Terve elu Saksamaal elanud Rafael Siim Schwarz on selle sügisega täieõiguslik Eesti noortekoondislane. Ta tegi U19 koondises põhikoosseisus debüüdi ja jätkab väravate jahtimist – nagu ründajale ikka kombeks.

Eesti noortekoondised on saanud värskelt ühe talendi võrra rikkamaks, kui Hamburgist leiti üles 18-aastane Rafael Siim Schwarz. Viie-aastaselt jalgpallitrenni läinud Schwarz sirgus esmalt treenerist isa – kes on Armeenias uhkelt kohal! – käe all, siis liitus HSV süsteemiga, kust on selleks hooajaks teinud sammu Norderstedti Eintrachti. Seal kuulub ta U19 võistkonna nimistusse ning on tõsisemaid minuteid veel noolimas.

Esimesed 60 minutit on tal aga all Eesti U19 koondises, kes pidas Armeeniaga 1:1 viigimängu. Aastaid varemgi – U17 vanuseklassis – olla kutse soolas olnud, aga siis sai Schwarz tõsiselt viga. Lõpuks tegid tagumised reielihased nii kõva tüli, et vahele jäi koguni kaks aastat mänge.

"Ma olin siis HSV-s just väga heas hoos ja treener ütles mulle, et temaga võeti ühendust. Ma ei tea, kui tõsine see oli, aga sellest hetkest teadsin, et pean Eesti koondisesse jõudma," meenutab Schwarz intervjuus Soccernet.ee-le karmi virvarri.

Umbes kahe kuu eest löödi koondisepall uuesti veerema. Schwarzi kaevas (uuesti) üles U19 koondise videoanalüütik Joonas Kuusemäe ning abitreener Joonas Ljaš pani sõnumi Instagramis teele. "Joonas kirjutas mulle, et kas mul on Eesti juured. Vastasin, et jaa – mu ema on Eestist. Saingi kutse ja olen väga õnnelik, et saan siin olla. Natuke olen närvis, sest see on ikkagi koondis, suur areen."

Nooremana käis Schwarz Eestis, kus elab ta vanaema, ikka üsna tihti, kuid enam eriti mitte. Eesti keelest on tal suus vaid mõned sõnad, aga eks esimene koondiselaager annab selleski juurde. Pilku on ta pisut hoidnud Saksamaal pallivatel eestlastel, samas Karol Metsaga oleks tal nagu oma kana kitkuda.

"Kasvasin üles HSV-d fännates ja käisime isaga koos mängudel," avab Schwarz ettevaatlikult, viidates, et Metsa endine koduklubi St. Pauli oli seega linnarivaaliks. "Ma ei vihka neid otseselt ... aga nad ei meeldinud mulle," muigab ta ning kinnitab sekka, et "õigele sakslasele" omaselt ei meeldi talle ka Müncheni Bayern.

Ronaldo fänn, aga mitte Ronaldo moodi

Ründaja sai Schwarzist algusest peale, sest ta oli varajane õitseja ja eks treenerist isa näitas ka pisut suunda. Nii saadeti poiss tippu, kus väravaid tuli. Kusjuures Schwarzi viis aastat noorem vend treenib samuti isa käe all, aga on praegu leidnud koha keskväljal. Noor koondislane muheleb, et vend päris nii hea pole, kui tema, aga eks ole aega ka.

Mida ta endas ründajana välja tooks? "Ma arvan, et mul on päris hea löök ja just mõlema jalaga. Peaga mäng on ka hea. Arvan, et olen tugev, jõuline, aga samas ka palliga enesekindel ja julge," analüüsib ta.

Noorena vaatas Schwarz alt üles Cristiano Ronaldole – kui poole sõnagagi mainida debatti Lionel Messiga, vangutab noor koondislane pead, et õiges vastuses pole kahtlustki –, ent end kuidagi temasarnaseks ründajaks ei pea. Juurde tuleks Schwarzil enda sõnul panna kiiruses: vanusega olla ta pisut ära andnud, aga selle kallal saab kahtlemata tööd teha.

"Usu – ütlen endale enne igat trenni. Ma pean uskuma endasse ja oma kehasse, sest võin vigastada saada iga kord väljakule astudes," sõnastab ta enda kohta väikestviisi moto. Sellest tõukuvalt on tal esimeseks koondiselaagriks ühtpidi lihtsad, samas konkreetsed eesmärgid: nautida ja võita, näidata, mida suudab Rafael Siim Schwarz Eesti koondise särgis teha.