FIFA kinnitas Zürichis toimuval erakorralisel kongressil ametlikult 2030. ja 2034. aasta MM-i korraldajariigid. Mõlemal puhul oli tegemist formaalsusega, sest juba varem oli selge, et kuue aasta pärast peetava suurturniiri ühise korraldamisõiguse saavad Maroko, Portugal ja Hispaania, lisaks peetakse üksikud mängud ka Argentinas, Uruguays ja Paraguays. Kümne aasta pärast jõuab MM aga Saudi Araabiasse.

2030. aasta MM-i korralduspakkumisi hakati vastu võtma kahe aasta eest, kusjuures välistatud olid Aasia ja Põhja-Ameerika, sest 2022. aasta MM peeti Kataris ning 2026. aastal korraldavad turniiri ühiselt Kanada, Mehhiko ja USA. Kuna MM aina paisub, seab see ka korraldajariikidele järjest kõrgemad nõudmised - pakkujal pidi olema ette näidata 14 staadionit, mis mahutaksid vähemalt 40 000 pealtvaatajat, samuti tuli 48 võistkonnale välja pakkuda minimaalselt 72 treeningkompleksi.

Hispaania ja Portugal jõudsid ühises kandideerimises kokkuleppele juba 2020. aastal, Maroko liitus nendega 2023. aasta märtsis. Juba 2017. aasta suvel olid ühisest korraldamissoovist teatanud ka Argentina ja Uruguay, soovides nii tähistada saja aasta möödumist 1930. aastal Uruguays peetud kõigi aegade esimesest MM-finaalturniirist. Sama aasta oktoobris liitus plaaniga Paraguay.

Novembri lõpus ehk kaks nädalat enne hääletust avaldati hinnang mõlemale kandidatuurile. Hispaania, Portugali ja Maroko pakkumine sai viiepallisüsteemis hindeks 4,2 ning Lõuna-Ameerika riikide pakkumine 3,6. Seega kujutas kongressi tänane otsus vaid ametlikku kinnitust sellele, et turniiri põhikorraldajad on kolm Vahemere ääres asuvat riiki. Samas ei jää ka lõunaameeriklased päris tühjade kätega, sest Argentina, Paraguay ja Uruguay saavad igaüks MM-i sajanda juubeli tähistamiseks korraldada ühe kohtumise.

Viimane otsus tekitas mõnevõrra negatiivset vastukaja, sest esiteks tagavad kõik kuus korraldajariiki pääsme finaalturniirile. Teiseks aga heidetakse FIFA-le ette, et kolme mängu korraldamine teisel mandril nõuab ohtralt lennureise ja kasvatab seeläbi hüppeliselt süsiniku jalajälge, kuigi sõnades on FIFA võtnud eesmärgiks selle vähendamise.

Raha või inimõigused?

Kõige teravamad kriitikanooled on saatnud aga Saudi Araabia kandidatuuri. Seejuures märgivad kriitikud, et Lõuna-Ameerika riikide kaasamine 2030. aasta MM-i korraldajate sekka võis olla FIFA kaval lüke eesmärgiga kõrvaldada kõik Saudi Araabia võimalikud konkurendid 2034. aastaks, kuna samal mandril ei lubata järjestikuseid turniire pidada. Ning mõistagi lisandub teadmine, et ülima tõenäosusega tähendab saudidele korraldusõiguse andmine taas seda, et sarnaselt 2022. aastale peetakse turniir talvel, mis lööb sassi kogu tavapärase jalgpallikalendri.

Suurimad probleemid kimbutavad Saudi Araabiat siiski seoses räigete rikkumistega inimõiguste valdkonnas. Pärast ajakirjanik Jamal Khashoggi jõhkrat mõrvamist 2018. aastal on saudid viimastel aastatel riigi maine parandamiseks matnud miljardeid kõigesse, mida nad ise nimetavad spordi arendamiseks, teistsuguseid väärtusi austav maailm aga "spordipesuks" ehk püüdluseks suurürituste korraldamise abil endale positiivset kuvandit luua.

🚨🏆 OFFICIAL: Saudi Arabia will host the World Cup 2034. pic.twitter.com/QDT0E0JsoK — Fabrizio Romano (@FabrizioRomano) December 11, 2024

Saudi Araabia on alates 2018. aastast võõrustanud tähtsaid jalgpallikohtumisi - mullu peeti seal näiteks klubide MM, samuti mängitakse Riyadhis ja Jeddahis juba aastaid välja Hispaania superkarikas. Alates 2021. aastas toimub riigis vormel-1 etapp, samuti on seal peetud poksi tiitlimatše. 2019. aastal kohtusid Riyadhis Anthony Joshua ja Andy Ruiz, 2022. aastal läks Joshua aga Jeddahis vastamisi Oleksandr Ussõkiga. Mullu toimus Riyadhis Tyson Fury ja Francis Ngannou duell.

Samuti asutasid saudid 2022. aastal uue golfisarja, mis tekitas aastaks ajaks golfimaailmas suure sisetüli, enne kui osapooled kokkuleppele jõudsid - või siis saudide poolt kinni maksti, nagu skeptikud taas märgivad. Värskeim saudide "töövõit" pärineb tennisest, sest 2023. aastal jõudis viieaastase lepingu raames Jeddahisse ATP kõige väljapaistvamatele noormängijatele mõeldud finaalturniir, tänavu peeti aga Riyadhis maailma naismängijate paremikku koondav WTA finaalturniir. Ka viimase korraldamiseks just selles riigis on juba sõlmitud kolmeaastane leping.

Saudi Araabia riiklik investeerimisfond PIF on omandanud Inglismaa kõrgliigaklubi Newcastle United, samuti kuuluvad neile neli kodumaa tippklubi - Al-Ahli, Al-Hilal, Al-Ittihad ja Al-Nassr. Viimaste aastate jooksul on seeläbi suudetud suure rahaga riiki mängima meelitada hulk seni Euroopas leiba teeninud tippjalgpallureid eesotsas Cristiano Ronaldo ja Karim Benzemaga. 

Saudi kroonprints Mohammed Bin Salman on aga omalt poolt kõik süüdistused kokku võtnud nii: "Mind ei huvita, kuidas keegi seda nimetab. Kui spordipesu kasvatab mu riigi SKP-d 1% võrra, siis jätkame spordipesuga. Ja meie eesmärk on lisada sellele veel 1,5%. Uskuge mind, me jõuame selleni," lausus ta mullu Fox Newsile.

FIFA eiras iseenda soovitust

2022. aastal Kataris peetud MM-i eel, ajal ja järel räägiti inimõigustest palju, kuid kokkuvõttes tulemusteta. Sportlikus plaanis sai riik suurturniiri korraldamisega hakkama ning see lubas FIFA-l kõigele muule läbi sõrmede vaadata. Mullu detsembris koostas FIFA enda alakomitee seejuures aruande, mis juhtis tähelepanu turniiri eel inimõiguste valdkonnas toimunud rikkumistele ja soovitas organisatsioonil võtta selle eest vähemalt osaline vastutus ehk suunata finaalturniiri tuludest rahastatud pärandifondist osa Kataris surnud või viga saanud tööliste perekondadele. FIFA avalikustas raporti alles 11 kuud hiljem ning lõpptulemusena otsustati selles kirja pandut lihtsalt ignoreerida. Pärandifondi kogunenud raha suunati kõikvõimalikesse muudesse arenguprojektidesse.

Alates 2016. aasta veebruarist FIFA-t juhtiv Gianni Infantino, kes on nii 2018. aastal Venemaal kui ka 2022. aastal Kataris peetud finaalturniire ülistanud kui "kõigi aegade parimaid", on olnud Saudi Araabia kandidatuuri üks silmapaistvamaid tagantkiitjaid. Nüüd palus ta kongressil videokõne vahendusel osalenud kõigi 211 FIFA liikmesriigi esindajaid, et formaalsete hääletuste puhul ei tõstetaks nõusolekuks lihtsalt kätt, vaid aplodeeritaks. "Imeline, imeline!" kuulutas särav Infantino pärast aplausi, mis jäi tema tungivast nõudmisest hoolimata siiski kaunis hõredaks.

🗣️ FIFA president Gianni Infantino uses his closing remarks to address "critics and fears".

"In a divided world, we have shown unity. We are all part of one global community. We are not all equal. We know that, but we are learning to accept each other with our differences as… pic.twitter.com/PCMDUMqq4j — Ben Jacobs (@JacobsBen) December 11, 2024

Liikmesriikide esindajatel polnud tegelikult väga suurt valikut - poolthääletamisel seoti kokku mõlema turniiri korraldusõiguse heakskiitmine ehk 2034. aasta hääletusel ei-hääle andmine tähendanuks ka 2030. aasta turniiri korraldajatele selja keeramist. Nii osutusidki protestihääled enne saudide triumfi üksikuteks eranditeks. Näiteks jättis Norra jalgpalliliit oma jah-hääle andmata, märkides, et nad ei protesti otseselt Saudi Araabia korraldajaks valimise, vaid hääletusprotsessi läbiviimise vastu. Taani ja Šveits andsid küll poolthääle, ent seda koos avaldusega, et nemadki ei kiida sellist asjade käiku heaks.

Šveitsi alaliidu president Dominique Blanc sõnas, et nad on FIFA-le saatnud kirja, kus juhivad tähelepanu inimõigustele ning nõuavad selles osas edusamme. "Saudi Araabia kandidatuur lubas väga üldsõnaliselt küll selle nimel pingutada, kuid sellegipoolest soovitame FIFA-l ja korraldajatel luua sõltumatud organisatsioonid, mis lubadustest kinnipidamist ka kontrolliksid," lausus Blanc.

"Oleksime tahtnud näha mõlema MM-i korraldamiseks rohkem pakkumisi ning peame protsessi laiduväärseks," lisas omalt poolt Taani alaliidu DBU juhatuse esimees Jesper Möller. "Taani seisab meile omaste väärtuste ja õiguste eest, seda nii igapäevaelus kui ka üle maailma peetavatel turniiridel. Teisalt mõistame, et teistes riikides valitsevad teistsugused väärtused koos teistsuguse ellusuhtumisega. Sama kehtib riikide kohta, kes kandideerivad MM-i korraldajaks. Oleme vaid üks 211 liikmesriigist ega saa üksipäini selle üle otsustada, kus lõppvõistlust peetakse," võttis Möller kokku dilemma, mis on saanud viimastel aastatel MM-ide lahutamatuks osaks.