Tallinna FCI Levadias kolm hooaega mänginud ja sellega koondisesse tõusnud Michael Schjönning-Larseni karjäär läheb edasi Šotimaal. Kuigi mängimiseks pole veel läinud, on Kilmarnockis toimunud juba piisavalt.

Oli juba suvest teada, et Michael Schjönning-Larsenit on ees ootamas uus mängupaik. 24-aastast äärekaitsjat seostati suvest peale Šotimaaga ning lõpuks lõi ta käed Kilmarnock F.C.-ga. Kuigi debüüt peab üleminekureeglite tõttu ootama jaanuarikuud, siis on Eesti koondislane Šotimaal kohal ning meeskonnaga trenni vihtumas. Olukord on aga tavapäratu: Kilmarnocki peatreener sai kinga vahetult enne seda, kui Schjönning-Larsen Tallinnast teele asus.

Intervjuus Soccernet.ee-le vaatas koondise äärekaitsja tagasi lõppenud hooajale, kirjeldas ülemineku tagamaid ja jagas esimesi mõtteid Šotimaa jalgpallist.

Kuidas sa vaatad tagasi hooajale 2025? Kuidas Levadial läks?
Ma arvan, et me käisime palju kuidagi üles-alla. Tundsin, et meil oli kindlasti liiga tugevaim meeskond ja me oleksime pidanud võitma, aga keerasime ise liiga palju asju vussi ja ei suutnud meistriks tulla. Eriti pärast Euroopast langemist, mis oli omaette raske kaotus. Pärast seda käis meie mentaliteet kuidagi alla ja polnud lihtne tagasi sadulasse hüpata.

Aga kuidas sa ennast kõige selle sees tundsid? Olid sa algusest lõpuni sina ise või tundsid ka, et midagi on lahti?
Ma tundsin end läbi terve hooaja iseenesest hästi. Ja suutsin end vigastustest ka kuidagi eemal hoida.

Suvel oli mul küll hästi palju tähelepanu, klubidest tunti huvi, aga ütlesin oma agendile kohe, et ta annaks mulle võimalikult vähe infot, et saaksin keskenduda sellele, kus ma olen praegu ja kus on mu leping täna. Ehk mina võtsin kõike päev-päevalt nagu tavaliselt. Kui oli midagi konkreetset, mida ma pidin teadma, siis seda oma agendilt ka kuulsin.

Kolm väravasöötu A-koondises ja kaheksa Premium liigas - need on ühe hooaja kohta ju head numbrid?!
(Muheleb.) Ma ütleksin küll, jaa! Eriti äärekaitsja jaoks. Mingis mõttes nagu vahetasin eelmise aasta mõned väravad rohkemate söötude vastu (mullu liigas 3+2, tänavu 1+8 - L. J.), mis on täpselt sama olulised. Individuaalselt pole mul suurt vahet, kas annan tiimikaaslasele väravasöödu või löön ise. Senikaua, kui me võidame, on kõigel täpselt samasugune kaal.

Ja koondises oled sa püsinud kindla põhimehena. Kujutan ette, et see teeb ka enesekindlaks.
Kui me mõtleme tagasi, siis juba oma esimese kutse peale sain algkoosseisu. Ja kohe teises mängus ka. Olengi olnud pidevalt algkoosseisus - kui paljud saavad seda esimesest mängust peale öelda?! Muidugi on see mulle kõvasti enesekindlust juurde andnud. Fakt, et peatreener ja tema abilised usuvad minusse, on minu jaoks tõesti olnud väga oluline. See on sisendanud eneseusku ja kinnitanud, et olen õiges kohas.

Kus on täna sinu jaoks dilemma vasak- versus paremkaitse?
Ausalt öeldes see nii oleneb - kas me mängime rohkem kaitsvalt või ründavalt. Vasakult on minu jaoks lihtsam keerata sisse ja peale lüüa, samas paremalt on lihtsam tsenderdusi anda. Kaitsefaasis nii väga erinevusi pole.

Suvel hakkasid need jutud pihta, et Šotimaa klubid on sinust huvitatud. Esiteks, miks üldse Šotimaa?
See tuli peamiselt läbi mu agentide, kes on osa Suurbritannia agentuurist (AVID Sports & Entertainment Group - L. J.). Ehk nad ilmselgelt tahtsid mind siinsesse süsteemi sisse tuua - Suurbritannias on palju liigasid ja väga kõrge kvaliteediga jalgpall.

Muidugi me vaatasime mujal Euroopas ka ringi. Aga palju huvi tuli just Šotimaalt, kolmest erinevast klubist. Tundus ka, et mu mängustiil võiks siia sobida.

Mida sa sellest muust Euroopast mäletad?
Seal oli midagi Slovakkiast, Horvaatiast. Midagi oli veel, aga ma täpselt ei mäletagi ... Norrast oli suvel mingis hetkes huvi. Jah, ikka päris erinevatest kohtadest, aga tundsin ise ka, et Šotimaa on neist parim. Ja Kilmarnock, mille ma lõpuks valisin, tundub olevat parim koht, kus saada mängida ja end näidata.

Aga jutud ju olid, et sa lähed Šotimaa esiviisiku klubisse?!
(Muheleb.) Kui minult seda küsiti, siis nad olid esiviisikus! Jah, kaks kolmest, kellega rääkisime, olid sel hetkel viie parema seas. Aga tõesti, meeskonnal on praegu päris kehv aeg, mis viis ka peatreeneri (pool aastat ametis olnud Stuart Kettlewell - L. J.) vallandamiseni.

Millal sa just Kilmarnocki kasuks otsustasid? Kas sa olid kuidagi eelmise peatreeneriga ka kontaktis?
See oli mõni nädal tagasi, aga lepingule ei kirjutanud enne alla, kui siia jõudsin. Ja üleminekureeglite tõttu peab mu registreerimine ootama veel esimest jaanuari.

Aga ma rääkisin eelmise peatreeneriga 1-2 korda videokõnes. Isiklikult me ei kohtunud kordagi: sain teada, et ta vallandati, kui olin esmaspäeval Tallinna lennujaamas. Õnneks klubi kinnitas mulle kohe, et minu jaoks ei muuda see mitte midagi. Et nad tahavad mind endiselt täpselt sama palju ja minu toomine polnud treeneri otsus, vaid klubi kui terviku. Mul oli seda väga vaja, sest ma olin põhimõtteliselt just lennukile astumas!

Ehk muretseda pole tõesti vaja?
Ei, ei. Üldse mitte. Praegu teeme trenne asendustreeneriga (U19 võistkonna juurest tulnud Kris Doolan - L. J.), kes teeb mu arust päris head tööd. Muidugi kogu meeskond on mind ka väga hästi vastu võtnud.

Oli iseenesest väga hea, et sain siia natuke varem tulla ja alustada enne, kui ma üldse mängida saan. Olen saanud mängijaid ja staff'i tundma õppida, vaadata, kuidas siin asju tehakse. Ma ei saanud küll eriti palju puhata, aga samas on mõnus jälle palli puutuda, selle asemel, et kuskil jõusaalis nühkida.

Teed trenne täies mahus kaasa või on sul natuke teistmoodi kava?
Treenin täielikult koos meeskonnaga ja teen täpselt sama palju kui kõik teised. Just täna (reedel - L. J.) oli kolmas trenn. Muidugi võtab mu keha seda kõike veel natuke raskemalt vastu, aga ma tunnen, et olen selline 90% tagasi oma vormis.

Mida erinevat oled Šotimaa jalgpallist seni kogenud?
Ma ütleks, et üheks erinevuseks on kõrgem tempo. Ja nende professionaalsus on ka teisel tasemel. Ka see jõud - teame kõik, et Šotimaa liiga on füüsiline ja seda oli kohe näha.

Konkurents meeskonnas on üle terve väljaku päris kõva, mitte ainult kaitses. Meeskond on siin üsna suur, ka käivad mõned noored meie trennides.

View this post on Instagram

A post shared by Kilmarnock Football Club (@kilmarnockfc)

Oled pidanud midagi juurde ka tegema, et kuidagi sammus püsida?
Ega ei. Ma ise tunnen, et olen neis asjades vajalikul tasemel. Aga muidugi, kuna ma praegu mängida ei saa, siis on vaja jõusaalis koormust juurde saada, et oleksin kolmanda jaanuari potentsiaalseks debüüdiks võimalikult hästi valmis.

On olnud midagi - mis iganes - mis on üllatanud ka?
Kutid ... nad on nii ... jutukad, ekstraverdid, väga valjud. Nad ütlevad kõike, mida nad mõtlevad. See on totaalselt erinev eestlastest, nagu me teame. (Muheleb.) Keegi ei hoia eemale, kõik on valmis lobisema. Tulin uue mängijana Eestist punti, kus põhimõtteliselt 90% kuttidest on kohalikud, ja nad võtsid mu kohe omaks, nagu oleksin üks neist.

Kui hästi või halvasti seal aktsentidega on? Šoti oma peaks kuuldu järgi üsna ... omamoodi olema.
(Muheleb.) Jaaa, osad on ikka hullemad kui teised. Meil on paar mängijat ka Walesist ja Põhja-Iirimaalt - ma ütleks isegi, et iiri oma on kõige keerulisem. Kui nendega räägid, siis pead ikka natuke rohkem keskenduma. Aga õnneks on mu inglise keel tänaseks üsna heal tasemel, et saan ilusti hakkama.

Millise eesmärgi oled endale uueks aastaks seadnud?
Tahaksin liigasse sisse sulanduda. Eesmärk on töötada nii hästi, kui ma olen võimeline, ja saada võimalikult palju minuteid, et end näidata.

***

Michael Schjönning-Larsen
Sünniaeg: 02.02.2001 (Taani)
Vanus: 24
Klubi: Kilmarnock F.C.
Positsioon: vasakkaitsja (või paremkaitsja)

Eelnevad klubid: Tallinna FCI Levadia, FC Kuressaare, Tallinna FC Flora U21
Koondised: A 18/0 (debüüt 08.06.2024 Fääri saarte vastu), U21 8/0, U19 3/0, U18 1/0, U17 14/0, U16 2/0
Saavutused: Eesti meister (2024), Tipneri karikavõitja (2024), Superkarika võitja (2025), korduvalt Soccernet.ee parimate kaitsjate valikus