Luup peale | Lootusest on saanud usk. Tort ei saanud kirssi, kuid Eesti pani nii omad kui vastased ahhetama - Soccernet.ee

Luup peale | Lootusest on saanud usk. Tort ei saanud kirssi, kuid Eesti pani nii omad kui vastased ahhetama

TÄNA, 02:36

Raul Ojassaar A. Le Coq Arena

Islandi maailmakuulsa viikingiplaksu asemel kostus teisipäeva õhtul A. Le Coq Arenal nende leerist hoopis teistsugune "huhh!". See oli kergendusohe.

Eesti - Island 0:0
Vaata Jana Pipra ja Brit Maria Taela galeriisid artikli alt!

Tabeliseis seadis Eesti juba enne mängu olukorda, kus suurt kaotada ei olnud midagi, kuid võita oli liidripositsioon alagrupi esikohaheitluses. Kuigi esimesed viis-kuus minutit olid pisut ehmatavad, sest Island alustas mängu üsna hästi, elas Eesti selle minisurve üle ning võttis hoopis ise initsiatiivi. Järgnes väga intensiivne veerandtund, kus peamiselt hoidsid hinge kinni islandlased. 8. minutil leidis Patrik Kristali Hollywoodi sööt viiekasti nurka sööstnud Rasmus Peetsoni, kelle löögi suutsid kaitsja ja väravavaht kahe peale ülinapilt postist mööda suunata.

12. minutil oli ärev olukord ka Eesti väravaesisel, kus Matvei Igonen pidi nurgalöögi järel palli väravajoonelt välja koukima, kuid edasised minutid olid tõelised Eesti minutid. 15. minutil viis Robi Saarma geniaalne tšikibriki eestlased mõneks hetkeks suisa neli kahe vastu rünnakule, kuid Markus Poomi hetkeline viivitus lubas islandlased tagasi kaitsesse. Omakorda kolm minutit hiljem pääses Joseph Saliste hea eeltöö ja tsenderduse järel proovima Robi Saarma, mõni hetk hiljem mängis Kristal edeva tõstega löögile Markus Poomi, kelle sooritus napilt väravast mööda lendas.

Poolaja lõpus ähvardas samuti Eesti. 42. minutil pääses terava nurga alt löögile selles aknas meie "esiründajaks" kerkinud Rasmus Peetson, päris poolaja lõpus mängis Saliste kena palli kasti, kus Mattias Männilaan selle esimese puutega efektselt kaitsjast mööda nihutas, kuid lahtisele pallile enne väravavahti siiski ei jõudnud.

Teiseks poolajaks oli Island teinud omad järeldused ning suutis paremini mängus sees olla, kuid peamist tuleandmist jätkasid siiski eestlased. 52. minutil mängis end kastis löögile Saarma, kelle madala löögi suutis Islandi puurivaht Hakon Valdimarsson tõrjuda. 63. minutil näitas karistusala küljel fantastilist tehnikat Kristal, kelle tsenderduse järel oli nii Saarmal kui vahetusest sekkunud Mattias Käidil võimalus kuuelt meetrilt pall sisse torgata, kuid kumbki ei tabanud palli piisavalt puhtalt.

Mängu viimasel veerandtunnil said ka islandlased kohati kerge surve üles võetud, kuid paar õigeaegset blokki Märten Kuuselt nullisid sellegi ohu. Väravateta viik (viies viik Eesti ja Islandi vahel järjest!) jätab novembrikuise akna eel Islandi alagrupi liidriks ning Eesti neist kahe punkti kaugusele.

Soccernet.ee tähelepanekud:

Katalüsaator | Usk. Eesti koondis näitas kõigis neljas selle koondiseakna mängus, et meie meeskond tahab võitu ja on valmis vastasest rohkem selle nimel tööd tegema. Meie meeskonna mäng pakatab õnnestumistest tekkinud enesekindlusest ja sellest lootusekübemest, mis tulihingeliste fännide südames pole kunagi kustunud, on mõne kuu, mõne nädalaga saanud vankumatu (enese)usk. Edu toodab edu, õnnestumised uusi õnnestumisi - seda nii platsi peal ühe mängu, ühe poolaja või isegi mõne minuti võtmes kui ka laiemalt, mängust mängu. Eesti koondis oli täis tahtmist see kohtumine võita, Islandi leerist ei olnud seda nii palju näha. Ilmaasjata ei kiitnud Islandi peatreener Arnar Gunnalugsson mängu järel Eestit taevani, tunnistades, et on üliõnnelik, et tema võistkond Tallinnast punktikese kätte sai.

Täiega taga | Rahvas. Kuigi publikuarv 5987 jäi arusaadavatel põhjustel (hiline kellaaeg, tööpäev) pisut möödunud laupäevale (7211) alla, oli atmosfäär A. Le Coq Arenal kolme päeva tagusega võrreldes isegi vägevam. Kaasaelamisele oli detsibelle juurde keeratud ning õnnestumised varajases mängu faasis kütsid rahva seas nii ootust kui sedasama usku veelgi üles. Kõige selle juures oleks nii väga tahtnud, et mäng oleks sellele emotsioonile pakkunud ka vabanemishetke, võiduvärava, haripunkti, mis oleks vabanenud energia toel A. Le Coq Arenale pakkunud hetke, mida see staadion pole üle kümne aasta näinud.

Muudatus | Taktikas. Jürgen Henn on viimasel ajal kasutanud üsna selget 5-3-2 (või 5-3-1-1) asetust, kuid mänguks Islandiga tutvustati pisut teistsugust lahendust: Eesti asetus oli sisuliselt 5-2-3, kus Markus Poom ja Kevor Palumets kontrollisid keskvälja ning Robi Saarma, Mattias Männilaan ja vabamas rollis Patrik Kristal moodustasid ründekolmiku.

Lüke toimis hästi, sest tekitas eriti esimesel poolajal päris sageli olukordi, kus Islandi pallikaotuse järel said eestlased väga kiirelt suurte jõududega ettepoole liikuda ja Islandi haavatava kaitse surve alla panna. Paraku ei suutnud mehed sinises neid võimalusi väravateks teisendada, mis jäi täna ka ainsaks - olgugi, et väga oluliseks - tõrvatilgaks.

Kui esimeses mängus üllatas Henn Islandit Mihkel Ainsalu kasutamisega sisuliselt alumise ründajana, siis ka seekord suutis ta Gunnlaugssoni selle taktikalise käiguga üle mängida.

Puudu | Meie paremik. Erinevatel põhjustel jäi Islandi vastu algkoosseisust välja märkimisväärselt suur osa meie puhtteoreetilisest ideaalolukorra algrivistusest: väravavaht (Hein), üks keskkaitsja (Mets), mõlemad äärekaitsjad (Larsen ja Sinjavski), kaks keskväljameest (Käit ja Shein) ning üks ründaja (Sappinen). Kokku seitse meest, kelle Henn võimaluse korral väga suure tõenäosusega oleks muidu algkoosseisu sättinud. Kui väga tahta, võib siia nimekirja lisada veel Soufian Gourami.

Kas see oleks kaotuse korral olnud vabandus, põhjendus või lihtsalt asjaolu nentimine? Lõpuks polnud suurt vahet. Oma koha mängisid asendajad enamjaolt suurepäraselt välja ning kui taga püsib null, ei saakski ju öelda, et Heinast ja Metsast otseselt puudust tunti. Samas jäi kogu selle akna vältel kardetult kvaliteedist puudu ründekolmandikul - võimalusi suudeti küll luua, aga kogenud ja/või tasemel realiseerijatest oli puudu.

Jätkub! | Kaotuseta seeria. Eesti koondis saabus mängule väga mõnusa enesekindluse ja eduka seeria pealt: alates suvisest Balti turniirist olid Sinisärgid viis mängu järjest kaotuseta, kusjuures selle aja jooksul oldi endale lastud lüüa vaid üks värav. Mammutakna lõpetuseks õnnestus seda ilusat seeriat veelgi pikendada: kuus mängu kaotuseta, kusjuures nende kuue mänguga on Eestile löödud vaid üksainus värav, mis on veelgi muljetavaldavam näitaja.

Võib tunduda üllatav, aga Eesti "isiklik rekord" kaotuseta seeria osas pärineb Thomas Häberli ajastust: aastatel 2022-23 suutis Eesti koguni kaheksas järjestikuses mängus kaotust vältida. See seeria on aga väikese tärniga, sest sisaldab Balti turniiri poolfinaalis Lätiga tehtud 1:1 viiki, millele järgnes kaotus penaltiseerias - statistikas arvestatakse selliseid mänge siiski viigi, mitte ühe tiimi võidu või kaotusena. Ülejäänud mängud selles seerias olid kolm võitu Rahvuste liiga D-tasandil Malta ja San Marino vastu, võit Balti turniiri pronksimängus Leedu üle, võit jaanuarikuises treeningmängus Soome üle ning sõprusmänguviigid Albaania ja Islandiga.

Kuuemängulist kaotuseta seeriat tunneb Eesti koondise ajalugu veel neljal korral (1934-35; 2000-01; 2002; 2017-18). Kaheksamänguliseks on võimalik seeria pikendada juba novembris, kui Rahvuste liiga alagrupiturniiri lõppvaatus viib meid esmalt võõrsile Luksemburgi ja seejärel kodumängule Bulgaariaga.

Islandi käes | Trumbid. Alagrupi võitmine, sellega kaasnev tõus B-liigasse, parem asetus EM-valiksarja loosiks ja tõenäoliselt kaasnev koht valiksarja play-off'is muutus viigimänguga küll matemaatiliselt pisut ebatõenäolisemaks, kuid mitte siiski päris võimatuks. Island, kes suutis kahe Eestiga tehtud viigi vahel võita 3:0 nii Luksemburgi võõrsil kui Bulgaariat kodus, kontrollib endiselt oma võimalusi, sest kui nad mõlemad allesjäänud mängud (Bulgaaria võõrsil, Luksemburg kodus) võidavad, on grupi võit nende.

Eestil tärkaks reaalne lootus alagrupp võita vaid siis, kui Island emma-kumma oma mängudest kaotaks (või mõlemad viigistaks), sest kahe suure võiduga on Island meie jaoks olulise viigilahutaja ehk väravate vahe (viigilahutajana vaadatakse esimesena omavahelisi mänge, mis on Eestil ja Islandil viigis) väga heaks teinud. Mõistagi eeldab see stsenaarium seda, et Eesti suudab mõlemad oma novembrikuised kohtumised ise võita.

Oluline on aga ka alagrupi teine koht, mis viib Rahvuste liiga üleminekumängudele ehk annab võimaluse edu korral tõusta B-liigasse. C-liiga teise koha meeskonnad kohtuvad seal 2027. aasta märtsis praeguses B-liiga gruppide viimase koha meeskondadega (hetkeseisuga: Põhja-Makedoonia, Gruusia, Iisrael, Rumeenia).

Iceland 🇮🇸 keep control over Group C4. Bulgaria 🇧🇬 show signs of life and get their first win in this UNL edition! Perhaps it's not too late to challenge at least for promotion playoffs? https://t.co/qb1JApRoiE — Football Meets Data (@fmeetsdata) October 6, 2026

Napikas | Alar Karis. Nelja päeva pärast presidendikohused Ülle Madisele loovutav Karis ootas ja ootas, aga jõudis siiski lõpuks ametis oleva presidendina viimasel võimalusel ka Eesti jalgpallikoondise mängule. Lõunatribüün tervitas teda üsna pikalt kestnud nime skandeerimisega. Eks ole näha, kas Madise kasutab jalgpallikoondise mängu külastamiseks ära kohe esimese võimaluse novembris või tuleb teda kauem oodata.

Euroopa kaheksas | Markus Poom. Selles koondiseaknas kõik neli Eesti kohtumist algusest lõpuni kaasa teinud Poom läbis 360 mänguminutiga UEFA andmetel 45,9 kilomeetrit, mis on kogu Euroopa peale koguni kaheksas näitaja. Esikohale tuli Šotimaa poolkaitsja Lewis Ferguson (48,7), talle järgnesid norrakad Martin Ödegaard (48,5) ja Sander Berge (48,0), nende ja Poomi vahele mahtusid veel Shea Charles (Põhja-Iirimaa; 46,7), Ethan Ampadu (Wales; 46,3), islandlane Isak Johannesson (15 vähema mänguminutiga 46,3) ja Timothy Castagne (Belgia; 46,0). Väärikas seltskond! Vägeva akna teinud Poomi kõrval sai Eesti mängijatest ainsana kõik 360 minutit kirja Maksim Paskotši (40,6 km).

Üllatus | Skvortsovi debüüt. Senises kolmes mängus pingile jäänud koondisedebütant Maksimilian Skvortsov sai oma suure võimaluse 68. minutil, kui just tema vahetas välja järjekordse lummava esituse pakkunud Patrik Kristali. Üleliia meeldejäävaks või õnnestumisterohkeks FCI Levadia noormängija tuleristsed ei osutunud, kuid juba see räägib nii mõndagi, et Henn otsustas sedavõrd tähtsal hetkel mehe võistlustulle visata - seda enam, et pingile jäidki näiteks märksa kogenumad ja turvalisemad valikud Mihkel Ainsalu ja Markus Soomets.

Kahetine | Sisse jäänud tunne. Ühest küljest suutsime paberi peal endast võrdlemisi selgelt tugevamat vastast kodus suruda, taaskord taga nulli hoida ja punktilisa teenida - positiivne! Teisalt jättis mängupilt ja kogu koondist ümbritsenud hingestatud sihikindlus hinge mõtte, et sellest mängust jäi võit võtmata. Eelmised kolm mängu selles aknas läksid ka näiteks xG näitajate poolest täpselt nii, nagu "pidid" - seekord oli aga Eesti xG 1,28, Islandil 0,58 (andmed: SofaScore). Võit sellest mängust oleks tähendanud sportlikult tohutult palju, paraku jäi kirss tordile seekord panemata. Aga ehk ongi hea, et täistabamust veel ei tulnud ja sportlik isu seeläbi veel kasvab?

Ja muide - kui islandlased rääkisid akna alguses, et ootavad enda koondiselt peagi uut tõusu finaalturniiride suunas, siis ehk peaksime ka meie nähtu valguses veelgi optimistlikumad olema. Eesti algkoosseisu keskmine vanus selles mängus oli Islandi omast enam kui kolm aastat noorem!