Uut koduklubi otsiv Artjom Dmitrijev (29) avaldas Soccernet.ee-le, et talle pakuti lepingut Maltalt ja Küproselt, kuid ta loodab leida tugevama mängupaiga.

Jutuajamine Dmitrijeviga toimus Abu Dhabis kaks päeva enne Rootsi - Eesti maavõistlust.

Eelmised kolm aastat Nõmme Kaljus pallinud Dmitrijev alustas uue hooaja ettevalmistust hoopis Tallinna Floraga, kuid tema kindel siht on pääseda välismaale.

"Kalju ütles mulle, et kui ma järgmiseks aastaks meeskonda ei jää, siis ei saa ka nendega treeninguid alustada. Helistasin Martin Reimile, kes küsis luba Floralt, ja sain alustada Floraga," sõnas Dmitrijev.

Selle kohta, kuidas klubiotsingud välismaal läinud on, rääkis ta: "Detsembrikuus oli paar varianti leping allkirjastada, aga need olid enam-vähem Eesti tasemega kohtadest. Ma ei tahtnud kiirustada, sest aken on veel kaua avatud."

"Üks variant oli sealtsamast Maltalt, kus [Albert] Prosa praegu on, ja teine oli Küproselt," täpsustas Dmitrijev. "Aga agent ütles, et jaanuaris tuleb midagi veel ja selleks on vaja veel oodata."

29-aastane poolkaitsja ei välistanud siiski täielikult ka Kaljuga jätkamist, juhul kui välismaale pääsemine ebaõnnestub: "Treener ütles, et proovi praegu välismaal ja kui ei õnnestu, siis räägime uuesti."

Kauglööke treenib, penalteid mitte

Kalju kasuks lõi Dmitrijev eelmisel hooajal 11 liigaväravat, neist 7 penaltist, olles Premium liiga suurim penaltite realiseerija.

"Ma ei harjutanud penalteid üldse. Varem lõi neid Sido (Andrei Sidorenkov - toim.), aga kui ta ei mänginud, siis oli vaja kedagi teist. Ükskord trennis mõnede mängijatega proovisime lüüa ja siis [Sergei] Frantsev ütles, et okei, Artjom lööb," meenutas Dmitrijev penaltipunktile sattumist.

"Kui ma olin noorem, siis lõin ka penalteid. 11 meetrilt on vaja lihtsalt nurka lüüa ja ongi kõik, närvidega on mul kõik korras."

Ühe Premium liiga eelmise hooaja näitaja poolest jagas Dmitrijev esikohta - nimelt tabas ta viis korda väravaraame (posti või latti). "Kui 20-30 meetrilt lüüa, siis on see loterii, et kas läheb sisse, posti või latti," kommenteeris ta. "Ma treenin oma lööki pidevalt, sest number kuue kohal mängides ongi kauglöök lisaks penaltile ja standardolukorrale üheks peamiseks võimaluseks väravat saavutada. Kokkuvõttes on 11 väravat poolkaitsja kohta hea näitaja."

Varasema karjääri jooksul ka ründavamas rollis tegutsenud Dmitrijev on kaitsva poolkaitsja positsiooniga rahul: "Mulle meeldib poolkaitses number kuut ja kaheksat mängida, sest mulle meeldib pidevalt keskel palliga olla ja rünnakuid alustada."

Punase kaardi asemel võinuks saada kollase

A-koondise debüüdi tegi Dmitrijev alles 26-aastaselt, kui Magnus Pehrsson saatis ta Soome vastu 2:0 võidumängus vahetusest väljakule. Esimese valikmängu sai ta kirja veel täpselt kaks aastat hiljem Belgia vastu ning lõpetas selle kohtumise 44. minuti punase kaardiga.

"Rääkisin pärast Eesti kohtunikega ja oma välismaa sõpradega, sealhulgas Belgia sõpradega, sest olin varem mänginud Belgias. Kõik nad ütlesid, et kohtunik võinuks selles olukorras otsustada nii kollase kui ka punase kaardi kasuks. Ma ise arvan, et see oli kollane, sest Inglismaal mängivad kõik samasugust tugevat jalgpalli - mängisin ohtlikult, aga tabasin esmalt palli ja pärast jalga. Võib-olla oli asi selles, et tegin vea Manchester Unitedi mängijale [Marouane Fellainile]," selgitas Dmitrijev.

"Pärast igat mängu ma mõtlen ja analüüsin, et mida saaks teha paremini. Võib-olla oleksin pidanud jalgadel liikudes talle lähenema, mitte ohtlikult hüppama. Kui oleksime üheteistkümnekesi edasi mänginud, siis oleks võib-olla tulemus teistsugune tulnud, seda ei tea."

Pärast 0:2 kaotust Belgiale ei pääsenud Dmitrijev enam MM-valiktsükli lõpuni kordagi väljakule. Kas punane kaart võis mänguaega halvas mõttes mõjutada? "Võib-olla küll," nõustus ta. "Aga ma ei mõtle nii palju sellest punasest kaardist. On vaja keskenduda järgmistele mängudele."