Igapäevane paarisrakend mehega, kes jagas Barcelonas riietusruumi Messi, Ibrahimovici ja Henryga, rääkimata Puyolist, Xavist ja Iniestast. Värvikas klubiomanik. Vaid kaks mängijat eelmisest hooajast. Võitlus klubidega, kelle eelarved on kordades suuremad. Mitmes Eesti klubis töötanud Ivan Stojkovici uus argipäev Küprose kõrgliigas on just selline.

Levadia, Paide Linnameeskonna ja Tallinna Kalevi peatreenerina tegutsenud 36-aastane Stojkovic maandus Küprosel juba poolteist kuud tagasi, alustadesYpsonase Krasava juures 14. juulil koos meeskonnaga ettevalmistust. Tõsi, "meeskond" oli toona kokku saanud seltskonna kohta võib-olla natuke palju öelda ...

"Esialgu oli meil kümme mängijat ja praegugi on veel vigastustega probleeme. Avamängus ei saanud kaks ründajat meid aidata, sest nad olid veel registreerimata. Eelmise hooaja koosseisust jäi klubisse alles vaid kaks meest," kirjeldab Stojkovic uut igapäevaelu. Soccernet.ee-ga rääkis ta pärast avavoorus 29. mai Omonialt saadud 0:3 kaotust.

Ääremärkusena – mis "29. mai Omonia"?! Aga just selline ongi vastasklubi täisnimi. Nimelt vihastasid Nicosia Omonia ultrafännid 2018. aasta 29. mail selle peale, et klubi läks fännide omandusest üle kasumit taotleva ameeriklasest ärimehe valdusesse. Nad asutasid protestiks uue ja iseseisva klubi, mis hakkas liigapüramiidi viiendalt astmelt ülespoole rühkima ning jõudis käimasolevaks hooajaks esmakordselt kõrgliigasse, täiendas ridu mitme välismaalasega ja võttis avamängust kindla võidu.

Eestist Leedu kaudu Ukraina-sidemeteni

Ent kuidas ikkagi jõudis Küprosele Stojkovic, kes pani kevadel kõigest seitsme vooru järel Kalevi peatreeneri ameti maha? Serblane selgitab, et teeotsa juhatas kätte sakslane Daniel Wimmer, kes töötab juba viiendat aastat Leedu jalgpalliliidus. Just tema juhendamisel omandas Stojkovic 2023. aastal Leedus Pro-kategooria treenerilitsentsi ning nüüd teeb sealsamas treeneripabereid ka pikaaegne Ukraina koondislane Dmõtro Tšõgrinskii.

Pika ja eduka karjääri jooksul peamiselt kodumaa tippklubis Donetski Šahtaris mänginud ning nendega 2009. aasta kevadel UEFA karikasarja võitnud Tšõgrinskii tegi seejärel võimsa hüppe, kui liitus 25 miljoni euro eest viieks aastaks Barcelonaga. Nimekiri meestest, kellega ukrainlane igapäevaselt treeningväljakut jagama hakkas, oli võimas – Lionel Messi, Zlatan Ibrahimovic, Thierry Henry, Xavi, Andres Iniesta ...

Barcelona signed Dmytro Chyhrynskyi for €25m from Shakhtar Donetsk, on a 5 years contract in 2009, and he was the 1st Ukrainian player to play for Barcelona. He ended up making only 12 appearances and returned back to Shakhtar the next season for €15m#DidYouKnow #Barca pic.twitter.com/MlNWDutl62 — KOMBO™ (@ultimate_kombo) May 25, 2023

Ent mis Tšõgrinskii vaatepunktist märksa kehvem, raudkindla kaitsepaari moodustasid tol hooajal kapten Carles Puyol ja oma legendaarsusele alles vundamenti valama asunud Gerard Pique. Et vajadusel toetas neid ka mehhiklane Rafa Marquez,  jäi Tšõgrinskii mänguaeg üsna napiks. Kuigi võiduka hooaja lõpetuseks sai ta kaela Hispaania meistrikulla ja krooniti ka klubide maailmameistriks, jäi tema arvele kõigis sarjades vaid 14 kohtumist.

See ukrainlast ei rahuldanud ja ta lõi üheainsa Kataloonias veedetud aasta järel uuesti käed Šahtariga. Karjääri lõpuaastatel ka Kreekasse põiganud Tšõgrinskii lõpetas mängimise Šahtari särgis alles 2023. aastal. See tähendab, et peatreeneri tööks vajalikku Pro-litsentsi tal veel käes pole – ja nagu jalgpallis sageli juhtub, tuligi siin juhuse tahtel mängu vajalike paberitega Stojkovic. Wimmer viis kaks endale tuttavat meest kokku, nägemused ühtisid ja töö läks käima.

Ühelt suured otsused, teiselt taktika

Serblase sõnul tegutsetakse praegu peatreenerite tandemina – "peaaegu nagu Marko Savic ja Vladimir Vassiljev omal ajal Levadias, aga mitte päris," täpsustab Stojkovic ise. Lahtiseletatuna näeb tööjaotus välja nii, et Tšõgrinskii langetab suuremad otsused ja paneb paika algkoosseisu, protokollides peatreeneriks märgitud ja kohtumise ajal küljejoone tagant meeskonda juhendava Stojkovici vastutada on taktikaline pool. Eelnenud võrdluse tahk "mitte päris" puudutabki eeskätt just tema vabamaid käsi taktika valikul.

Dünaamika, mis kõlab justkui keeruliselt? Nii ja naa, nendib Stojkovic. "Ühtpidi oli muidugi algul raske, sest ma olen töötanud kuus aastat peatreenerina ja ümberlülitumine võtab aega. Teisest küljest saan nüüd keskenduda sellele, mida ma kõige paremini oskan," märgib serblane, tunnistades ausalt senise karjääri jooksul välja tulnud suurimat isiklikku vajakajäämist.

View this post on Instagram

A post shared by FC KRASAVA ENY (@krasavafc)

"Koos oldud paari kuuga olen õppinud Dmõtrolt väga palju mängijatega suhtlemise ja üleüldse sotsiaalse külje kohta. Tean, et see on alati olnud minu puudus, sest mu kõrval pole sattunud olema kedagi, kellelt seda poolt omandada," tõdeb ta. "Praegu vaatan aga igapäevaselt meest, kelle karjäär oli vägev, kes on mänginud väga kõrgel tasemel, aga kes on samas inimesena erakordselt sümpaatne ja pigem isegi tagasihoidlik. See on tõesti nauditav."

Mis on Krasava?

Omapärastest klubinimedest oli juba juttu ja kindlasti pole seda Omoniate-Olympiakoste-Apollonite kõrval ka Krasava. Ent kes on viimastel aastatel sotsiaalmeedia kaudu jalgpallisisu jälginud, on sellest nimest ehk vähemalt kuulnud. Klubi president on endine Venemaa noortekoondislane Jevgeni Savin, kes mängis karjääri jooksul üle 150 kohtumise Venemaa kõrg- ja üle 100 esiliigas, samuti noortekoondistes. Debüüt A-koondises jäi Savinil napilt tegemata, ent näiteks 2007. aasta märtsis vaatas ta Lillekülas varumeeste pingilt, kuidas Guus Hiddinki juhendatud Venemaa EM-valikmängus Eestist 2:0 jagu sai.

Olles kümmekond aastat tagasi putsad varna riputanud, sukeldus Savin otsekohe meediamaailma ja tegi seal kõrgemagi lennu kui mängijana. Esialgu vedas ta koos nimeka ajakirjaniku Juri Dudi ja punkrokkbändi Leningrad solisti Sergei Šnuroviga menukat saadet "Kult tura", kommenteeris telekanalis Matš TV jalgpallikohtumisi ning mängis kaasa Danila Kozlovski spordifilmis "Treener". 2018. aastal lükkas Savin aga käima Krasava nimelise isikliku YouTube’i kanali ja asus tootma jalgpallisisu.

View this post on Instagram

A post shared by KRASAVA (@sava9)

Juba kaks aastat hiljem kasvas sellest välja Moskvas asunud ja Venemaa tugevuselt kolmandas liigas tegutsenud Krasava nimeline jalgpalliklubi. Ent kui Venemaa 2022. aasta veebruaris Ukrainale kallale tungis ja täiemahulist sõda alustas, võttis Savin selle vastu otsekohe teravalt sõna ning sattus võimude huviorbiiti. Tähelepanu oli ta neile pakkunud juba varemgi, avaldades näiteks 2020. aasta sügisel toetuskirja Valgevenes toimunud meeleavalduste toetuseks, kus nõuti president Aljaksandr Lukašenka kukutamist.

Sõjategevuse hukkamõistmise järel läks Savini jalgealune Venemaal kiirelt tuliseks ja ta kolis Küprosele. Pärast intervjuusid Ukraina koondislaste Andrii Jarmolenko, Andrii Voronini ja suurema osa karjäärist Ukrainas Šahtari ridades veetnud Horvaatia legendi Darijo Srnaga, kus sõda taas ühemõtteliselt hukka mõisteti, kuulutasid Venemaa võimud Savini suisa "sõjaväe diskrediteerimises" süüdistatuna tagaotsitavaks.

Loomulikult polnud sellisel moel võimalik tegutsemist jätkata ka Krasava nimelisel jalgpalliklubil ning 2022. aasta mais teatas Savin, et viib meeskonna Venemaalt välja. Limassoli eeslinnas Ypsonases tegutses samal ajal väike kohalik jalgpalliklubi, mille Savin 2022. aasta juulis ära ostis ja asus seda tasapisi arendama. Püramiidis ülespoole liikudes jõuti mullu lõpuks välja kõrgliigasse ja täideti ka esimene eesmärk ehk jäädi debüüthooajal püsima.

Väärtused paigas

"Kui pakkumise sain ja nägin, kes on klubi omanik, uurisin loomulikult kohe tema tausta. Sain ruttu aru, et selle inimese moraalsed põhimõtted ja väärtused langevad minu omadega kokku," kirjeldab Stojkovic Savinit. "Muidugi on oluline ka see, et ta suhtub jalgpalli väga kirglikult, tahab kogu aeg meeskonna juures olla ja huvitub sellest, kuidas me täpselt mängime. See näitab, et ta armastab oma klubi väga ja ma hindan seda kõrgelt."

Stojkovic märgib, et mõne silmis võib omaniku nii tugev seotus igapäevaste tegemistega olla ka miinus, kuid tema näeb asju teisiti. "Jah, kirega võib vahel kaasneda ka emotsionaalseid külgi, mida nägin juba Levadias," muigab ta 11-kordse Eesti meisterklubi presidendile Viktor Levadale viidates. "Aga see ei ole tegelikult üldse halb! Treener peab ka sellise kogemuse läbi elama. Surve all töötamine teeb sind ennast paremaks ja tulevikus võib sul sellest väga palju kasu olla."

Krasava eesmärk alanud hooajaks on üsna lihtne – korrata mullust saavutust ehk jääda püsima. Küprose liigatabel lüüakse 26 vooru järel kaheks, esimene kuuik jätkab mängimist eurokohtadele ja ülejäänud kaheksa selgitavad omavahel veel korra läbi mängides kolm esiliigasse langejat. Kevadel jäi Krasavat punasest joonest lahutama viis punkti ning Stojkovici sõnul pole mõtet esikuuikusse pääsemisest isegi ülemäära unistada.

Ta nendib, et Krasaval on organisatsiooniliselt veel väga palju arenguruumi. Näiteks pole klubil oma baasi – elatakse Limassolis, aga igasse trenni sõidetakse umbes 40 minutit. Kodumänge peetakse hoopis tunniajase tee kaugusel asuvas Larnacas, sealse Nea Salamina klubi kodustaadionil. "Transpordi mõttes meenutab Paide aega, aga Paides olid paremad tingimused!” muigab Stojkovic. "Meil on praegu ainult üks väike väljak."

Tipud teistest kaugel ees

Ta kinnitab, et Küprose liigas on tippude ja "lihtsurelike" vahel suured käärid. Ühelt poolt on Küprose kõrgliiga Euroopa edetabelis väga kõrgel, suisa 15. kohal ehk täpselt Taani ja Šveitsi vahel. Teisalt teevad Euroopas tulemusi vägevate eelarvetega tippklubid, kes jaksavad palgata ka tippmängijad. Pafos mängis mullu Meistrite liiga põhiturniiril ja oli ülilähedal isegi 24 parema hulka pääsemisele, tänavu osalevad nad Konverentsiliiga põhiturniiril ning Euroopa liiga põhiturniiril on esindatud ka Nicosia Omonia.

Stojkovic lisab peale nende kahe tippude nimekirja Limassoli klubid Arise ja Apolloni. Uut hingamist otsib ka Eesti jalgpallifolklooris olulist kohta omav ning eelmisel kümnendil seitse järjestikust meistritiitlit võitnud Apoel, kes palkas suvel peatreeneriks kreeklase Nikos Papadopoulose ja sihib uuesti nii liigavõitu kui ka pääsu eurosarjadesse. Rahakott lubab kõigil tippudel tuua enda ridadesse korralikul kesktasemel välismaalasi, vahest nimekaima leegionärina alustab Pafoses teist hooaega kunagine Chelsea ja Brasiilia tugitala David Luiz.

Samas õnnestus Krasavalgi teha turul paar väärt tõmmet. Stojkovic toob nimepidi välja 22-aastase ründaja Michalis Panagidise, kes kuulus seni Kreeka tippklubi Arise ridadesse, ning La Liga jälgijatele tuttava 33-aastase Ruben Pardo. Real Sociedadis ja Real Betisis ligi paarisaja kõrgliigamänguni jõudnud Pardol on kogemust ka Prantsusmaa kõrgliigast, viimastel hooaegadel kandis temagi Kreekas Arise särki.

View this post on Instagram

A post shared by FC KRASAVA ENY (@krasavafc)

"Meil on andekaid mehi, aga vahe tippudega on suur ja tegelikult vajame veel paari mängijat," nendib Stojkovic. Klubi kaotas suvel ka senise peatoetaja, õnneks leiti hiljuti uus – Ukraina panustamisettevõte Parimatch (mitte ajada segi Venemaal samal alal tegutseva ja sealsete võimustruktuuridega tugevalt seotud hasartmängukontoriga Pari – K. J. K.). "Eelarve on minu teada õige pisut mullusest väiksem, kindlasti mitte suurem. Püsimajäämine oleks meie jaoks väga okei tulemus," lausub Stojkovic.

Krasava pildile tõstmine on tema sõnul raske ka seetõttu, et paljudel teistel Küprose klubidel on väärikas ajalugu, millega kaasneb suurem publikuhuvi. Krasava esimene kodumäng tõi tribüünidele tuhatkond inimest, avavooru tippkohtumised mitu korda rohkem.

"Võtame kas või Nea Salamina, kellega staadionit jagame. Suurtel klubidel on suured fännipundid, parematel juhtudel on staadionil 3000-4000 inimest. Meil midagi sellist pole, aga ma näen ambitsiooni teha järgmine samm. Tõsi, et Küprosel, Kreekas või Balkanil on treeneril tihti raske pikalt ühes ametis püsida, sest omanikud võivad olla kannatamatud. Aga seega tulebki õppida iga hetke nautima!" on Stojkovic optimistlik.