Jalgpallureid ühendav organisatsioon FIFPro ning Manchesteri Ülikool uurisid, kui palju erinevad koduse kõrgliiga jalgpallurite keskmised palgad riigi keskmisest palgast.

Raportis on ära toodud palgad 61 riigist (lisaks enamikele Euroopa riikidele ka näiteks Hiinast, Austraaliast) ning andmed pärinevad vastavalt 2018. aasta globaalsest spordipalkade uuringust ja Maailmapangast. 

Selle järgi oli vähemalt 2018. aastal Premium liiga mängijate keskmine aastapalk 6200 eurot, mis riigi elanikkonna keskmisest aastasissetulekust (ligikaudu 15 000) oli 2,3 korda väiksem.

Eestist suuremad käärid jalgpallurite kahjuks on vaid Islandil, Luksemburgis, Põhja-Iirimaal ning Walesis. Veel on jalgpallurite keskmine aastapalk riigi keskmisest väiksem Armeenias, Lätis, Soomes ja Iirimaal.

Just Armeenias on elanike ja jalgpallurite palgad kõige võrdsemas tasakaalus, sest seal on aastane palgavahe vaid 350 eurot elanike kasuks.

Skaala teise otsa tipus on Hiina superliiga, mille mängijad teenisid riigi keskmisest palgast koguni 160 korda suuremat rahasummat. Järgnesid Hispaania (125 korda rohkem), Inglismaa (115), Venemaa (103), Türgi (99), Ukraina (95), Brasiilia (80). Esikümne lõpetasid Itaalia (75), India (64) ja Mehhiko (58).

Aga nagu mainitud, siis jalgpallurite palkade kohta on andmed kogutud 2018. aasta lõpust. Seega võib eeldada, et näiteks Eesti puhul vähendavad palgavahet solidaarsusmehhanismid ning vastupidist mõju hakkab Hiinas avaldama palgaülempiir. Nii on iga uue meeskonda lisanduva leegionäri kõrgeimaks võimalikuks aastapalgaks kolm miljonit eurot (võrdluseks: Oscaril on see number 24 miljonit eurot).