EM-finaalturniiri sõelmängud jätkuvad veerandfinaalidega. Aga vähemalt sama palju poleemikat kui Prantsusmaa kollaps duellis Šveitsiga või Hollandi fopaa matšis Tšehhiga, on Eesti jalgpallimaastikul tekitanud ka käimasoleva EM-finaalturniiri ajal laiemasse kasutusse tulnud sõna "sõelmängud".

Kuidas see sõna tekkis? Kuidas üldse uued sõnad eesti keelde tekivad ning  kust jookseb piir, millistele sporditerminitele on mõistlik eestikeelseid vasteid leida ja millistele mitte? Ning lõpuks eesti jalgpallikeele igipõline probleem – kuidas öelda eesti keeles tackle? Kõigile neile küsimustele ja mitmetele teistele samuti jagab Soccernet.ee jalgpallistuudios vastuseid Tallinna Ülikooli teaduskeelekeskuse juhataja, keeleteadlane Peep Nemvalts.

Just tema on sõna "sõelmängud" autor. Nemvalts nuputas selle välja juba kümmekond aastat tagasi ja proovis vahepealgi seda kasutusse sokutada, aga enne käimasolevat EM-i polnud see õnnestunud. Nüüd läks teisiti ja Nemvalts on selle üle varjamatult rõõmus. Samas märgib keeleteadlane, et lõpuks sõltub uudissõna kasutusse jäämise ikkagi argikasutajast. Kui ikka enamusele ei meeldi, siis juhtub sõnadega sama, mis Prantsusmaa ja Hollandiga sõelmängudes – nad kukuvad konkurentsist välja.

Soccernet.ee EM-stuudio jõuab finaalturniiri jooksul väikeste eranditega eetrisse igal esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel. Järgmine saade on kavas 5. juuli hommikul, kui veerandfinaalid peetud ja poolfinaalid ees.