mees ise on eelnevalt maininud, et see periood tekitas tema peas päris musti mõtteid.
"Päris kole aeg oli jah – kaotusest olin masenduses ja siis veel selline diagnoos, et mu karjäär võib lõppeda. Sel ajaperioodil Vitesses olingi mingi hetk juba alla andnud. Et lõpuks sain selle oodatud võimaluse ja siis ajab üks vigastus teist taga. Vitesse ajal mängisingi praktiliselt ainult koondisemänge. Aga õnneks oli klubi president suur Eesti fänn, kes mind klubi ja treenerite nurina ajal toetas."
Novembri alguses lõpeb Hiinas hooaeg, mis edasi? "Kõigepealt tulen koju ja elan seal rahulikku elu jaanuarini. Siis vaatan, mis saama hakkab, palju oleneb kehast. Eks see aasta olen ka end natukene tagasi hoidnud ja täiega ei pane koguaeg. Siiamaani on jah olnud kahjuks selline tendents, et kui heasse vormi saan, siis kohe ka kuskilt midagi järgi annab."
"Kui see aasta rohkem vigastusi ei tuleks, siis isegi kaaluks edasi mängimist. Aga kui see aasta veel kaikaid kodaratesse tuleb, siis on lõpp. Kui tahan ikkagi edasi mängida, siis peaksin võibolla ka enne uut aastat paar operatsiooni ette võtma. Aga jah, eks näis seda hooaja lõpus, ise ma eriti vaimustuses pole, et uuesti noa alla minna."
Meedias on korduvalt läbi käinud, et Piiroja soovib karjääri lõppedes kindlasti kalandusega tegeleda, aga samas on teda seostatud ka Pärnu jalgpalli tulevikuga. Kummale poole praegu mees ise kaldub? "Ei oska praegu midagi kindlalt öelda. Ma arvan, et neid kahte asja saab paralleelselt ka teha, aga eks näis."
Raio Piiroja
Sünniaeg: 11.07.1979 (Pärnu)
Klubi: Chengdu Blades FC
Positsioon: kaitsja
Number: 4
Pikkus: 190cm
Karjäär:
2013-... Chengdu Blades 17/1
2011-2012 Vitesse Arnhem 2/0
2004-2011 Fredrikstad FK 158/16
2003 Valerenga IF (laen) 11/1
1999-2004 Tallinna Flora 102/14
1997-1999 Lelle SK 20/3
1995-1996 Pärnu Tervis 8/1
Eesti koondis 111/8
Statistika: Soccernet.ee, soccerway.com, jalgpall.ee
ennem - pigem
autor võiks elementaarsed asjad ju selgeks teha.
