"Mõnus! Kananahk tuli peale! Vinge, kui sellised asjad juhtuvad! Uhke värk!" kommenteeris Andero Kaarese pikaaegne esimene treener Alo Dupikov oma endise hoolealuse liitumist Hispaania suurklubi Villarrealiga.

Kaares alustas karjääri FC Floras, kus Dupikov oli noortetreener. "Mäletan nii palju, et olime juba mingi aeg trenni teinud, aga ta ei tulnud kohe esimesest päevast, vaid umbes pool aastat hiljem. Esimesel päeval oli kohe näha, et tegemist on mängumehega. Ta tuli judotrennist ja ma küsisin, kas ta on enne mänginud. Ta ütles, et ei ole. Vend tuli lambist metsast ja kohe tegi, mis tahtis. See on mul meeles," meenutas Dupikov esimest kohtumist Kaaresega.

Dupikov sai enda sõnul kohe aru, et Kaares on andekas. "Vaatad peale, et see on mängumees. Vaatad peale, et see ei ole mängumees. Ta oli mängumees," sõnas treener, kes juhendas Kaarest alates esimesest klassist umbes viis-kuus aastat.

"Algusaegadel sai temaga päris kõvasti kakeldud. Kui oled hea, siis natuke midagi ... Peas ei ole nii hästi," muigas Dupikov. "Ta oli kangekaelne, aga suures pildis saime ilusti hakkama. Kõige suurem väljakutse oli ree peal hoida seda asja. Üsna kange kutt, aga head kutid ongi tavaliselt kanged. Ta oli väiksena korralik askeldis. Teda pidi kogu aeg jälgima, niisama ei saanud jätta. Nüüd on tegemist korraliku ja viisaka härrasmehega."

Mis olid Kaarese tugevad küljed noorena? "Suures pildis samad asjad, mis praegu. Löök, tehnika, kiirus ja võimsus. Ta oli vanust arvestades ikka väga võimas. Väiksena paistis see lihtsalt veel rohkem välja. Kõik asjad olid olemas. Ta võttis palli ja tegi, kuna oli lihtsalt nii andekas. Põhimõtteliselt tuli teha kuidagi nii, et pall jõuaks Kaaresele ja siis oli korras."

Dupikov usub, et Kaares suudab Hispaania suurklubis läbi murda ja tippu jõuda. "Kui tema ka ei suuda, siis kes veel!? Tal on kõik olemas, aga õnne peab ka olema! Jalgpallis mingeid garantiisid ei ole."

Kui Kaares siirdus Hispaaniasse, siis Dupikov liikus mõned aastad tagasi Florast Viimsisse, aga kontakt oma esimeste mängijatega on säilinud. "Suhtleme vaikselt, aga mitte igapäevaselt. Kui sellised hetked tulevad, siis jagame õnnitlusi," sõnas Dupikov, kes hiljuti jõudis senise treenerikarjääri tippsaavutuseni.

"Praegu olen Viimsis, kus andsin just ühe vanusekäigu ära ja hakkasin väikestega otsast peale. Kaares ja teised olid Floras esimesed, siis oli 2014 Viimsi ja nüüd võtsin 2018 Viimsi. U17 EM-finaalturniiril oli lahe sündmus, kui esimene mäng oli Eesti - Hispaania. Kaares ja teised mängisid, minu 2014 olid pallipoisid ja 2018 olid maskotilapsed. Kogu minu karjäär oli korraga letis!"