Patrik Kristal tegi oma sõnade järgi 10-pallisel skaalal lausa 11 punkti väärt ülemineku, kui liitus Šveitsi meistri FC Thuniga. Ka klubi enda tegudest peegeldub, et lükkest oldi väga huvitatud.

18-aastane poolkaitsja Patrik Kristal sai selleks suveks Saksamaa kõrgliigaklubi Kölni järelkasvutiimist esindusmeeskonna juurde. Ta tegi terve ettevalmistuse nendega, pidas mitmeid sõprusmänge, sai ka kohalikelt ekspertidelt kiitvat tagasisidet, kuid tihedas konkurentsis sõelale ikkagi ei jäänud.

"Enne, kui ma üldse esindusse sain, leiti hästi palju lolle põhjuseid, miks ma ei ole sinna saanud. Ega mul ei olnudki alguses midagi teha. Need olid ikka väga lollid põhjused. Aga kui ma lõpuks esindusse sain, siis arvan, et näitasin, miks ma peaksin seal olema, ja sellepärast ma sinna ka jäin. Tunnen, et ma ei jäänud ükski kord trennides või mängudes alla. Ja see tulenes puhtalt minust: näitasin, et mul on taset, et nendega hakkama saada," räägib Kristal Soccernet.ee-le.

Kristali tunnetuse kohaselt tegelikult palju puudu ei jäänud, et ta oleks Kölni ka kolmandaks hooajaks jäänud. Kuuest alustanud noorest jäid lauale kaks - nende seas Kristal - kuid lõpuks oli klubi keskvälja nii ära pakkinud, et talle ruumi ei jäänud. Saaks ju mõelda, et äkki üks-kaks vigastust oleks asja muutnud, aga sellest Kristal täna enam üldse ei hooli.

"Ma olen Thunis väga-väga-väga õnnelik. Minu jaoks on see nagu 11/10 üleminek - sa saad mängida Šveitsi kõrgliigat pluss Euroopat. Ma ei näe ühtegi halba külge," õhkab ta rahulolevalt. "Kölni esindusega võrreldes on tase umbes sama, kui mitte sama. Selles mõttes vajab ainult see kunstmuru harjumist, aga muidu on kõik väga okei. Siin on väga head kutid, toetavad, keegi pole ego. Mind võeti väga hästi vastu ja sain väga ägeda kogemuse juba esimesel päeval."

Liitumise päeval tegi Kristal kaasa ka mängueelse treeningu. Muidugi selle pealt ta kohe mängima ei lähe, aga uus võimalus tuleb ruttu peale - pühapäeval ollakse külas praeguse seisuga tabelinaaber Sionil. Konverentsiliiga põhiturniir algab 15. oktoobril. 

Vaid rohelised tuled

Sel suvel räägiti Kristalist ja tema tulevikust palju. Eks ta oli ise ka pisut rahutu, et samm Regionalligast edasi tuli niivõrd raskelt, eriti, kui klubi saatis samal ajal segaseid signaale. Uut mängupaika valides lähtus ta sellest, millisel liigatasemel see pallib, mida klubi pakub ja kuidas nad Kristalisse suhtuvad. Thun, kus mängib teist hooaega koondisekaaslane Mattias Käit, joonistas seepeale kolm rohelist linnukest.

"See, mida nad pakkusid ja millist tahet nad minu vastu näitasid, näitas, kui väga nad hoolivad. Kõik käis hästi kiiresti: ma arvan mingisuguse kolme päevaga sai kõik tehtud. See tähendab mulle endale ka hästi palju, kui ma tean, et klubi tahab mind ja on valmis minu saamiseks tegema väga palju. Muidugi on üks faktor ka see, et minu väga hea sõber Mattias on ka siin," selgitab Kristal, kes on Thuniga esialgu seotud laenu alusel, seejärel on klubil ostuvõimalus.

Huvi olla tublisti olnud mujaltki, aga Kristal ei tahtnud kuhugi tormata, vaid rahus vaadata, kuhu ta päriselt minna tahaks. Ta proovis mõista, milline samm oleks loogiline ja piisavalt väljakutsuv. Poleks ju mõtet minna nimekasse klubisse istuma või kuhugi madalamale lihtsalt minuteid tegema. Novembris 19. sünnipäeva tähistav Kristal kinnitab, et sai läbi terve suve tugiisikutelt vajalikku toetust, et see õige valik teha.

Otseloomulikult kostis Thunile veel enne otsustamist oma hea sõna Käit, aga eraldi küsimise peale ka Kölni esinduse šveitslasest kaitsja Joel Schmied. Ette võeti ka koondisemängud, mida on noorel poolkaitsjal kokku 14, ja suvised sõprusmängud. "Ma arvan, et kõik see kokku andis väga hea pildi. Ja eks Mattias natuke moositas ka," muheleb Kristal.

Mingeid numbrilisi kindlaid sihte pole Kristal endale Šveitsi kaasa seadnud. Küll aga proovib ta kinni pidada juba juurdunud põhimõtetest. "Kui läksin Kölni esinduse juurde, siis oli mu eesmärk olla kõige parem noor. Ja arvan, et ma olin," arutleb ta. "Siin tahan algusest peale näidata, et ma pean siin olema ja ma väärin siin olla ja kõik ülejäänud tuleb koos sellega. Kõik muu tuleb, kui näitad, et oled nõus tööd tegema," usub ta. "Siin oli ka väike küsimus sellega, mis positsioonil mängida tahan. Ütlesin lõpuks, et täiesti ükskõik - ma võin igal pool mängida!"

Nüüd, kui teatav töörahu on saavutatud, utsitab Kristal omasid pisut peeglisse vaatama. "Me võiksime rohkem üksteist hoida, mitte maha teha. Me oleme väike riik ja pigem toetame neid, kes meil välismaal mängivad," lõpetab Patrik Kristal kõne Šveitsist.