A. LE COQ PREMIUM LIIGA
MEESTE KOONDIS
NAISTE KOONDIS
EESTLASED VÕÕRSIL
SOCCERNET
Eesti Olümpiakomitee (EOK) tänasel täiskogul võeti vastu otsus kutsuda ellu Spordiarbitraaž, "mis hakkab menetlema EOK liikmetega seotud vaidlusi". Eesti Jalgpalli Liit (EJL) ja tema liikmed loodavale Spordiarbitraažile ei allu, sest jalgpallis on vastavad instantsid juba olemas, ütles Soccernet.ee-le EJL-i avalike suhete juht Mihkel Uiboleht.
EOK presidendi Urmas Sõõrumaa sõnul saab spordimaastikul esilekerkinud vaidlusi arbitraažis konkreetsemalt ja kiiremalt lahendada. “Spordiarbitraaži otsus on vaidlejate jaoks lõplik ehk hilisemat kohtuteed sellele enam ei järgne. Kui osapooled otsustavad arbitraaži pöörduda, siis nad aktsepteerivad arbitraaži otsust lõplikuna,” vahendas Sõõrumaa sõnu EOK pressiteenistus ja lisas, et Spordiabitraaži liikmed määrab kolme-aastaseks perioodiks EOK täitevkomitee ning arbitraaž menetleb iga juhtumit vähemalt kolmeliikmelises koosseisus.
Kuna jalgpallil on olemas läbimõeldum ja konkreetsem mehhanism, ei muuda tänane EOK otsus EJL-i ega tema liikmete jaoks mitte midagi. "Juriidilises mõttes pole tegu sõltumatu vahekohtuga, vaid EOK komisjoniga, millele allumine on vabatahtlik. Jalgpallis on teatavasti vaidlusküsimuste lahendamiseks olemas eraldiseisev süsteem, mille järgimine on meie liikmetele ja võistlustel osalejatele kohustuslik," lausus Uiboleht Soccernet.ee-le.
EJL-i põhikirja punkt 43.1 sätestab: "Ainupädevus lahendada Eesti-siseseid jalgpallivaidlusi, kus vaidluse poolteks on EJL liikmed, ametnikud, agendid ja/või mängijad, kuulub EJL-ile, järgides käesolevas põhikirjas ning muudes EJL dokumentides ette nähtud vaidluste lahendamise korda. Vaidlustes lõpliku (viimase astme) lahendi saamiseks, samuti nende Eesti-siseste jalgpallivaidluste korral, mille lahendamiseks puudub EJL-il pädevus, on keelatud pöörduda tavakohtusse. Nimetatud vaidlused võib lahendamiseks esitada üksnes sõltumatule, erapooletule, Eesti seaduse alusel ja Eestis tegutsevale jalgpalli vahekohtule. Vahekohtu otsus on lõplik ja kuulub täitmisele."
Samuti peavad kõik Eesti meistrivõistlustel osalevad klubid ja mängijad iga hooaja eel allkirjastama vastavalt kas kinnituse või litsentsilepingu, kus on fikseeritud "Vahekohtu kokkulepe", mis välistab samuti võimaluse pöörduda jalgpalliliste küsimustega tavakohtusse ja kohustab lahendama vaidlusi "sõltumatus, erapooletus, Eesti seaduse alusel asutatud ja Eestis tegutsevasse jalgpallialases vahekohtus, tunnustama selle otsust lõplikuna ning seda täitma".
Mittejalgpallilistes küsimustes, näiteks võla sissenõudmine või mainekahju korvamine, muidugi mingit kohtusse pöördumise keeldu pole. Küll aga välistab nimetatud kokkulepe näiteks võimaluse kaevata tavakohtusse EJL-i otsus võistluskeelu või muu sportliku iseloomuga sanktsiooni osas.
Sarnane kord kehtib kõigis maailma jalgpalliliitudes, sest seda nõuab oma liikmetelt Rahvusvaheline jalgpalliliit (FIFA). Ilma nõusolekuta loobuda tavakohtusse pöördumise võimalusest pole võimalik osaleda ühelgi FIFA või tema liikme egiidi all peetaval ametlikul jalgpallivõistlusel. Antud korra eesmärk on säästa jalgpalliorganisatsioone aja- ja muudest ressursikuludest, mida tavakohtuprotsessid endas kätkeksid.
Sarnaseid vahekohtuid võivad soovi korral ja oma liikmete nõusolekul moodustada EJL-i eeskujul ka kõik teised MTÜ-d. Enamikel spordialadel aga erinevalt jalgpallist enda põhjalikku kohtupidamise süsteemi pole ja nemad ongi EOK Spordiarbitraaži sihtrühm. Eeldusel, et nad on ise nõus end selle otsusele allutama.
Premium liigas aset leidnud üleminekuid ja nendega seotud kuulujutte saad vaadata SIIT.
Soccernet.ee pikemad intervjuud, reportaažid, persoonilood, arvamused ...
Pohlak võtab Klavani kandidatuuri tõsiselt: oleme mõlemad Eesti jalgpalli patrioodid
Loe Soccernet.ee värskemaid eksklusiivlugusid:
Soccernet.ee taskuhääling "Pikk ette (ja ise järele)" nii helis kui ka pildis!
Loe Soccernet.ee kokkuvõtteid Premium liiga hooajast 2024!
Soccernet.ee heidab koostöös RefPaliga pilgu kohtunikemaailma. Mis on õige, mis on vale ja miks?