Kahe aasta eest Harju JK Laagrist saapamaale kolinud Imre Kartaul (18) seisab ees tõestamisaasta - eelmisel hooajal U19 meeskonna eest kõigest 30 mänguminutit saanud mehe leping Serie A klubi Veneziaga lõppeb järgmisel suvel.

Kolmeaastasest saadik Harju süsteemis olnud Kartau osales 2022. aastal 15 Eesti Esiliiga kohtumises, kuuludes 11 korda põhikoosseisu. Sügise alguses tuli aga jalgpallisõprade jaoks mõneti üllatav uudis: Kartau siirdus toona veel Itaalia esiliigas pallinud Veneziasse.

Sel ajal 16-aastane olnud poolkaitsja mängis esimesel hooajal Venezia U18 meeskonna eest 17 mängus, aasta nooremaid esindas ta kuus korda. Et Venezia enam U18 meeskonda välja ei pannud, oli eelmisel suvel aeg astuda U19 ehk Primavera tasandile. Seal kuivasid mänguminutid kokku: Primavera teisel tugevusastmel sai Kartau väljakule kokku kõigest üheksaks minutiks.

Nüüdseks on U19 meeskond täiesti teist nägu: satsis on viis-kuus vana olijat - nende seas ka Kartau ja eestlasest puurilukk Gregor Pürg -, ülejäänud poisid tulid U17 pundist kõrgemale. Venezia U19 uus hooaeg Primavera teises divisjonis algab 14. septembril, kui võõrustatakse Renate U19 meeskonda.

Kuidas suvi möödus?
Olin Eestis, olin U19 koondises ning võtsin vahepeal aja maha ja puhkasin nädal aega Maltal. Pärast seda pühendusin kolm-neli päeva täielikult koolile - tegin oma 11. klassi töid -, ning seejärel panin rõhu taas jalgpallile.

Kui raske on sedasi gümnaasiumis õppida, kui oled kogu aasta välismaal ning teed suve alguses arvestuslikke töid?
Leppisin osade õpetajatega kokku, et teen kõik asjad läbi interneti ning ei pea kohale üldse tulema. Samas inglise keeles pidin tegema kohapeal mõned asjad ning matemaatikas oli suve alguses üleminekueksam. Augustis kaitsesin uurimistööd - uurisin jalgpalli vigastusi - ja sellega saigi õppeaasta läbi.

Kuidas endal vigastustega lood on?
Eelmise hooaja alguses oli probleem hüppeliigesega, aga mida hooaeg edasi, seda paremaks läks. Ei taha midagi ära sõnuda, aga viimane poolaasta pole ühtegi vigastust olnud. Loodan, et ei sõnu nüüd midagi ära.

Kuidas suve teine pool Itaalias oli?
Väga hea. Hooaja ettevalmistus on juba üle kuu kestnud, väga mõnus. Olen uute meeskonnakaaslastega tutvunud ning saan nendega täitsa normaalselt läbi, kõik sujub.

Kuidas meeskonna kvaliteet tundub? Kas nüüd võiksid ise olla põhimees?
Mänguaeg on hooaja eel olnud suhteliselt võrdne ehk kõik mängivad kas 45 või 60 minutit, seega raske öelda, kas olen põhimees või mitte. Treener on küll öelnud, et need mehed, kes olid eelmisel hooajal meeskonnas, on suuremas rollis, aga seni pole seda välja lugenud.

Aga kas trennides on mingi hierarhia välja kujunenud?
Ei, sest trennides on ka kõik jaotatud. Kedagi ei eelistata, kõik on võrdsed. Põhimõtteliselt saame alles hooaja esimese mängu eel teada, kes mängib ja kes mitte.

Usun, et ma ei eksi, kui ütlen, et Itaalis on koormus kõrgem kui Eestis oli. Et sul suuri vigastusemuresid pole olnud, siis võib öelda, et sinu keha peab pingele vastu?
Nii võib öelda, jah. Hooaja eel on koormus olnud päris karm, sest siin on ekstreemselt palav. Pea iga päev oleme treeninud 30 soojakraadiga. Alguses, kui Itaaliasse tulin, oli raske, aga nüüd olen oludega harjunud.

Milline teie hooajaeelne trennigraafik on?
Oleneb. Alguses oli kaks trenni päevas, aga mõne nädala eest oli sedasi, et laupäeval mängisime ja pühapäeval puhkasime. Siis esmaspäeval ja teisipäeval oli üks trenn, kolmapäeval jälle mäng. Neljapäeval ja reedel tegime taas trenni ning laupäeval oli jälle mäng. Kui seitsme päeva sees on kolm mängu, siis ei jõua kahte trenni teha, aga kui mängugraafik on lihtsam, siis on kaks trenni päevas.

Mitu hooajaeelset mängu kokku tuli?
Tahaks öelda, et kuus või rohkem. Korra mängisime esinduse vastu ka. Kui neil oli esimene võistlusmäng ära olnud, siis need, kes väljakule ei mahtunud, mängisid meie vastu 70 minutit.

Kui suur tasemevahe oli?
Kõva kogemus oli, sest neil oli struktuur väga paigas ja tempo meist kõvasti kõrgem. Jäime enamasti hätta, aga mingites olukordades hoidsime palli ja suutsime ka rünnata. Esindusmeeskond on taseme poolest kõvasti kõvem, aga nende vastu saab mängida küll.

Kui palju sel hooajal esinduse mänge näinud oled?
Vahetult enne koondisepausi oli neil hooaja esimene kodumäng, mida käisin vaatamas. Seega nägin Serie A-d.

Käisid koos meeskonnaga vaatamas?
Ei, venna ja sõbraga. Nad tulid mulle külla ja käisime koos.

Eelmisel hooajal said U19 meeskonna eest väga vähe mänguaega - osalesid kõikide sarjade peale kolmes mängus ja olid platsil kokku 30 minutit. Kas said mõne muu vanuseklassi eest mängida?
Kuna meil U18 meeskonda pole, siis ma ei mänginud põhimõtteliselt üldse. On erinevad põhjused, miks ma ei mänginud, aga ma ei saa neid avalikustada. Peamised minutid tulid koondise eest.

Kas peamine põhjus oli see, et vanemad poisid olid ees ja nemad olid nii-öelda eelisjärjekorras?
Ütleme nii, et natukene seda ja natukene midagi teist. Eks ikka. Aga ma ei saa praegu rohkem sel teemal rääkida, võib-olla tulevikus.

Kuidas see mõjus, kui ei saanud väljakule?
See oli väga raske, aga võtan seda kui uut kogemust, et kui kõik asjad ei klapi, siis sellega tuleb leppida. Ma ei lasknud pead norgu ja tegin trenni edasi, sest selliseid asju võib jalgpallis juhtuda.

Milles pead arenema, et rohkem mänguaega saada ja väljakul parem mees olla?
Pean füüsisega vaeva nägema. Varasema vastupidavuse olen tagasi saanud, aga pean trenni tegema ja juurde panema.

Kas klubi poolt on mingi individuaalkava ka antud, et mis harjutusi pead tegema, et elimineerida puudujääke?
Meil on trennieelsed kavad, mis ei ole kohustuslikud, aga olen alati kohal. Hooaja eel on üleüldiselt pandud rõhku jõusaalile: trennide alguses tõstame suuri raskuseid ning alles pärast seda teeme pallitrenni. Trennid on kokku kuni kolm tundi pikad.

Võrreldes ajaga, mil läksid Itaaliasse, siis kui palju oled mängijana muutunud?
Enam ei saa mind nii kergelt palli pealt ära lükata. Suudan oma keha paremini valitseda. Kuna siin tahetakse mängida kõrge tempoga väikesel alal, siis olen ühe puutega söötudes läinud palju paremaks.

Kuidas sa kirjeldaksid ennast kui mängijat?
Sõltub, mis positsioonil mängin, aga olen pigem tark mängija, kes proovib hästi mängu lugeda ja mõelda üks-kaks käiku alati ette.

Mis keskväljapositsioon sulle enim sobib?
Võin mängida kuue, kaheksa või kümne peal - kõik sobib. Meie stiil on selline, et keskpoolkaitsjana sul polegi kindlat positsiooni, sest kogu aeg roteerume.

Venezia Primaveras on veel üks Eesti poiss - Gregor Pürg. Kuidas temaga läbi saad?
Väga hästi, oleme toakaaslased ja puha. Saame omavahel täitsa normaalselt läbi, istume söögilauas koos ja ajame omavahel juttu. Palju lihtsam on hakkama saada, kui üks oma poiss on kõrval.

Võistkonnas on ka üks lätlane - Kristofers Baumanis. Kas tema on ka oma poiss?
Esimesel aastal ei suhelnud temaga eriti, aga teisel aastal suhtlesime rohkem ja nüüd on tema ka oma poiss, jah. Välismaalased hoiavad üldse väga tugevalt kokku ja ta on osa meie grupist.

Kaks aastat tagasi andsid Soccernet.ee-le intervjuu, kus ütlesid, et kultuur meeldib, aga keelega on raske. Kas nüüd on keel suus?
No trennis suhtlen põhimõtteliselt ainult itaalia keeles, ka treeneri ja teiste mängijatega. Kui midagi jääb arusaamatuks, siis küsin inglise keeles üle. Keel pole täielikult suus, aga saan hakkama.

Sõlmisid Veneziaga kolmeaastase lepingu, üks aasta on sellest järel. Nüüd on tõestamisaasta, jah?
Ütleme niimoodi.

Mida pead aastaga tegema, et seda lepingut pikendataks?
Ei oska öelda. Eks aasta näitab, kas pikendame või ei. Pean saama mänguaega ja kui saan, siis pean end tõestama. Muud polegi teha. Kui võimalus antakse, tuleb sellest kinni haarata.

Olid nüüd U19 koondises ja mängisite kaks mängu Tšehhiga. Kui mõnus see on, et saad Itaalia rutiinist välja ja mängida teiste Eesti poistega?
Oma poistega on alati mõnus. Saab eesti keeles rääkida ja nalja visata. Koondises on paar endist meeskonnakaaslast ka, kellega on alati tore kokku saada ja koos mängida.

Kui palju sa üldse Itaalias olles lähedasi näed ja nendega suhtled?
Ema käis augusti alguses külas, veidi aega hiljem tuli siia vend. Perega suhtlen muidu ka igapäevaselt. Kuna mul on tüdruksõber, siis temaga teeme pea iga õhtu videokõne.

Kujutan ette, et on kõvasti lihtsam, kui näed lähedasi ka.
Ikka, väga tore on.

Kui sa vaatad tulevikku, siis kuhu sa tahaksid karjääri lõpuks jõuda?
Kui täiesti aus olen, siis ma pole kunagi endale suurt sihti pannud. Võtan päeva korraga, teen tööd, annan edast parima ja vaatan, kui kaugele jõuan.