Ametlik: Eesti jäi eurosarjakohast ilma, Premium liiga pronks Euroopa liigasse ei kvalifitseeru (Pohlak: tulemuse osas on pall klubide käes) (10)

FCI Levadia endine keskkaitsja Jevgeni Ossipov pärast mullu suvel Euroopa liiga esimese eelringi kordusmängus Islandi klubilt Stjarnan 120+1. minuti väravast saadud kaotust. Sama valus hoop, nagu Levadiale mullu juulis, sai Premium liigale tervikuna osaks nüüd, kui jäädi ilma neljandast eurosarjakohast. Foto: Oliver Tsupsman

Euroopa jalgpalliliit (UEFA) kinnitas eurosarjakohtade jaotuse perioodiks 2021-2024. Kõrgliigade edetabelis 55 riigi seas 51. kohale langenud Eesti saab 2021. aastal eurosarja välja panna senise nelja klubi asemel kolm võistkonda.

UEFA korraldab eurosarju kolme-aastaste tsüklitena, kusjuures ühe tsükli käigus reegleid ja määruseid ei muudeta. Seega ainuke variant eurosarjahooaegadeks 2022-23 ja/või 2023-24 neljas pääse tagasi saada, on parandada positsiooni edetabelis. Piisab väikesest tõusust, juba 50. kohal asetseval riigil on kasutada neli eurosarjakohta.

2021. aasta suve silmas pidades enam midagi päästa pole võimalik, sest UEFA süsteem näeb ette, et eurosarjakohti arvutatakse ühe-aastase nihkega. Seda põhjusel, et 2020. aasta kevadel meistrivõistlusi alustavatel klubidel oleks enne hooaja algust olemas selge teadmine, milline koht tuleb saavutada, et järgmisel suvel eurosarjas mängida. Eesti puhul on nendeks tulemusteks nüüd meistritiitel, hõbemedal ja 2021. aasta karikavõit.

Kui FC Flora, FCI Levadia, Nõmme Kalju ja Eesti karikavõistluste kaudu Euroopa liigasse kvalifitseeruv klubi (kui karika võidab Flora või Kalju, siis pääseb eurosarja mullune Premium liiga neljas klubi Paide Linnameeskond) koguvad seal tänavu rohkelt võite ja viike (just nende eest teenib riik kõrgliigade edetabelisse punkte) ning tõstavad Eesti 50 parema sekka tagasi, toob see neljanda eurosarjakoha tagasi alles 2022. aasta suveks.

Esimesed kuuldused ja teooriad, et edetabelis 51. kohale langenud Eesti võib eurosarjapääsmest ilma jääda, liikusid 2019. aasta sügise hakul, aga paar kuud hiljem oli info juba vastupidine ning ütles, et tabeli 51. koha omanikul on eurosarjas ikkagi neli kohta. Lõplik ja ametlik versioon, mis on nüüdseks ka UEFA kodulehel avaldatud, annab Eestile ikkagi kolm kohta. Premium liiga klubid said uuest olukorrast teada 2020. aasta hooaja litsentseerimisprotsessi käigus.

Väikesed õnnestumised ei korva kollektiivset närbust

Miks on Eesti 51. kohale langenud? Liiga palju ebaõnnestumisi ja ei ainsatki suurt õnnestumist. Kalju ja Flora mullused eurohooajad liigitusid õnnestunuteks, aga kahe peale kokku peetud 10 kohtumisest teeniti ainult kaks võitu ja üks viik ehk 2,5 punkti, mis vastavalt tabeli reglemendile jagatakse konkreetsest riigist eurosarjas osalenud riikide arvuga (Eesti puhul neli).

Seega kaks eurosarjas edu kogenud klubi tõid Eestile tabelisse kõigest 0,625 punkti, millele lisandus avaringis konkurentsist langenud Levadia üks võit (1 punkt jagatud neljaga ehk 0,250). Narva Transi panus oli null. Kokku Eestile seega 0,875 punkti, millega oldi 55 UEFA liikmesriigi seas 49. Tahapoole jäid vaid Põhja-Makedoonia (0,500), Moldova (0,750), Albaania (0,750), Malta (0,750), Island (0,625) ja San Marino (0,000).

UEFA kõrgliigade edetabel  moodustub küll viie eelmise aasta tulemuste liitmisel, aga lähiminevik Eestil tolles võitluses tuge ei paku, sest ühtegi niivõrd head ja rikkaliku punktisaagiga eurohooaega, mis korvaks kolme eelmise suve nõrkuse (2017 suvel oli Eesti saagiks 0,625 ja 2018 suvel 0,500 punkti), pole kuskilt võtta.

Vaata UEFA kõrgliigade edetabeli hetkeseisu siit!

Tabelit vaadates võib tekkida küsimus, miks ja kuidas on Eestist selgelt suurema punktisaagi pälvinud näiteks Andorra, Fääri saarte ja Gibraltari klubid, kes tulemusi kõrvutades pole ju jõudnud Eesti klubidest kaugemale, vaid vastupidi? Edetabelisse on teadlikult sisse programmeeritud meede, mis välistab seisva vee tabeli tagumises otsas ja tekitab sinna konkurentsi.

Nimelt premeeritakse eel-eelringis saadud tulemusi samade punktidega, mis tavalistes eelringides. Tolles eel-eelringis osalevad aga ainult klubid tabeli kaheksast nõrgemast riigist, kuhu Eesti seni langenud pole.

Näiteks käimasoleva Euroopa liiga eel-eelringis alistas Andorra klubi Engordany kahel korral San Marino meeskonna La Fiorita, millega tõi Andorrale sama palju punkte, kui andsid Eestile Flora 2:0 võit Niši Radnicki (Serbia) ja Kalju 2:1 võit Škendija (Põhja-Makedoonia) üle kokku.

Samas on see Euroopa liiga eel-eelring viimast korda kasutusel tänavu suvel, mil Eestil veel sinna asja ei ole, sest 2020-21 eurohooaja jaoks arvesse läinud edetabelis oli Eesti kohaks veel 46.

Meisterklubid saavad esimese tõkke ületamise korral senise ühe asemel kaks lisavõimalust

2021. aastast muutub eurosarjade süsteem, sest juurde tekib kolmas eurosari (praeguse nimetusega Europa Conference League ehk Euroopa Konverentsi liiga). Eel-eelringid kaovad ning tabelis 30.-55. kohal paiknevate riikide kõik esindajad alustavad Konverentsi liiga esimesest eelringist.

Meisterklubide jaoks jääb kehtima senine süsteem, kus Meistrite liigast pudenemise järel saab iga meister vähemalt ühe võimaluse veel. Need meistrid, kes läbivad Meistrite liiga esimese eelringi, saavad aga suisa kaks võimalust (esmalt Euroopa liigas ja siis Euroopa Konverentsi liigas). Kui see kõik tundub keeruline, siis ainult sellepärast, et see ongi.

Ent tähtsaim fakt ei muutu: 2020. aasta Premium liiga pronksimeeskond ei taga endale automaatselt kohta eurosarjas ning 2021. aasta suvel esindab Eestit eurosarjas senise nelja klubi asemel kolm klubi.

* * *

Aivar Pohlak: sportliku taseme ja tulemuse tähenduses on pall siiski üheselt klubide käes

Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak selgitas Soccernet.ee-le antud teemat kommenteerides, et muuhulgas tähendab eurosarjakoha kaotamine jalgpalliliidu jaoks täiendavat kulu 100 000 eurot. Pohlaku sõnul saab alaliit klubisid mitmel moel toetada, aga "sportliku taseme ja tulemuse tähenduses on pall siiski üheselt klubide käes".

Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak. Foto: Jana Pipar / jalgpall.eeEsimesed signaalid, et Eesti võib seoses UEFA kõrgliigade edetabelis 51. kohale langemisega eurosarjakoha kaotada, ilmnesid eelmise suve lõpus, mille järel levisid ka vastupidised teated. Millal EJL lõplikult olukorrast teada sai ja miks need erinevad versioonid levisid?
Mullu oktoobri lõpus saime UEFA-lt ametliku kirja, kus kinnitati, et Eestil on eurohooajal 2021/2022 endiselt neli kohta ja see versioon kohtade jaotusest oli UEFA kodulehel üleval veel ka jaanuaris. Umbes kaks nädalat tagasi, vahetult enne litsentsikaitsmiseid tuli aga UEFA-st uus kiri – n-ö vea parandus – millega korrigeeriti kohtade arv kolmele.

Vestlustes UEFA juhtkonnaga möönsid nad, et oktoobris oli neilt välja läinud ekslik info. Peab paika, et mais 2019 võttis UEFA Täitevkomitee vastu otsuse, et 51. koht UEFA klubikoefitsentide tabelis tähendab kolme eurosarjakohta, aga miks läks ametlikult välja teistsugune info, seda ei oska ma öelda.

Kuidas reageerisid Premium liiga klubid litsentseerimise käigus neile teatavaks saanud infole, et 2020. aasta Premium liiga pronksmedalivõitja automaatselt kohta eurosarjas ei taga?
Reageeriti rahulikult, aga mõistagi ei olnud see meeldiv info. Eriti neile klubidele, kes mõttes valmistunud just kolmanda-neljanda koha heitluseks. Uues olukorras kasvab karikavõidu tähtsus ja oludes, kus eelmise hooaja põhjal on kujunemas välja nõnda öelda suurem nelik ja nende tuulde soovivad ennast haakida veel kaks kuni neli klubi ei ole sugugi kindel, et karika võidab üks liigahooaja kahest edukamast.

2020. aasta hooajast rakenduvad Premium liigas kompensatsioonimehhanismid klubidele, kes eurosarjas ei osale. 2021. aastal tuleb neid planeeritud kuue klubi asemel maksta nüüd seitsmele. Kui suur kulu see EJL-i jaoks on?
Kõnealune summa jääb 100 000 euro piiridesse ja on selge, et see kulu tuleb kanda.

Mida on jalgpalliliidul võimalik teha, et parandada Eesti klubide tulemusi eurosarjades, mis omakorda looks eeldused neljanda eurosarjakoha tagasivõitmiseks 2022. aasta suveks?
Erinevad solidaarsusmehhanismid, mida jalgpalliliit rakendanud on, peaksid hooajast 2020 viima Premium liiga sportliku taseme sammu-kaks edasi eelkõige liigasisese konkurentsi kasvamise kaudu ja loogiliselt peaks see kajastuma ka UEFA klubisarjades näidatavates tulemustes.

Samas on endiselt peamine, et klubides tehtava töö professionaalsus ja klubide pühendumus paraneksid – ainult jalgpalli liidu mehhanismide mõjule lootma jääda ei saa ega tohi. Premium Liiga jõujooned võivad lähiajal ka mõnevõrra ümber kujuneda või vähemalt ei ole seni rohkem või vähem eurorahade toel tipus püsinud klubide positsioon liiga eesotsas enam sedavõrd kindel kui varem ja nemadki on sunnitud juurde panema. Sisuliselt on iga Premium liigas hooajal 2020 väljakule tulev mängija ühel või teisel moel läbi jalgpalli tasustatud ja samuti on märkimisväärse osa Premium liiga klubide treeningmahud algava hooaja eel kasvanud.

Lihtsalt öeldes on neljanda koha tagasivõitmiseks ja UEFA klubikoefitsentide tabelis kriitilisest piirkonnast väljamurdmiseks vaja, et Premium liiga tase tõuseks. Solidaarsusmehhanismide kaudu oleme loonud professionaalse liiga toimimise jaoks minimaalsed vajalikud eeldused ja noortetööjuhtide finantseerimise programmi kaudu soovime parandada oluliselt ka klubides tehtava noortetöö kvaliteeti – sellele vundamendile peavad klubid ehitama üles oma arengu.

Oleme kogu aeg nende kõrval ja toeks – tippliigade rahastamise parandamiseks on veel mitu plaani - aga sportliku taseme ja tulemuse tähenduses on pall siiski üheselt klubide käes.

Kommentaarid

rallikas   •  
(90.190.171.***)
Kui klubid kolme aasta jooksul ennast tagasi nelja peale ei mängi, siis oleks ehk aeg liiga piirangud üle vaadata?
jkj   •  
(176.46.127.***)
see on see et kehtib duublite U21 reegel, sellega on metsikult langenud duublite ja esiliiga tase ja see tirib kaasa ka meistriliiga taseme. Pohlak õõnestas püramiidi altpoolt ja tipp hakkas varisema. Mängijad lõpetavad 20 aastaselt mängimise ja 25 aasta vanuseid mängijaid väga ei jäägi, 25 on aga kuldne iga jalkas.
kabanoss   •  
(213.35.235.***)
Paluks jalgpalliliidu juhatusel siiski millegi eest lõpuks vastutama hakata. 10 aastat toimub täielik taandareng, aga keegi midagi valesti ei tee...
-soccerfann-   •  
(195.244.169.***)
Kas põhjus võiks just olla klubides ja nende tegevuses?

Tore on liidu kui jumala poole vaadata ja hea õnne sülle kukkumist oodata või liitu süüdistada, aga järelikult peab ka ise ühtteist targemalt, rohkem ja teistmoodi tegema, kui senine pole tulemuslik.

Mulle tundub, et liigselt oleneb tase treenerist, mitte klubist. Kui grupil on oskuslik treener, siis on lootust. Kuid klubil peaks oma ühtne süsteem eksisteerima ning kõik treenerid olema oskuslikud.

Lisaks võiks muutuda, et abitreenerid lisanduvad alles täiskasvanute või hilises noorteklassis. Mitu treenerit peaks individuaalsemat tähelepanu just baasõppes pöörama.

Kindlasti peab ka jalgpalli kultuurikihi paksenemist ootama. Kui mõnes kohas on pooled lapsevanemad tehniliselt osavamad ja jagavad jalkast rohkem kui paljud eesti treenerid, siis järelikult on arenguruumi kõvasti.
das.hf   •  
(185.189.112.***)
Kõige suurem probleem on ajalooliselt alati olnud Flora ja Trans. Levadia ja Kalju, isegi Sillamäe on suht hästi Euroopas esinenud, aga see pole olnud piisav null-punkti-korjajate kahju tasa tegema.

Kui liiga üldine tase tõuseb ja saame iga aasta Euroopasse neli (kolm) tugevat meeskonda, siis koef kindlasti tõuseb. Kolmene hooaeg võib isegi hea olla, kuna teenitud koefi punktid jagatakse vaid kolmega (juhul kui neljas meeskond oleks jälle Transi taoline).
fcfloraforever   •  
(146.255.181.***)
Milles see Sillamäe hästi esinemine on seisnenud?
das.hf   •  
(185.189.112.***)
Sillamäe on mänginud kolm korda Euroopas, ühe korra sai edasi: 1/3. Floral sama näitaja 2/26. Transil 0/17. Levadial 10/21. Kaljul 6/10.
Vask   •  
(193.40.13.***)
2014 alistas Sillamäe soomlaste Honka, mille järel tuli alla vanduda Venemaa tippklubile. 2015 oldi kolmandat korda ja kodus tehti soliidse mänguga 1-1 viik Horvaatia tippklubiga ja võõrsilmänguski oldi esimese poolaja järel 2-2 viigiga kinni edasipääsus. Vahepeal isegi juhiti mängu, aga horvaatide kontrad teisel poolajal olid Sillamäele liiast.
Rauno Piip   •  
(108.171.129.***)
Loomulikult on meil tase nõrk kui palgad on olematud. Kui palk oleks motiveeriv Meistriliiga mängijale, et seda ametit pidada täiskohaga ja 100% pühendumusega, siis oleks meil ka hoopis teine tase. Konkurents tõuseks ja iga mees võitleks oluliselt rohkem oma koha eest ning pingutaks maksimumini.
Suvaline Jope   •  
(87.119.182.***)
Piipile:

Enne ikka töö ja siis palk. Nõrga tulemuse eest ei saa head palka maksta.

Sisene
Enne kommentaari avaldamist tutvu Soccernet.ee kommentaaride hea tavaga.
Pohlak koondisest: on ebatavaline, et sellist perioodi läbielava meeskonna sisekliima on endiselt töiselt positiivne
KUIDAS EDASI?
Siim Pulst | Thomas Häberli kahtlase ajastusega noorenduskuur. Mida sellest arvata?
NAISTE JALGPALL
NAABRITE DUELL
HOOAJA EELVAADE
Saku astub hooajale vastu nii Rogicilt kui ka Arbeiterilt korjatud nippidega
JALKAJUTTE
UUE HOOAJA OOTUSES
Ajaloolise hooaja järel treeneritetiimi välja vahetanud Tammeka sihib taas medalit.
RISTNURK
Koht
Võistkond
M
V
V
K
VV
P
1.
Tallinna FCI Levadia
3
3
0
0
14:0
9
2.
Paide Linnameeskond
3
3
0
0
8:2
9
3.
Nõmme Kalju FC
3
2
1
0
9:0
7
4.
Tartu JK Tammeka
3
2
1
0
7:1
7
5.
Tallinna FC Flora
3
1
1
1
5:4
4
6.
Pärnu JK Vaprus
3
1
0
2
3:6
3
7.
JK Tallinna Kalev
3
0
2
1
3:5
2
8.
FC Nõmme United
3
0
1
2
1:5
1
9.
FC Kuressaare
3
0
0
3
2:15
0
10.
JK Narva Trans
3
0
0
3
0:14
0
SOCCERNET TV
VIIMASED PILDIGALERIID
VIDEOKOHTUNIK

Soccernet.ee heidab koostöös RefPaliga pilgu kohtunikemaailma. Mis on õige, mis on vale ja miks?

Vaata kõiki episoode siit!

PREMIUM LIIGA TALVISED LIIKUMISED

Premium liigas aset leidnud üleminekuid ja nendega seotud kuulujutte saad vaadata SIIT.

https://www.zone.ee/
SOCCERNETI FOORUM - FÄNNIDE KOHTUMISPAIK!

Räägi kaasa aktuaalsetel jalgpalliteemadel või muudel huvipakkuvatel teemadel! Külasta Soccernet.ee foorumit!

OTSEÜLEKANDED

Soccernet.ee selle nädala otseülekanded:

  • K 19.00 Silmet - Bunker Partner (Coolbet saaliliiga)
  • N 19.30 Viimsi - Ravens (Coolbet saaliliiga)
  • R 14.30 Kuressaare - Tallinna Kalev (Premium liiga)
  • R 17.00 Flora - Ararat (naiste Meistriliiga)
  • L 12.30 Vaprus - Kalju (Premium liiga)
  • L 14.30 Trans - Nõmme United (Premium liiga)
  • L 17.00 Flora U21 - Levadia U21 (Esiliiga)
  • L 18.00 Bunker Partner - Silmet (Coolbet saaliliiga)
  • P 12.30 Tammeka - Flora (Premium liiga)
  • KÕIK näidatud mängud ja kava on siin!

SILM PEALE!

Vaata siit värsket videolugu!

TEAD ROHKEM?

Aita Soccernet.ee kajastust paremaks muuta.

Saada uudisvihje uudised@soccernet.ee!

PREMIUM LIIGA TABEL
Tallinna FCI Levadia
9
Paide Linnameeskond
9
Nõmme Kalju FC
7
Tartu JK Tammeka
7
Tallinna FC Flora
4
Pärnu JK Vaprus
3
JK Tallinna Kalev
2
FC Nõmme United
1
FC Kuressaare
0
JK Narva Trans
0