Elu ühe kummaliseima mängu pidanud Purje: kael läheb kangeks, kui vaatad, kuidas nad neid lennukeid alla pommitavad (0)
Tallinna Kalevi keskpoolkaitsja ja -tormaja Ats Purje sõnas eduseisust Kuressaarele kaotatud 1:2 mängu järel, et tegu oli tema jaoks väga kummalise kogemusega, misjärel kirjeldas seda eriti mahlakalt.
"See on üks kummalisemaid mänge, mis ma elus mänginud olen," alustas Purje intervjuud Soccernet.ee-le. "Kuressaare suudab mänguisu ja tuhhi ikka täiesti ära võtta oma tegemistega. Nad keskenduvad oma asjadele, vahepeal pingpong käib. Me jääme selles võitluses alla ja me ei komplekteeri meeskonda võimsuse peale. Seda nad oskavad hästi, on tugevaid võitnud, on alati kõigile ebameeldiv vastane.
Okei, seal oli penalti - lööme ära! Lõpuks jäime enda mängule kindlaks - tahame tagant alustada -, tegime vea, vastane lõi ära. Meie eesmärk ei ole panna pikk ette ja ise järele. Austame vastast ja nende mängustiili, aga no kuradima raske on nende vastu mängida! Neil iga mees tahab, ergutavad üksteist, treenerid karjuvad. Neid on lõbus kõrvalt vaadata, kuidas neil läheb."
Kõige raskem osa saarlastega mängimisel ongi just mentaalne pool, kinnitas Purje: "Kui esimene poolaeg tundus, et on selline mõnusam andmine, siis teisel poolajal kuidagi ... ei saa öelda, et väsimus, aga võib-olla vaimne väsimus. Tülpimus, et kael läheb kangeks, kui vaatad, kuidas nad neid lennukeid seal alla pommitavad.
Vaimselt väga raske mäng, mida mängida! Füüsiline väsimus ei olegi nii hull, aga kuidas sa saad hakkama 90 minuti jooksul keskendumisega neile asjadele, mis on vastase tugevused."
Endine koondislane nõustus, et selline duell on Kalevi noortele heaks õppetunniks. "No kindlasti [oli hea kooliraha]! Nad said kõvasti kossi ja selles mõttes väljakul rääkisime, et nad peavadki saama, kui nad tahavad kuhugi jõuda. Said kõvasid lakse," tõdes pallur.
Kalev on viimase kaheksa päeva jooksul pidanud kolm duelli. Kui võiks arvata, et mängija jaoks on selline rütm keeruline, siis Purje avaldas, et talle just sedasi meeldibki: "Ei olnud hullu. Mulle praegu endale sobiski rohkem: vähem treeninguid, rohkem mänge!
Nüüd saavad treenerid keskenduda rohkem treeningprotsessile ja tempo läheb rahulikumaks. Kindlasti kaks viimast mängu, mis võitsime, olid tähtsad. Tegid võib-olla natuke rahulikuks meid, et väga tihe ei ole see seis. Aga seda nägi ka esimesel poolajal, et mängisime mingitel hetkedel rahulikult ja ei pabistanud."
Videointervjuu:
