Möödunud hooajal FC Floraga Eesti meistriks tulnud ning 27 värava ja 16 väravasööduga Premium liiga resultatiivseimaks meheks olnud Rauno Sappinen (22) jätkab oma karjääri Belgias.

Noore ründaja areng on mitmetes klubides huvi äratanud ning avalikult on möödunud aasta jooksul räägitud nii Rootsi tipu Norrköpingu kui ka Saksamaa 2. Bundesligas mängiva Kaiserslauterni tähelepanust. Nüüd siirdus Sappinen aga pooleaastase laenulepingu alusel Belgia esiliigasse Wilrijki Beerschoti, teatas Flora.

Sappinen läbis arstliku ülevaatuse kolmapäeval, misjärel diil jõustus. Belgia kõrgliigapileti nimel võitlev Beerschot omab võimalust Sappinen suvel endale osta. Tehingu üksikasju klubid ei avaldanud.

"Ootan põnevusega, et saaks uue koduklubi eest väljakule joosta ning aidata meeskonna välja võidelda pilet kõrgliigasse," lausus Sappinen Flora kodulehele.

"Aasta oli 2005, kui ma tegin esimese trenni Flora noortesüsteemis. Edasiste aastate jooksul on klubi andnud mulle kuhjaga häid mälestusi ning sõpru kogu eluks, lisaks meistritiitlid ja karikavõidud. Selle aja sisse on jäänud ka raskemaid hetki, kuid üheskoos on nendest raske tööga alati edukalt välja tuldud. Aitäh kõikidele treeneritele, kes on minuga vaeva näinud ning edu meeskonnale peagi algavaks hooajaks!"

FC Flora spordidirektor Norbert Hurt sõnas, et klubi visioon mängijate välismaale aitamisel on eelkõige suunatud Saksamaa poole. "Vahesammuna näeme mängijate jaoks ideaalsena mõnd Skandinaavia või Kesk-Euroopa liigat, näiteks Norra, Belgia, Šveits. Saksamaa tundub olevat meie mängijate tüübile kõige sobivam koht, kus on võimalik läbi lüüa ning see on ka põhjus, miks me selle suuna oleme võtnud," selgitas Hurt.

Keerulise süsteemiga vutimaa

Wilrijk on enama kui poole miljoni elanikuga Antwerpeni üks piirkond. Wilrijki KFCO Beerschot tekkis 2013. aastal, kui Beerschot AC läks pankrotti ja Wilrijki KFCO otsustas hääbunud klubi endaga liita. Klubi sai omale Beerschoti värvid, fännid ja 13 405 pealtvaatajat mahutava Antwerpeni olümpiastaadioni. Belgia tugevuselt viiendas liigas alustanud uut klubi saatis võimas edulugu, kus fännide meeletu toetuse saatel on iga hooajaga oma liiga võidetud ja aste kõrgemale edenetud. Tänavugi ollakse ülilähedal Belgia kõrgliigasse pääsemisel.

Nimelt reformiti 2016. aastal Belgia tippliigasid. Tänasel päeval on kõrgliigas 16 ja esiliigas 8 profimeeskonda. Kõrgliigast langeb välja aga vaid üks, viimaseks jäänud meeskond. Seetõttu mängitakse esiliigat eestlaste jaoks eriskummalise süsteemi alusel. Nimelt peavad kaheksa meeskonda kaks eraldiseisvat võistlust, kus iga vastasega mängitakse kaks korda läbi. Mõlema võistluse võitjad pääsevad play-off’i, kus kahe mänguga selgitatakse, kumb pääseb kõrgliigasse.

Beerschot võitis novembri alguses lõpule jõudnud hooaja esimese poole, mis tagas neile koha play-off’is. Seejärel alanud hooaja teisel poolel on nad 10 vooru järel neljandal kohal. Neli vooru enne põhihooaja lõppu lahutab neid oma potentsiaalsest play-off-vastasest Brugge Cerclest üheksa punkti. Kui neil õnnestuks see vahe tasa teha ja ise ka teine hooaja pool võita, tõuseksid nad automaatselt kõrgliigasse.

Kui kõrgliigasse pääseda ei õnnestu ehk play-off’is kaotatakse, osaleb Beerschot aga Euroopa liiga koha püüdmisel. Nimelt kui esiliigast kõrgliigasse tõusja sõltub kahe eraldi võistluse tulemusel, siis peetakse ka kolmandat, mõlemat võistlust ühendavat tabelit, kus Beerschot hetkel teisel kohal on.

Selle üldtabeli kolm parimat, välja arvatud kõrgliigasse tõusja, liituvad Belgia kõrgliigas 7. kuni 15. kohal lõpetanud meeskondadega, kes jaotatakse kahte kuueliikmelisse gruppi, kes asuvad püüdma Euroopa liiga play-off’i kohta. Mõlemas grupis mängitakse korra üksteisega läbi ning mõlema grupi võitjad mängivad veel ühe matši, et selgitada võitja. See võitja kohtub veel omakorda Belgia kõrgliigas neljandaks tulnud klubiga, et selgeks teha, kumb pääseb Euroopa liigasse. Täpselt nii keeruline see süsteem ongi.

Kokkuvõtvalt: Sappinen liitus klubiga, mis on hetkel Belgia esiliigas, aga mis heitleb kõrgliigasse pääsu või Euroopa liigas mängimise nimel. Kui Brugge Cercle suudetakse teises hooajapooles kinni püüda ja seeläbi tagatakse otsepääs kõrgliigasse, on nende hooaeg lõppenud nelja vooru pärast. Kui see ei õnnestu, mängitakse kõrgliigasse tõusmise nimel. Kui play-off võidetakse, on hooaeg lõppenud kuue vooru pärast ning koht kõrgemal käes. Kui see lahing kaotatakse, lisandub veel minimaalselt viis ja maksimaalselt seitse kohtumist, et välja selgitada nende sobivus eurosarjas osalemiseks.