Ameerikas brasiillaste keskel jalgpalli mängimine aitas Pajunurmel Kohtla-Järve mängijat ehmatada (Pajunurm: sain Paides oodatust rohkem mänguaega) (0)

Märten Pajunurm Kuressaare särgis. Foto: Allan Mehik

Eelmisel nädalal ilmus Soccernet.ee jalgpallisaates "Silm peale!" persoonilugu FC Kuressaare kaitsjast Märten Pajunurmest (26), kes on vutimängu kõrvalt idufirma Infrafly analüütik. Kuna saatesse mahtus vaid killuke põhjalikust intervjuust, avaldame selle nüüd täismahus.

Usutlus on tehtud kahes osas: esimene pool Tallinnas Ülemiste linnakus asuvas Infrafly kontoris, teine pool Lillekülas enne FC Kuressaare Tallinna grupi treeningut. Pajunurm rääkis põhjalikult oma tööst, õpingutest Ameerikas, aga ka sellest, miks ta sinna läks ja mida ta lisaks ülikoolivutile koges. Samuti selgitas ta möödunud hooaja järel Paidest Kuressaarde lahkumist, rääkis oma eeskujudest ja soovidest.

Märten, räägi, kus me praegu oleme.
Te olete Infrafly kontoris. Tegu on Eesti ühe uuema start-up ettevõttega, mis tegeleb rasketehnika rendiga. Üritame muuta ehitussektorit digitaalseks. Hetkel on tegu väga vanakooli sektoriga ja vähe kasutatakse uusi nutikaid lahendusi. Nagu nägime, siis paar aastat tagasi tellisid inimesed veel igapäevaselt taksosid telefoniga helistades, siis täna sellele keegi enam ei mõtle ja kõik kasutavad app'i.

Rasketehnika rendiga võiks samamoodi olla, et muuta kogu protsess efektiivsemaks. Rakenduses saad ka jälgida, kus kogu rasketehnika on jne. See on meie peamine point ja üritame seda läbi viia.

REKLAAM

Vaata ülaltoodud videost lõiku saatest "Silm peale!", kus Pajunurmest rääkisid Veiko Veskimäe, Gregor Arbet, Rauno Kööp, Elari Valmas ja Sander Laht.

Seega Infrafly on sisuliselt mobiilirakendus, mille abil saad omale tellida rasketehnikat ükskõik kuhu ja ükskõik millal?
Justtäpselt! Ja see protsess võtab aega umbes ühe minuti. Me tegutseme nagu turuplatsina, kus viime kokku pakkujad ja tellijad – ise me enda tehnikat ei oma.

Mida sina siin ettevõttes teed?
Ametilt olen analüütik aga nagu start-up’idele kohane, saan teha kõike: käin objektil ehitusmeestega kohtumas, käin kaasas reisidel uusi suhteid loomas, samal ajal koostan finantsanalüüse, tegutsen numbritega, suhtlen klientidega, lahendan probleeme igapäevaselt. Hästi hea põhja saab alla, sest saab väga paljude erinevate teemadega tegeleda iga päev. Hommikul tuled tööle, siis ei tea, mis plaan see päev täpselt on. Pidevalt asjad muutuvad ja juhtub uusi asju. Väga põnev töö on!

Mis su selline kõige peamisem ülesanne on?
Laias laastus numbrid. Kogu statistika, mis meile sisse tuleb. Kui palju meil asju on? Kui efektiivsed need on? Kõik mõõdikud, mis meil on olemas, üritan kuskile tabelisse kokku panna ja sellest ka mingid järeldused teha, et kogu protsess paremaks muuta. Alates müügistatistikast kuni finantsmudelite ja väärtustabelite loomiseni. Väga laia põhjaga saab tegutseda.

Räägi, kuidas sa jõudsid siia.
Taaskord võib tänada jalgpalli nagu enamus asjade puhul mu elus. Jõudsin siia läbi Paide Linnameeskonna, kelle president on Veiko Veskimäe, kes kuulis, et minusugune talent on Ameerikast tagasi ja võiks tema ettevõttele väärtust juurde anda. Sügisel saime kokku, rääkisime ja nägime asju ühtemoodi. Ta arvas, et võiksin siia uude ettevõttesse tuua uut kogemust ja samamoodi head töövaimu. Usaldas mind ja tõi mu peale.

Veiko Veskimäe. Foto: Madis Reimund

Kuidas see töökeskkond tippsportlasele sobib? Sa ju mängid ikkagi Eesti kõrgliigas.
Sobib hästi. Ma ei ole siin õnneks ka ainuke kõrgel tasemel sportlane. Neil on alati olnud ettevõtetes palju sportlasi ja selle osas toetatakse. Siin ei ole 9-17 kindel raam. Kui on vaja kuskile minna, võid minna, ei pea kelleltki luba küsima. Siin on tähtis, et töö saab tehtud. Töö ei lõppe ka kella viiest. Mõnikord tuleb õhtul veel mõni asi, mille teed ära, mõnikord hakkab juba hommikul vara pihta.

Gregor Arbetil (endine Eesti korvpallikoondislane, TalTechi mängija - K. E.) on siin samamoodi, et kui on vaja trenni või mängule minna, pole keegi mitte kordagi ühtegi takistust seadnud. Praegu spordi kõrvale sobib selline töö väga hästi.

Siin töötamise üheks eelduseks on kindlasti USA-s omandatud haridus. Miks sa 2014. aastal Ameerikasse läksid?
See mõte tekkis pooljuhuslikult, aga kui hakkasin seda rohkem uurima, siis avastasin, et see oleks koht, kus ma saan jätkata jalgpalli põhimõtteliselt professionaalsel tasemel ja samal ajal õppida. Need kaks asja on Ameerikas ülikoolispordiga kokku viidud, kus üks arvestab teisega ja on ideaalsed tingimused.

Sain neli aastat treenida profitasemel, põhimõtteliselt kaks korda päevas ja samal ajal sain ka väga korraliku hariduse. See tundus mulle kõige parem variant, kus saan kahte asja kombineerida. Vaatasin, et Euroopas on juba igas riigis mõni sõber ees, et võiks kuskile veel kaugemale minna ja midagi veel ägedamat teha. Õnneks läks läbi.

Kas see oli natuke seotud ka sellega, et aasta varem olid proovinud Floras, aga seal läbilööki ei tulnud, kuid samas spordimehe hing ei olnud alla andnud?
Jah, kindlasti. Oligi nii, et Floras tahtsin proovida, aga kahjuks sel hetkel ei olnud mängijana veel valmis. Jäi natuke puudu. Samas oli mul alati tagavaravariant olemas. Mul ei olnud seda, et pean igal juhul läbi tule ja vee minema, et saada jalgpalluriks. Teadsin, et kui jalgpallis ei lähe soovitult, saan elus muid asju ka teha. Aga leidsin viisi, kus sain mõlemat kombineerida. Nii kui Flora variant ära kukkus, hakkasin otsima, et mis ma edasi teen, siis tekkis Ameerika võimalus ja nii ta läks.

Märten Pajunurm koos Longwoodi kahe teise kapteni: norraka Dan Campose ja inglase Tom Devittiga. Foto: longwoodlancers.com

Ameerikas olid sa jalgpallistipendiumiga. Ehk siis kool maksis sisuliselt su õpingute eest ja sinu asi oli mängida jalgpalli ja hoida hinded korras. Milline see jalgpallistipendiaadi elu sul seal igapäevaselt oli? Kuivõrd professionaalselt kõik need tegevused seal ümber käisid?
Päris professionaalselt ikka. Nii palju kui olen profimeeskondadega paar korda elus kokku puutunud, siis üldiselt sarnaselt. Lihtsalt ongi see, et kui jalgpalluritel on muidu vaba aeg, siis sina oled sel ajal koolis. Päev hakkas hommikul kell seitse või kaheksa, kui oli esimene jõusaali- või mingi fitnesstrenn ja pärast kooli oli kohe jalgpallitrenn otsa. Hästi professionaalne elustiil, kus kõik toitumised, füsioterapeudid ja muu olid väga heal tasemel. See oli väga hea kogemus.

Ameerikas ülikoolis olid sa Longwood Lancersi põhimees, sa olid kapten, te jõudsite ühel aastal ka oma konverentsi finaali. Kui rahule sa seal saavutatuga jääd?
See finaalikaotus ikka kripeldab. Seal löödi meil viis minutit enne lõppu ära ja meistrisõrmus jäi teenimata, mis oleks kogu eluks olnud lahe asi, mida meenutada. See finaalikaotus oli väga suur löök. Aga muidu läksid neli aastat meil hästi. Usun, et poistega, kes koos minuga sinna peale toodi, viisime programmi edasi. Kui enne olid nad natuke nõrgem sats, siis viisime nad päris heale tasemele ja paar poissi jätkavad ka praegu profitasemel mängimist. Arvan, et saime päris hea pundi kokku. Üldiselt läks hästi ja olen rahul.

Lisaks sellele, et sa mängisid USA kõrgeimas üliõpilasliigas NCAA-s, mängisid sa ühel suvel ka suveliigas, mis ei ole päris suvaline koht. Aasta enne sind oli seal mänginud näiteks Prantsusmaa legendaarne koondislane Sidney Govou ja su enda meeskonnal Palm Beach Sunsil oli väga nimekas treener. Räägi natuke sellest.
Kogu see taust tekkis sellest, et minu Longwoodi peatreeneril oli kunagi olnud brasiillasest abitreener, kes oli Floridas seotud selle suveliiga meeskonnaga. Sealt tekkis kontakt ja huvi minu vastu. See oli täiesti fantastiline kogemus, sest sai kolm kuud täielikku profileiba nautida väga heal tasemel.

Kõige huvitavam oli see, et enamus meeskonda oli brasiillased. Tüüpiline algkoosseis oli mina, üks ameeriklane ja üheksa brasiillast. Väljaku peal oli ainult portugali keel ja 90% sellest olid portugalikeelsed roppused. (Naerab). Kui meil antakse väljakul lihtsalt infot, siis seal käis enamus läbi selle. Päris huvitav kogemus ja suve lõpuks oli see endal ka päris käpas. Kui eelmine aasta Kohtla-Järve vastu mängides üks brasiillane hakkas minuga portugali keeles seletama, siis ma talle võlgu ei jäänud. (Muigab). Poiss ehmus päris ära.

Märten Pajunurm mängis USA-s sama treeneri käe all, kes juhendas aastaid varem kodumaal tänast Brasiilia koondislast David Luizi. Foto: realworldofsport.com

Aga mängijad olid seal suveliigas väga kõrgel tasemel ja kui sealt kooli tagasi läksin, oli vorm väga hea. Kindlasti Eesti meistriliigaga võrdne. Sinna tuuaksegi poolprofid ja profid brasiiliast, kes üritavad USA-s läbi lüüa. Õnneks oli mind ka punti võetud.

Meie treener oli varem kodumaal treeninud David Luizi ja Hulki, kes tema käe alt tulid. Ta oli väga huvitav juhendaja. Ta oli küll väga vana, aga nooruslikke asju viis trennis läbi ja oli ajaga kaasas käinud. Ei olnud vanakoolitreener. Palliga mäng oli põhiline. Pallihoidmisel ruudus olid seal mõned vennad uskumatult head - polnudki varem näinud sellist asja, et viis-viiele väikesel alal suudab mõni vend nii hästi teha. See õpetas kindlasti kõvasti.

Kuidas sa USA perioodile tagasi vaatad? Mida see õpetas ja mida see sulle jalgpalliliselt andis?
Õpetas ennekõike iseseisvust. 21 aastat olid Eestis kodus ja pere juures elanud ja järsku olid 5000 miili, 8000 kilomeetrit eemal ja seitse tundi ajas taga täiesti omaette, sedasi et neli kuud ei näinud ühtegi eestlast ega kuulnud ühtegi eestikeelset sõna nii-öelda päriselus. Tegi ikka väga iseseisvaks. Aga kuna meil oli väga rahvusvaheline punt seal koos, siis kõigil oli sarnane seis ja saime koos ilusti hakkama. Jalgpallis läksin iga aastata natuke paremaks mängijaks ja nüüd meistriliigas on väga lõbus mängida. Kui enne seda ei olnud nii enesekindel, siis nüüd on vanuse ja sealt saadud kogemusega väga nauditav Premium liigas mängimine.

Kui sa eelmisel aastal kooli lõpetasid ja tulid tagasi Eestisse, liitusid sa Paide Linnameeskonnaga. Miks just Paidega?
Mul oli Paidega juba mitu aastat kontakt olnud ja kui ma 2015 suvi esimest korda tagasi kodus käisin, mängisin ka nendega. Sealt saadik iga talv või suvi, kui ma natukenegi Eestis olin, treenisin nendega. Oli juba nii Meelis Rooba kui ka uue peatreeneri Slavaga hea läbisaamine ja kontakt olemas. See oli kogu aeg õhus, et kui ma tulen, siis on Paide.

Foto: Gertrud Alatare

Kui sujuvalt siia kohalikku jalgpalliellu kohanemine läks?
Esimesed paar nädalat läks aega, aga õnneks sain Esiliiga B-s mänguaega ja sain seal mängukindluse tagasi. Kuna ma ikkagi kevade lõpuni tegin Ameerikas trenni, siis kohanemine suureks probleemiks ei olnud.

Paide eest mängisid sa üpris arvestatav rolli (hooaja teise poolega 13 mängu). Kui olid terve, olid üldiselt ka põhikoosseisus. Miks sa otsustasid talvel teha sealt sammu Kuressaarde?
Eelmisel aastal läks tõesti isegi endale üllatavalt hästi. Sain rohkem mänguaega, kui ma uskusin, et suudan teenida ja vahepeal läks lausa väga hästi. Kahjuks hooaja lõpp vajus ära enda poolt ja meeskonna poolt ka. Aga nägin Paide plaane ja arvasin, et toovad uusi kõvasid vendasid peale ja ei pruugi põhikoosseisu saada, pluss töö kõrvalt oli talvel väga palju reisimist ja osa ettevalmistusest jäi vahele.

Arvasin, et kui nii asi jätkub, siis väga väikese tõenäosusega saan korralikult mänguaega. Kuid vanus on selline, kus tahaks nautida mängimist. Kuressaarega oli ka vanadest aegadest väga hea suhe olemas ja tekkiski variant, mis sobis mõlemale osapoolele. Paide ei hakanud ka vastu ja lubasid mind ära. Said minu olukorrast aru. Praegu olen väga rahul – sain täpselt selle, mida tahtsin. Väga tore punt on Kuressaares ja saan pidevalt mängida, mis on praeguses vanuses kõige tähtsam. See oli üks kõige suuremaid faktoreid.

***
Foto: Madis Reimund

Märten, nüüd on sul Kure dress seljas, valmistud trenniks. Ütle, kas Kuressaarega taasliitumine tähendab seda, et sinu prioriteet pole enam jalgpallurina tippu jõudmine?
Mõnes mõttes võib nii öelda küll, kuid miks ma olen nüüd saavutanud uue taseme, on see, et mul ei ole enam pinget peal ja olen palju enesekindlam ja naudin jalgpalli rohkem kui kunagi varem. Elu on sedasi läinud, aga olen oma senise jalgpallurikarjääriga rahul. Olen saanud kogeda uskumatuid asju. Ausalt naudin praegu vutti rohkem kui iial varem.

See Kuressaarega liitumine tuli suuresti töö pärast. Milline su praegune elu ja päevakava välja näeb? Sa käid tööl, sa käid trennis. Kuidas sa need asjad ära mahutad?
Mida rohkem teed, seda rohkem jõuad. Neli-viis päeva nädalas on sellised, et hommikul kaheksast lähed kodust välja ja õhtul pool kümme jõuad koju tagasi. Aga kui töö meeldib ja jalgpalli naudid ning vahel saad võib-olla mõne sõbraga ka veel kokku, siis on need tegelikult head päevad ja üldse mitte nii väsitavad ega kurnavad. Pigem just positiivsed. Kui trennist tuled koju, on alati hea tuju ja ei saagi veel kohe magama minna, sest energia on sees. Tegusad päevad, aga noor mees alles – miks mitte? Energiat on.

Trennide mõttes ka on sul nüüd jälle päris õhtused trennid, et nii ülikoolis kui ka Paides treenisid varasemal kellaajal. Kas see praegune rütm sobib sulle?
Jah. Sellega harjub kiiresti ära – umbes paari nädala asi. Nüüd olengi selles rütmis ja praegu oleks hommikul imelik treenida, sest keha on harjunud, et õhtuti on mängud, õhtuti on trennid. Täitsa normaalne.

Kui rahul sa selle otsusega oled, et sa Kuressaarega liitusid?
Väga rahul! Mänguaja koha pealt, meeskonna koha pealt, kliima on suurepärane, saan jälle Saaremaal käia, sugulasi näha, kes toetavad alati tribüünidel, mida on super näha. Paides oli mul ka väga hea, aga Kuressaares … sealt olen pooleldi pärit ja on isegi natuke veel erilisem tunne.

Siis võib vist öelda, et kohanemine käis ka sõrmenipsuga.
(Naerab). Seal läks jah umbes pool trenni, millega oli vaja ruudus esimesed atškood teha ja olin jälle oma poiss. Läks väga kiiresti.

Pajunurme ja Kuressaare mängisid koduväljakul Nõmme Kaljuga viiki. Foto: Allan Mehik

Teil on Kuressaarega olnud isegi natuke üle ootuste hea hooaja algus. Mis selle taga on?
Kindlasti meeskonnavaim ja distsipliin. See, kuidas kaitses ennastsalgavalt üks päästab, teine päästab, siis tuleb veel kolmas ette ja libistades päästab – see on edu võti. Kui võitled ja mõnikord tundub, et see on õnn, siis tegelikult lihtsalt kui kõik pingutavad järjepidevalt 100% ühise asja nimel, siis juhtubki häid asju. See on puhas meeskonnatöö ja korralik ettevalmistus.

Kas Kuressaare esindamine on sinu jaoks piisavalt väljakutsuv?
Jaa, kindlasti. Tegu on väga korraliku meistriliiga satsiga ja usun, et tänavu on potentsiaali teha parem hooaeg kui kunagi varem Kuressaare ridades. See on väga mõnus väljakutse ja iga nädal saab ennast võrrelda tippudega – muidugi!

Kas sa naudid ka seda natuke suuremat vastutust, mis sul Kuressaares osaks saab? Sinuga arvestatakse ikkagi kui selgema liidriga ja teise nurga alt ka need lahingud on ju amatöörpundi eest mängides ikkagi natuke raskemad.
Jah. Aastatega on nüüd natuke vanust ka taga ja kogemust kõvasti – olen valmis kaitses seda liidrirolli kandma ja Jan Važinski seda mult ka ootab ja nõuab. Ma olin seda nii noorteliigades kui ka Ameerikas kujunesin selleks välja, nii et see on normaalne asjade käik ja peangi seda vastutust võtma.

Üheks, kelleks sa veel oled kujunenud, on keskkaitsja. Kui sa viimati Kuressaares mängisid, olid pigem ikkagi äärekaitsja. Kas nüüd tänaseks on see su lõplik koht, sest ju ka veel Paides mängisid kohati ääre peal?
Arvan, et see ei pruugi olla mu lõplik koht, vaid oleneb, kuidas on komplekteeritus ja kui vaja, võin endiselt vasakkaitses mängida. Aga isiklikult arvan, et minu võimed on lihtsalt keskkaitsjale sobilikumad ja ma olen keskkaitses natuke tugevam kui ma olen vasakkaitses.

Sul on särgi peal seljal number 15. USA-s meeskonnakaaslased hüüdsid sind ka Klavaniks. Kas jalgpallurina on tema su suurim eeskuju?
Ta on kindlasti üks uskumatu Eesti näide, keda oled alati jälginud. Väiksena oli tegelikult kõige suurem eeskuju Mart Poom. Ma ei tea, kas Ragnar päris sinnamaale on küündinud, aga super oli teda jälgida nii Liverpoolis kui ka praegu Itaalias. Aga pooleldi on see number 15 ikkagi Urmas Rajaveri pärast. Ei tasu ka teda ära unustada! Ta on Kuressaares väga suur legend!

Kaitsja kohta oled sa löönud võib-olla isegi liiga palju iluväravaid. Kas Premium liiga sõbrad võivad sel aastal veel midagi sinult oodata?
Kindlasti paar plaani on õhus. Loodan lüüa midagi sellist, mis kandideeriks ka aasta ilusaimale väravale. Aga keskkaitses kunagi ei tea, millal need võimalused tekivad. Karistuslööke olen ka seni saanud ainult ühe lüüa, mis läks ka sisse muidugi, aga väga tihti neid võimalusi ei teki. Kui tekib, siis selle nimel me Sander Lahega pärast trenni tööd teeme, et neid väravaid ka tuleks.

Sander Laht. Foto: Allan Mehik

***
KAASLASED ISELOOMUSTAVAD

FC Kuressaare ründaja ja Tallinna grupi treener Sander Laht: "Väga suur on tema meiega liitumise mõju. Seda on ju kohe näha. Kui eelmisel aastal oli esimese nelja mänguga löödud üle kümne värava, siis tänavu oli neli. Meil on küll see üks ebaõnnestunud mäng Floraga, aga üldiselt annab ta ülejäänud kaitseliinile kindlasti väga suurt enesekindlust ja -usku juurde.

Ta oleks nagu puhas saarlane, kuigi on Raplast pärit. Mõistab Saaremaa nalja ja ö-tähte oskab ka õigesti öelda."

FC Kuressaare keskkaitsja Elari Valmas: "Seda enesekindlust ja üldist stabiilust kaitseliinis on ju ka mängudes näha.

Ta on igatpidi sõbralik ja toetav. Nii trennis kui trennist väljas vastab sõbra kriteeriumitele ja nendele ootustele, mis mängija peab klubile andma.

Koostöö temaga keskkaitses on hea ja sujuv. Kui ta esimestel aastatel Florast noorena meile laenule tuli, isegi siis, kui me ei mänginud koos kaitseliinis – kuivõrd ma ise olin toona aste kõrgemal pool (naerab), jaksasin joosta – oli ühtne mõistmine. See on tähtis, et sa tunnetad oma keskkaitsepartnerit kui enda paremat kätt. Peab olema sina peal."


Märten Pajunurm

Sünniaeg: 29.04.1993 (Rapla)
Vanus: 26
Klubi: FC Kuressaare
Positsioon: keskkaitsja
Number: 15
Pikkus: 188 cm

Eelnevad klubid: Paide Linnameeskond (ML), Longwood Lancers (NCAA I divisjon), Palm Beach Suns FC (PDL), Tallinna FC Flora II (EL), Valga Warrior (EL), FC Elva (II liiga), Flora erinevad järelkasvuvõistkonnad
Noortekoondised: U19 11/0, U16 1/0, U15 2/0

SEOTUD LOOD
Kommentaarid

REGISTREERITUD (0)
ANONÜÜMNE (0)

Registreeritud kasutajate kommentaare ei ole.

PREMIUM LIIGA
OTSEPILT: Kuressaare ja Tulevik peavad kuue punkti lahingu  (Paide juhib Tallinnas)
KODUNE JALGPALL
Pilk ajalukku: Trans vajab karikafinaalis Tallinna-võimu lõpetamiseks esimest väravat, Kaljul on aga põhjust enesekindluseks
Soccernet.ee jalgpallisaate "Silm peale!" 15. osas piilume nädala tippsündmuse ehk Evald Tipneri karikavõistluste ajalukku ja vaatame duelli omapärastele nüanssidele.
SILM PEALE!
VÄLISMAALT
Nemad, kes unustasid kaotamise
ESILIIGA TELEMÄNG
TOIMETAJA VALIK
RISTNURK
REKLAAM
VIIMASED PILDIGALERIID
Koht
Võistkond
M
V
V
K
VV
P
1.
Tallinna FC Flora
12
11
1
0
37:5
34
2.
Tallinna FCI Levadia
12
9
1
2
37:9
28
3.
Paide Linnameeskond
12
8
2
2
16:6
26
4.
Nõmme Kalju FC
12
6
4
2
18:12
22
5.
JK Narva Trans
12
4
4
4
15:9
16
6.
FC Kuressaare
11
3
3
5
8:13
12
7.
Tartu JK Tammeka
12
2
2
8
15:27
8
8.
Viljandi JK Tulevik
11
2
2
7
11:24
8
9.
Maardu Linnameeskond
12
1
3
8
4:32
6
10.
JK Tallinna Kalev
12
1
2
9
5:29
5
REKLAAM
SILM PEALE!

Vaata siit saate "Silm peale!" viimast osa!

SOCCERNETI FOORUM - FÄNNIDE KOHTUMISPAIK!

Räägi kaasa aktuaalsetel jalgpalliteemadel või muudel huvipakkuvatel teemadel! Külasta Soccernet.ee foorumit!

PREMIUM LIIGA TABEL
Tallinna FC Flora
34
Tallinna FCI Levadia
28
Paide Linnameeskond
26
Nõmme Kalju FC
22
JK Narva Trans
16
FC Kuressaare
12
Tartu JK Tammeka
8
Viljandi JK Tulevik
8
Maardu Linnameeskond
6
JK Tallinna Kalev
5
OTSEÜLEKANDED

Soccernet.ee näitab algaval hooajal otsepilti kokku üle 100 mängust nii Premium liigas, Esiliigas, naiste Balti liigas kui ka mujal. Püsi lainel!

MENÜÜ
 
KESKKONNAD
FACEBOOK