Eelmisel nädalal ilmnes, et 2021. aastal esindab Eestit eurosarjades senise nelja jalgpalliklubi asemel kolm, sest Euroopa jalgpalliliidu (UEFA) kõrgliigade tabelis kukkus Eesti 55 riigi seas 51. kohale, millele on ette nähtud väiksem arv kohti.

• Ametlik: Eesti jäi eurosarjakohast ilma, Premium liiga pronks Euroopa liigasse ei kvalifitseeru

Nimetatud edetabelit koostatakse vastavalt eurosarjades näidatud tulemustele. Iga riik teenib sinna punkte teda esindavate klubide võitude ja viikide pealt. Arvesse lähevad eelmised viis hooaega, igaüks võrdse osakaaluga, kusjuures arvestus käib ühe-aastase viibega ehk eurohooaja 2021-22 kvoodi arvutatakse välja hooaegade 2015-16 kuni 2019-20 pealt.

Punkte arvutatakse eelringides nii – iga saavutatud võit toob riigile ühe ja viik pool punkti, järgmisesse eelringi pääsemise eest eraldi punkte ei anta. Riigi poolt ühel hooajal kogutud punktisumma jagatakse tol hooajal riiki esindanud klubide arvuga.

Näiteks eurohooajal 2019-20 teenis Eesti punkte järgmiselt. Nõmme Kalju pidas kuus kohtumist, millest võitis ühe (1 punkt) ja kaotas viis. FC Flora pidas neli matši, millest võitis ühe (1 punkt), viigistas ühe (0,5 punkti) ja kaotas kaks. FCI Levadia pidas kaks mängu, millest võitis ühe (1 punkt) ja kaotas ühe. Narva Trans kaotas mõlemad kohtumised.

Eesti teenis seega 1+1+0,5+1=3,5 punkti, mis jagati neljaga, sest riiki esindas eurosarjades neli klubi. Tulemuseks oli 0,875 punkti, millest väiksema summa said kokku vaid Albaania (0,750), Moldova (0,750), Malta (0,750), Island (0,625), Põhja-Makedoonia (0,500) ja San Marino (0,000).

Et eelmised kaks eurohooaega olid Eesti jaoks veelgi kehvemad (2017 suvel teeniti kamba peale 0,625 ja 2018 suvel 0,500 punkti), ongi langetud tabeli täitsa tagumisse otsa ja üks eurosarjakoht kaotatud.

Eesti punktisaaki lahates on võimatu mööda vaadata tõigast, et kolme Tallinna tippklubi (Kalju, Flora, Levadia) kõrval neljandana eurosarjades osalenud klubi (2015 Sillamäe Kalev, 2016 ja 2017 FC Infonet, 2018 ja 2019 Narva Trans) on suutnud selle aja jooksul kirja saada vaid ühe viigi, millega on toonud Eestile 0,125 punkti, mis moodustab kogusaagist vaid 2,86%.

Olgu lisatud, et kui too neljas klubi oleks viie hooaja jooksul suutnud tuua Eestile kasvõi 0,125 punkti rohkem (antud tabeli kontekstis kõige väiksem ühik) ehk saavutada veel ühe viigi, poleks neljas eurosarjakoht kaotsi läinud. Samuti väärib märkimist, et neist kolmest klubist (Sillamäe, Infonet, Trans) osaleb Eesti tippjalgpallis endiselt vaid Trans.

Tabelit vaadates võib tekkida küsimus, miks ja kuidas on Eestist selgelt suurema punktisaagi pälvinud näiteks Andorra, Fääri saarte ja Gibraltari klubid, kes tulemusi kõrvutades pole ju jõudnud Eesti klubidest kaugemale, vaid vastupidi? Edetabelisse on teadlikult sisse programmeeritud meede, mis välistab seisva vee tabeli tagumises otsas ja tekitab sinna konkurentsi.

Nimelt premeeritakse eel-eelringis saadud tulemusi samade punktidega, mis tavalistes eelringides. Tolles eel-eelringis osalevad aga ainult klubid tabeli kaheksast nõrgemast riigist, kuhu Eesti seni langenud pole.

Näiteks käimasoleva Euroopa liiga eel-eelringis alistas Andorra klubi Engordany kahel korral San Marino meeskonna La Fiorita, millega tõi Andorrale sama palju punkte, kui andsid Eestile Flora 2:0 võit Niši Radnicki (Serbia) ja Kalju 2:1 võit Škendija (Põhja-Makedoonia) üle kokku.

Samas on see Euroopa liiga eel-eelring viimast korda kasutusel tänavu suvel, mil Eestil veel sinna asja ei ole, sest 2020-21 eurohooaja jaoks arvesse läinud edetabelis oli Eesti kohaks veel 46.