Eesti parim Budapestis - Madis Vihmann - Soccernet.ee

Eesti parim Budapestis - Madis Vihmann

16. NOVEMBER 2018 13:38

Soccernet.ee

Madis Vihmann (keskel) näitas, et temas on potentsiaali Eesti liigast välja murda. Foto: Jana Pipar / EJL

Eesti rahvuskoondis kaotas eile õhtul Budapestis oma Rahvuste liiga viiendas mängus 0:2 Ungarile. Soccernet.ee toimetus valis mängu parimaks keskkaitsja Madis Vihmanni.

Hinda ka ise mängijaid!

Eesti alustas matši väga agressiivselt ja esimese viie minuti põhjal tõotas kaunist vutiõhtut. Siis ei suudetud aga head momenti ära realiseerida ning paar minutit hiljem läks Ungari sarnasest standardolukorrast juhtima. See murdis Sinisärkide mängu ja edaspidi oli üks suur kannatamine.

Kohtumist iseloomustas kõige üldisemalt lihtsalt selge klassivahe. Eestlased üritasid endast parima anda, aga asjad ei tulnud välja. Ungarlased olid meie mängu endale hästi selgeks teinud ja kõik käigud kinni pannud.

Sellest tulenevalt puudus rünnakul vajalik teravus, Eesti jäi hätta momentide tekitamisega ning Ungari surve all tehti ise lihtsaid eksimusi.

Soccernet.ee toimetuse hinded:

Eesti parim Madis Vihmann - 7. Temast oleks võinud saada mängu kangelane, aga viienda minuti pealöök toodi ungarlaste poolt enne väravajoont ära. Arvestades, et mängis suure Bundesliga ründaja vastu, sai väga hästi hakkama. Sellised pikad ja aeglasemad ründajad nagu Adam Szalai on täpselt tema leib. Võitis mitmeid duelle ja varem nähtud värinast ega pabistamisest polnud haisugi.

Artjom Dmitrijev – 6. Veidi üllatuslikult Eesti üks parimaid. Mängis targalt ja kindlalt. Vältis rumalusi, mis tal vahel arsenali kuuluvad. Keskvälja kaitseblokk töötas selles plaanis hästi, et ungarlaste parimad momendid tulid äärtelt.

Taijo Teniste – 6. Teniste mängis endale tavapärase headusega. Tegi mitu vaheltlõiget ja lülitus neis olukordades ka kiirelt rünnakule. Teise värava olukord sai alguse tema klaarimisest, aga talle seal etteheiteid teha ei saa. Küll aga oleks saanud ründefaasis olla konkreetsem ja võtta rohkem vastutust kasvõi tsenderduste otsimise näol.

Joonas Tamm – 6. Hingestatud esitus. Jõudis mitmel korral paikama ja tegutses kaitses korralikult. Mängu avamisel eksis aga paaril korral söötudega, kinkides pallid vastastele. Kui matši eel olid suurimad küsimärgid just keskkaitsjate mängu kohal, siis nad suutsid end tõestada ja kaotuse põhjused peitusid mujal. Teise värava puhul võib muidugi küsida, kas sai Vihmannilt õigel ajal info, et Szalai tuleb, aga ootas vist temagi, et Aksalu nopib palli.

Konstantin Vassiljev – 6. Kui palli sai, siis leidis kavalaid lahendusi, aga ei saanud väga palli. Mängu eel rääkisid ungarlased, et kavatsevad Eesti võtmemängijad neutraliseerida ning Kostjal ei tekkinud erilist ruumi ega tegutsemisvabadust. Aga standardid olid korralikud ja tegi ka endale omapärase pealelöögi poolelt väljakult, mille kavalust kiitsid tunnustavalt isegi Ungari ajakirjanikud.

Ungarlased jätsid Eesti mehed kõrvaltvaatajateks. Foto: Jana Pipar / EJL

Siim Luts – 5. Rabe. Tegi samu asju nagu ikka, aga midagi ei tulnud välja – ei löögid, triblamised, kahevõitlused. Mitte miski. Aga tema mängupraktikat arvestades pole siin ka suurt üllatust. Koondise kandmiseks vajab iganädalaselt rohkem minuteid.

Henrik Ojamaa – 5. Kui eelmistes kohtumistes on Ojamaa Eesti rünnakute üks parimaid olnud, siis neljapäeval jäi panus väikeseks. Selle peamine põhjus peitus samades asjades, mis teistegi puhul – ei saanud piisavalt palli või kui sai selle, siis surve all ja selg ees värava poole. Triblamised ei õnnestunud ja asjad ei kukkunud kuidagi tema kasuks. Ehk kuigi oli aktiivne, siis praaki tuli kõvasti sisse.

Artur Pikk – 5. Ei teinud kõige paremat mängu. Üritas küll eelkõige avapoolajal rünnakusse panustada, aga isegi kui palli sai, ei teadnud, mida sellega teha. Avavärava olukorras kaotas duelli Willi Orbanile, mis ei ole pikkuste vahet arvestades tegelikult üllatav. Aga ka teisel poolajal lasi Dominik Nagyl end liialt lihtsalt üle mängida.

Ilja Antonov – 5. Kaitsefaasis suutis ungarlasi koos Dmitrijeviga tagasi tõrjuda, aga tema puhul ootame palliga mängus panust rünnakule. See sisuliselt puudus. Sellest tulenevalt ei sujunud ka Eesti ründemäng.

Henri Anier – 5. Kuu ajaga olid ungarlased omale selgeks teinud, kuidas Anieri vastu mängida ja meie esiründaja lülitati mängust täielikult välja. Jäi duellides valdavalt kaotajaks ning ei leidnud ka avanemisi tühjadesse taskutesse. Kui Eesti avapoolajal kontrarünnakusse pääsemas oli, jäi rumalalt suluseisu, kuigi äärelt tõustes omas ülevaadet kaitsjate paiknemisest. Kui palli absoluutselt ei saa, on raske midagi head teha, ent ka ta enda panus palli saamisesse oleks saanud parem olla.

Sergei Zenjov – 5. Mitte midagi ei oleks olemata jäänud, kui ei oleks vahetusest sekkunud. Jäi täiesti anonüümseks, ei pakkunud mitte mingisugust uut energiat. Kaaslased ei leidnud teda ja tema ei leidnud mängu.

Mihkel Aksalu – 4. Tegi küll ühe supertõrje ja paar head parreerimist veel, aga esimesel poolajal oli jalaga mängus ebakindel, kinkides ungarlastele kaks suurepärast võimalust. Need eksimused röövisid kogu kaitseliinilt kindlustunde. Teise värava olukorras tegi pall küll ootamatu põrke, aga kui väravavaht läheb palli peale, peab ta selleni jõudma. Kõike ja eelkõige tabeliseisu arvesse võttes on mõttekas Kreeka vastu Sergei Lepmetsale võimalus anda.

Sander Puri, Ats Purje – mängisid hinde teenimiseks liiga vähe.