Eesti koondise väravavaht Karina Kork teadis välismaale siirdudes, et otsusega kaasnevad plussid ja miinused. Täna on ta teisel pool lahte HJK ridades veedetud kuudega vägagi rahul, ehkki mänguaeg pole garanteeritud ja koondisesse tulles võib see tekitada kerget ebamugavust.

Kogu Eesti-karjääri Tallinna Kalevis veetnud 25-aastane Kork pole hetkegi kahetsenud, et aastavahetusel HJK-ga käesolevaks hooajaks lepingu sõlmis. "Kõik on pigem olnud nii, nagu ma arvasin. Tase on kõvasti kõrgem ja liigas kindlasti ühtlasem. Ei ole neid, kes teistest kõvasti üle oleksid või alla jääksid. Mängule minnes ei tea sa kunagi, mida oodata," rääkis ta Soccernet.ee-le, kui Eesti koondis taas EM-valikmängudeks valmistuma kogunes.

Liiga tasavägisust kinnitab seegi, et mullu 14-aastase pausi järel taas meistriks kroonitud HJK, kelle auhinnakapis koduseid tiitleid tervelt 23, on praegu tabelis neljandal kohal. Samas jäädakse liidrist Aland Unitedist, kus pallivad eestlannad Pille Raadik ja Signy Aarna, maha vaid seitsme punktiga ning tabeli poolitamise järgne ring, kus tipud mängivad omavahel, ootab veel ees.

Korgi jaoks on tähtsaim see, et ta ise saab igapäevaselt töötada senisest konkurentsitihedamas keskkonnas. "Trennide tase on parem, mis vähemalt osaliselt tuleneb kindlasti sellest, et meil on naiskonnas kolm väravavahti ja väravavahtide treener. Sellisel juhul saad paratamatult ka paremaid asju teha. Samuti loeb see, et mängijate tase on kõvem kui Eestis – pead kas või kogu aeg näiteks paremaid lööke tõrjuma. Ootused olid, et tase on kõrgem. Ja seni on olnud ka!" kiidab Kork.

HJK esiväravavaht on sel hooajal olnud 18-aastane Anna Koivunen, kes on postide vahel seisnud kõigis 16 liigamängus. Kork tunnistab ausalt, et noorem naiskonnakaaslane mängib ja tema vaatab pingilt, kuna Koivunen on lihtsalt hetkel parem. "Ma olin sinna minnes näinud, mida Anna suudab, ja teadsin, kellega ma rinda pistma pean. Aga tunnen ise ja ka kõrvaltvaatajad ütlevad, et ma ise olen viimase aasta jooksul arenenud. Järelikult saab edasi minna ka trennide pealt."

Milles peaks Kork enda arvates enim arenema, et esiväravavahi kohta endale haarata? "Kõiges! Eestis oli näiteks hästi suur probleem füüsiline pool, millele siin võib-olla nii palju ei rõhuta. Me ju seisame seal joone peal ja vahel peame võib-olla midagi natuke tegema ka … Soomes rõhutakse sellele oluliselt rohkem. Aga ma tean, et saan selles veel rohkem juurde panna. Eks see tuleb ajaga. Samuti kõik, mis selle poolega seotud on, näiteks hüppevõime. Ka reaktsioonivõime vajaks kindlasti arendamist ja sellega töötamegi praegu klubis palju. Ma ei oska välja tuua ühtegi valdkonda, milles mul ei oleks vaja rohkem trenni teha – et see asi on nüüd käes. Kõiges saab juurde panna!"

Ent väravavahte mahub alati väljakule ainult üks ja seetõttu ei lase Kork praegusel olukorral end häirida. "Peab hakkama saama! Nii see lihtsalt on, et väravavahte ei vahetata tavaliselt 67. minutil sisse, et mine mängi ka," muigab ta.

"Kui HJK-s midagi soovime, siis see meile ka antakse"

HJK on Soome suurim ja vägevaima ajalooga klubi, mis tähendab, et ka naistejalgpalli hinnatakse sealt kõrgelt. "Kõik on olemas. Ja kõik, mida me küsime, see meile ka antakse. Soomes panustatakse üleüldiselt naiste jalgpalli rohkem kui Eestis seda tehakse. Näen, et kui me läheme mingi palvega klubi jutule, siis ollakse valmis sellega tegelema. Aga näen ka seda, et mängijad eeldavad ja ootavad veelgi rohkem sellest, mida tegelikult antakse. Eks kõik areneb sealgi järk-järgult," kirjeldab Kork ümbritsevat keskkonda.

Koroonaviirus on HJK-d mõjutanud sel määral, et naiste Meistrite liiga hooaeg lükkus edasi ning alles eile loositi neile avaringi vastane. Esmalt tuleb mõõtu võtta Islandi meistrilt Valurilt. Igapäevatööd ei ole pandeemia aga liialt häirinud. "Esimese laine ajal me muidugi trenni teha ei saanud, siis alustasime väikeste gruppidega. Piirangud on praegugi, näiteks selles osas, kus tohime staadionil liikuda – kas või selleks, et me HJK meeskonnaga liiga palju kokku ei puutuks. Aga nende asjadega harjub."

Kahes viimases valikmängus Kosovo ja Venemaaga on Kork võtnud koondise esiväravavahi koha enda kätte olukorras, kus tal klubis mängupraktikat pole. Samuti seisis ta avapoolaja jooksul väravas augustikuises maavõistluses Lätiga. "Siis tundsin küll natuke ebakindlust, värin oli sees. Kahes viimases mängus ma aga ei tajunud, et mängutunnetuse puudumine oleks probleeme tekitanud. Trennide tase ja tempo on nii palju kõrgemad, et ma ei tunne ennast koondises kuidagi ebamugavalt. Muidugi on mingeid hetki, kus suurem mängupraktika lubaks mul ehk paremaid otsuseid teha. Aga arvan, et ma ei ole sellel lihtsalt endale pähe lasknud pugeda, et ma ei ole klubis mänginud," paneb Kork hakkamasaamise vaimukindluse arvele.

Eesti koondise peatreener Jarmo Matikainen märgib, et tõusnud konkurents koondise väravasuul teeb talle ainult heameelt. "Oleme alati vaadanud ühe mängu korraga, jälginud trenne ja selle põhjal otsustanud, kes seekord väravas seisab. Karinal ei ole kindlasti kerge, sest ta on klubis, kus on väga tugev konkurents. Aga ta on veel noor, eriti väravavahi kohta. Meil on Getriin Strigin, Jonna Soomets, Keiti Kruusmann ja veel kaks-kolm väravavahti, kellel me silma peal hoiame. Võrreldes kas või aasta taguse ajaga on olukord kõvasti parem. Konkurents on alati hea. Mulle meeldib, et me saame üldse arutleda, kes on järgmises mängus meie esiväravavaht!"

Matikainen lisab, et Korgi areng innustab teisigi mängijaid. "Usun, et nemadki näevad, kuidas tema füüsis on paranenud, tehnika arenenud, jalaga mäng on paremaks läinud … Ma loodan, et meie noored vaatavad ka: ahaa, need on asjad, mida peab tegema! Kui tulin koondise juurde, ütlesin kohe, et väravavahtide füüsiline ettevalmistus on tähtis. Sellega ei olnud asjad toona korras, ei olnud veel ka eelmisel aastal. Aga nüüd on juba paremini ja selles on oma osa Karinal, kes on teistele heaks eeskujuks."

Korgi sõnul on välismaal veedetud aeg talle kinnitanud: otsus piiri taha minna sai tehtud väga õigel ajal, ei liialt vara ega ka liiga hilja. "Eelmisel aastal ma veel ei mõelnud, et võiks just nüüd proovida. Aga kui nüüd tagasi vaatan, oli see täpselt õige aeg," tõdeb ta ning soovitab enese proovilepanekut koondisekaaslastelegi. "Ma olen väga õnnelik, et meie tüdrukuid rohkem välismaale liigub – tingimused ja arenguvõimalused on seal hoopis teised. Muidugi pead sa seal ka vastu pidama, kohanemisaja üle elama. Aga ma usun, et see on kõik seda väärt!"

Positsioon: väravavaht
Sündinud: 23.02.1995
Koduklubid: Tallinna Kalev (2011-19), HJK (Soome, 2020-…)
Statistika naiste meistriliigas: 108 mängu
Koondisekarjäär: 11 mängu A-koondises, 4 mängu U19 koondises