Rahvusvaheline jalgpall annab võimaluse tutvuda võõraste linnade ja kultuuridega, mida ehk muidu omal käel avastama ei lähekski. Ka Moldova ja Chisinau pole vist tüüpiline bucket list sihtkoht, aga seda avatumalt tuleb kogemust võtta.

Soccernet.ee reisis Eesti ajakirjanikega Moldova pealinna Chisinausse pühapäeva õhtul. Ligi 1,5 tunnine lend Budapestist möödus küllaltki standardselt - roosaka võõbaga lennuk, millega siinkirjutaja vest kenasti klappis, tõusis õhku, lendas mõnda aega, pisut raputas ja tulime maa peale tagasi. Chisinau tervitas esimese hooga üsna jaheda ja tuulise õhtuga, aga tuletasime üksteisele pidevalt meelde, et teisipäev tuleb soe. Lubatakse lausa 19 kraadi!

Lennujaama hoones tuli esmalt näidata kas ID-kaarti või passi - sest Moldova ei kuulu Schengeni viisaruumi. Viimase kotipõhjast välja otsimine tasus täielikult ära: kui järjekord jõudis siinkirjutajani, võttis tõsise ilmega härra passi pihku, heitis pilgu omanikule, vaatas taas passi ning otsis sellest vaba lehe üles, et lüüa sisse uhke tempel. Seda on aastate pärast kindlasti tore imetleda - et sai ikka põnevas kohas käidud!

Siis otsisime üles pagasilindi, ootasime pigem pikki minuteid, aga õnneks kohvrid tulemata ei jäänud. Kahmasime need ja sammusime lennujaama ette, kus ootas minibuss. Ja mitte lihtsalt, vaid modernne must sõiduk, mille laes helkis sini-roosa-lilla-kollane "tähistaevas". Mitte muidugi looduslik. Aga meeleolu loomiseks oli sellest enam kui küll.

Sarnaseid toone - küll peamiselt punast ja sinist - hakkas peagi pakkuma bussi ees koha sisse võtnud politseiauto, mis võttis meid ja seejärel koondisebussi sappa ning asus teele. Nii jäi mulje, nagu meie oleksime need kõige tähtsamad isikud: kohe politseieskordi järel olev tume sõiduk - seal peavad olema ju tähtsad ninad sees! Kihutasime läbi Chisinau, politseiauto lasi aeg-ajalt sireeni ees jukerdajatele, et need end tee serva tõmbaks. Kui aga ühel hetkel meie teed koondislastega lahknesid, valis politseiauto saatmiseks nemad. Noh, olgu, kõik arusaadav.

***

Uus päev tõi järgmise sõidu tundmatu Chisinau ja hiljem tuli välja, et ka kõrvalasuvate Tohatini, Budesti ja Vadul lui Voda vahele. Kui mõni asula jäi nimetamata, siis vabandage, aga kiirusepiirangud on siin rohkem moe pärast ja teedeehitusse raha suunamine pole sedagi ehk meeletult raputava sõidu ajal kippus fookus rändama. Ja palun ärge saage valesti aru, see reis oli lihtsalt uudne kogemus ja mitte üldse paha pärast.

Kihutasime alustuseks vales suunas, sest bussijuht Vassili oli aru saanud, et lähme Moldova pressikonverentsiks Zimbru staadionile, kuid homse mängupaiga asemel tuli minna Moldova koondislastele mõeldud baasi. See asus elavaist liiklejaist pungil linnast tublisti väljas - tollest Zimbru areenist enam kui 30 kilomeetri ja 43 sõiduminuti kaugusel.

Bussijuht kihutas, ja ikka raputas. Ja raputas ja raputas. Korra kihutasime lausa nii, et oleksime vasakpööret sooritanud Toyotale külje pealt sisse põrutanud! Õnneks litsus Vassili piduripedaali põhja ning sai napilt enne riskantselt manööverdanud sõidukit pidama. Eespingil koha sisse võtnud siinkirjutaja seljakott tegi salto, teised õnneks mitte.

Kihutasime, mis me kihutasime, aga Moldova pressikonverents jäi oma kõrvade-silmadega kuulmata-nägemata. Jõudsime selle algusest 10-15 minutit hiljem pärale ning selleks hetkeks olid kohalikel jutud juba räägitud ning kotidki enam-vähem kokku pakitud. Õnneks jõuavad moldovlaste mõtted Soccernet.ee ridadele ikka, sest Moldova koondise meediainimesed eesotsas pressišeff Svetlanaga vabandasid esmalt ette ja taha ning lubasid siis, et panevad need ingliskeelselt kirja. Pakuti osalt ka venekeelset lahendust, aga selle lükkasime käbedalt tagasi - seda meil kellelgi eriti suus pole.

***

"Lohutusauhinnata" me õnneks uut siseorganitele mõeldud takistusrada läbima ei asunud. Esmalt saime näppu valikmängude temaatikas pastaka ja rinnanõela ning siis pakuti meile pisikest tuuri Dnestri jõe ääres asuvas üsna eraldatud moega kompleksis. Noogutasime ja yes-itasime põnevusega.

Centrul de pregatire al selectionatelor Moldovei ehk Moldova rahvuskoondise treeningkeskus avati 2002. aastal. Kuus aastat hiljem, kui Dnestr üle ujutas ja kompleksi kahjustas, reageeris alaliit koos UEFA ja FIFA-ga ning tegi selle uuesti korda. 

Kompleks, mida kasutavad kõik kohalikud jalgpallikoondised, koosneb ühest naturaalmuru- ja ühest kunstmuruväljakust, kusjuures neist esimene oli märtsi viimastel päeval justkui ideaalses korras! Elamiseks on loodud palluritele ja teistele koondise liikmetele suurepärased tingimused, sest selles väikeses aiaga piiratud "külakeses" asuvad eraldi majades nii magamistoad, söömisala, meditsiiniline keskus, koosolekute ruum kui ka tõenäoliselt veel palju muud, mis jutuks ei tulnud.

Et Moldova hoiab oma pallureid hästi, sai kinnitust 2021. aasta septembris, mil kompleksi külastas UEFA president Aleksander Ceferin. Esimest saab kinnitada ka siinkirjutaja - selline mõneti isoleeritud, samas vabale õhkkonnale orienteeritud keskkond aitab kindlasti meeskonnavaimule kaasa. Seda, milline elukorraldus Transnistria piiri lähistel asuvas baasis tegelikult on, me muidugi ei tea.

Samas ikkagi, ülejäänud maailm, kes on jalgpallikeeles justkui vastaseks, asub kuskil aia taga, samal ajal kui moldovlased lõhuvad koos trenni teha ja harjutada kombinatsioone, millega proovitakse Eesti üle võitu võtta. Moldova valmisolekus kahelda ei tohiks.

Moldova ja Eesti MM-valikmäng toimub teisipäeval algusega kell 19. Zimbru staadionil toimuva matši sündmusi vahendab Soccernet.ee tekstipõhise LIVE-ülekandega.