UEFA avaldas täna, et lõi Euroopa naiste koondistele täiesti uue süsteemi. Juba järgmisel aastal alustab naiste Rahvuste liiga, mis peetakse kolmel tasandil. Rahvuste liigaga seotud kolmetasandilisele süsteemile lähevad üle ka EM- ja MM-valikturniirid.

2023. aasta sügisel algavas Rahvuste liigas hakkavad 16 kõrgeima UEFA koefitsiendiga naiste koondist mängima A-tasandil neljas neljaliikmelises alagrupis. Sama arv sama suuri alagruppe moodustatakse ka B-tasandil, ülejäänud koondised jaotatakse kolme- kuni neljaliikmelistesse gruppidesse C-tasandil. Parimad naiskonnad B- ja C-liigast tõusevad ülespoole, halvimad A- ja B-liigast langevad allapoole, peetakse ka Rahvuste liiga üleminekumänge.

A-tasandi neli alagrupivõitjat mängivad Rahvuste liiga finaalturniiril, kust kolm parimat tagavad koha olümpiamängudel.

Rahvuste liiga tulemuste põhjal ja sama süsteemi järgi hakatakse 2024. aastal mängima EM-valikturniiri. Otsepääsme EM-finaalturniirile saavad kaheksa parimat A-tasandi naiskonda. Ülejäänud kohtadele peetakse sõelmängud, kuhu pääsevad ülejäänud A-tasandi tiimid ning paremad B- ja C-tasandi naiskonnad.

"Ütlesin sel suvel, et me jätkame naiste jalgpalli investeerimist, ja seda me teeme. Ajaloolise naiste EM-finaalturniiri järel on nüüd aeg arendada naiste koondistejalgpalli veelgi edasi. Rajasime avatud, konkurentsivõimelise ja jätkusuutliku süsteemi, kus iga mäng on oluline, peegeldades tõelist Euroopa spordimudelit. Olen veendunud, et see formaat aitab kõiki UEFA liikmesriike ning hoiab suurturniirile pääsemise lootust elus," kommenteeris UEFA president Aleksander Ceferin.