Harju Maakohus arutas täna Eesti koondise väravavahi Karl Jakob Heina kaebust, mis puudutas talle suvel politsei poolt tehtud trahvi auto juhtimise eest kehtiva juhiloata.

Politsei pidas Heina kinni tänavu 30. mail kell 12.28 Tallinnas Põhja puiesteel, kui väravavaht oli Real Valladolidi juurest tagasi Eestisse sõitnud, et kolm päeva hiljem juba Eesti koondisega liituda. Teda trahviti kehtiva juhtimisõiguseta oma Mercedes-Benzi juhtimise eest, kuigi Hein näitas ette oma 2021. aastal Inglismaal välja antud juhiloa. Trahvisummaks oli 100 trahviühikut ehk 800 eurot.

"Küsiti juhiluba, Inglismaa juhiluba ja minu alalist elukohta. Vastasin ebakindlalt "Eesti", sest tol hetkel ei olnud mul selline mõiste nagu alaline elukoht päris selge," meenutas Hein kohtus 30. mai juhtumit. "Politsei uuris mu dokumente ja istusin politseiautosse, kus kirjutasin protokolli väga uues situatsioonis olles seletuskirja. Kuna olin esimest korda sellises olukorras, ei teadnud, kuidas protsess välja näeb. Sain niimoodi aru, et peaksin seletuskirja ära kirjutama ja siis saab asja edasi kaevata. Mul on palju tõendeid selle kohta, et minu alaline elukoht on juba mõnda aega olnud Inglismaal."

Algselt levis Eesti meedias info, millest jäi mulje, nagu oleks Heinal varasemalt Eestis juhtimisõigus ära võetud. Tegelikult midagi sellist olnud ei ole - kohus kinnitas, et Heina ei olnud kunagi karistusregistrisse kantud. Vaidlus tekkis selles, et politsei- ja piirivalveamet (PPA) tegi otsuse lähtuvalt rahvastikuregistri andmetest, mille kohaselt elas Hein Eestis. See oligi antud kohtuvaidluse tuum - kuna alaliselt Eestis elav inimene peab liiklusseaduse kohaselt juhtimisõiguse saamiseks sõidueksami tegema Eestis, leidis PPA, et Suurbritannias välja antud juhiluba ei anna Heinale Eestis juhtimisõigust.

Alaliselt Eestis elavaks loetakse seaduse järgi inimest, kes viibib Eestis vähemalt 185 päeva aastas ehk üle poole aastast. 

Kaebusega soovis Hein trahvisumma tühistamist ja palus menetluskulud jätta riigi kanda.

Koondislane ise osales istungil ja andis ütlusi videosilla teel. Istungi algus viibis veerand tundi, suuresti seetõttu, et videosilda ei saadud korralikult tööle. Probleem lahenes alles seejärel, kui Hein otsis välja uhked kõrvaklapid. "Väga vabandan, ma ei näe nendega kõige professionaalsem välja," muigas Hein, kel tuli seejärel teatada ka oma töökoht. "Professionaalne jalgpallur klubis Werder Bremen," sõnas väravavaht.

Heina kaitsja, vandeadvokaat Andrei Svištš tõi välja, et rahvastikuregistris kirjas olnud ebaõige info ei saa olla muude tõendite kogumises piisav, et väita, nagu elaks inimene kindlasti Eestis. Hein esitas portsu tõendeid töölepingutest pangaväljavõtete, majandusdokumentide ja elamislubadeni, et näidata, et ta ei elanud ei 2021. aastal ega praegu Eestis ning et talle on väljastatud Ühendkuningriigis püsivalt elamise luba, mille eelduseks on see, et inimene on viis aastat riigis elanud.

Hein soovis oma töölepinguid ja pangaväljavõtteid detailselt puudutavad istungiosa kuulutada kinniseks, selle soovi kohtunik Kristjan Paluteder ka rahuldas. 

"Vaidluse põhikese lasub sellel, kuidas tuvastada isiku alalist elukohta 2021. aastal. Kui esitatud tõendite pinnalt saab näidata, et isik ei elanud Eestis, ongi väärteootsus alusetu," sõnas Svištš. "Tahan esile tõsta, et ka väärteomenetluses kehtib süütuse presumptsioon. Täna on olukord, kus kaitsja on olnud aktiivne ja esitanud väga palju tõendeid. Leiame, et kaitsja on ülevoolavalt tõendanud, et alaliselt ei olnud inimese elukoht Eesti. Tõendamiskoormus peab olema täielikult riigil ja riigil ei ole tõendit, et isiku elukoht oleks olnud Eesti. PPA tugineb ebaõigele rahvastikuregistri kandele, proovib esitada väite, et isiku alaline elukoht oli Eestis. Ühest eksklikust kandest ei piisa kogumis teiste tõenditega, et väita, et isiku alaline elukoht oleks olnud Eesti. Pole mõistlikku kahtlust selles, et Karl Jakob Hein ei elanud 2021. aastal Eestis."

Kui palju oli Hein koroonapiirangute ajal Eestis?

Politseid esindas istungil Triin Lindau, kes kasutas võimalust Heina küsitleda. Küsimusele, millal Hein juhiloa sai, vastas väravavaht mälu järgi 2019. aasta veebruari lõpp, aga pärast seda, kui Lindau tõi välja, et politseile esitatud dokumendi järgi anti juhiluba välja 2020. aasta 26. veebruaril, tuli Heinale meelde, et juhiloa sai ta tõesti koroonapiirangute eel 2020. aastal.  "Kuna 2021. aasta sügisel tuli Brexit, siis uuendati minu luba."

Lindau väitis üsna ootamatult, et Karl Jakob Hein on korduvalt viibinud Eestis ja tema elukoht on Eestis. Ta tõi ootamatult mängu 2020. aastal jalgpall.ee lehele antud intervjuu, kus Hein tõi välja, et sai eriolukorra ajal korduvalt Eestit külastada, siin trenni teha ja sõpru-sugulasi külastada. Kuna eelnevalt ei olnud PPA esitanud taotlust seda intervjuud tõendina esitada, soovis Svištš selle tõendi esitamist takistada, kuid kohus tõi välja, et väärteomenetluses on selline tegu lubatav.

"Selle intervjuu sisust on näha, et isik on viibinud Eestis vähemalt 185 päeva," tõi Lindau välja, kuid enamat oma arvutuskäigu kohta ei täpsustanud. Ta tõi välja, et Hein nimetas seal korra Eestit oma koduks ja rõhutas üle, et selle ja teiste tõendite põhjal väidab ta, et Hein on vähemalt 185 päeva aastast Eestis viibinud. Lindau võrdles Heina rekajuhiga, kes võib samuti osa ajast välismaal tööd teha, kuid elab siiski Eestis.

Asjakohane tekst mainitud intervjuust:

Arsenal on Eesti noormeest usaldanud ning erinevate vigastuspauside korral on Hein korduvalt saanud Eestis treenida. “Ranne oli katki, viimati õlg. Eks klubi saab ka aru, et vaimselt on sellises seisus noorel keeruline teises riigis olla. Seetõttu oldi väga vastutulelikud ja sain nendel perioodidel korduvalt Eestis käia, siin individuaalse kava järgi treenida ning perekonna ja sõpradega aega veeta.”  [---]

Iga aasta toob midagi uut Heina ellu. Kes oleks näiteks osanud oodata, et 2020. aasta aprillikuus hoiab ta ajutiselt vormi Kesk-Eestis Võhmas? Aga Kalamaja Põhikooli vilistlane räägib muuhulgas potentsiaalsest võimalusest Eestis virtuaalselt keskharidus omandada. “Sealne õppesüsteem on veidi teistsugune. Mina läbin hetkel kaheaastast kursust, mille märksõnadeks on psühholoogia ja anatoomia. Eks näis, kuidas selle lõpetamine sel kevadel nüüd välja peaks nägema… aga mingil hetkel on plaanis astuda läbirääkimistesse ka mõne Eesti kooliga, kes pakuks e-õpet gümnaasiumiastmes.”

Eriolukorra järel on Inglismaale naastes kindlasti mitmed asjad teisiti, kuid Heina jaoks vähemalt ühes osas positiivses võtmes - hiljuti õnnestus tal edukalt läbi autokool ja sõidueksam. Nüüdsest on aprillis oma 18. sünnipäeva tähistanud Heinal taskus autojuhiluba ning edaspidi saab ta treeningutele sõita autoga. Millal tagasi Londonisse minek on, näitab aeg.

Hein selgitas, mida ta toonases intervjuus mõtles. "2020. aastast ei meenu mulle mitte ühtegi vigastust. Esimese koroonapuhangu ajal käisin Eestis. Kui ma ei eksi, siis märtsi lõpus, kui Inglismaa kehtestas lockdown'i, lendasin Eestisse. Olin Eestis kuni jaanipäevani ja lendasin seejärel töökohustuste tõttu tagasi Inglismaale. Bernd Leno sai vigastada ja läksin esindusvõistkonnale abiks. Seejärel olingi kuni septembrini seal, septembris tuli mu esimene A-koondise kutse. Sellele järgnes oktoobri ja novembri koondiselaager, ühtegi vigastuspausi sel aastal ei olnud."

Kas 185 päeva tuleb kokku või mitte?

Heinal tuli üksikasjalikult oma toonaste aastate Eestis viibimine kokku võtta. "2021. aasta oli tihedalt seotud esindusvõistkonnaga. 2020. aasta detsembris ja 2021. aasta jaanuaris-veebruaris kehtestati Inglismaal mingil määral uus lockdown, kuid minu graafik jätkus rutiinselt. Oli palju euromänge esindusvõistkonnaga ehk palju reisimist. 2021. aasta aprillis sain tõesti vigastada - põlve külgsideme tõttu olin viis nädalat väljas, aga selle jooksul Eestis ei käinud. 2021. aasta mai keskpaigas tulin Eestisse, kus oli meil koondisepaus - Balti turniir, kui ma ei eksi. Sellele järgnes juuni lõpuni puhkus. Umbes juulist alates läksin tagasi Arsenali juurde Inglismaale, algas uus hooaeg. Sügisel olid jälle koondiseaknad."

Kaitsja palus Heinal täpsustada ka seda, kui palju oli ta 2019. aasta juunist 2020. aasta kevadeni Eestis. "Eestisse tulin esimest korda septembrikuus, kui oli U19 noortekoondise laager. Kogunesime Eestis, kuid meil oli minu meelest välismäng Valgevenes. Oktoobris oli koondisepaus, kus mind kutsuti esimest korda U21 koondise juurde, mängisime kaks mängu Pärnus Läti ja Venemaa vastu. See laager kestis kokku tavapäraselt umbes kümme päeva. Novembris olin taas U19 koondise juures, kus meil olid valikmängud Rootsis. Kogunesime Eestis päevaks-kaheks, sõitsime Rootsi, naasin koondisega Eestisse ja järgmisel päeval sõitsin tagasi Suurbritanniasse. 2019. aasta jõuludel olin ka Eestis, puhkus oli umbes kümme päeva, maksimaalselt kaks nädalat. Jaanuaris sõitsin tagasi Suurbritanniasse, Eestisse tagasi tulin pärast seda, kui koroonapandeemia puhkes."

Täpsustada tuli ka perioodi 2019. aasta veebruarist suvepuhkuseni. "2019. aasta veebruaris oli mul randmevigastus, mille tõttu käisin operatsioonil. Taastumisperioodi ajal käisin kaks korda Eestis - esimesel korral kaks nädalat ja teisel korral umbes nädalaks. Üle kahe nädala kindlasti kumbki reis ei olnud."

Politsei esindaja ja kaitsja vahel läks tuliseks!

Lindau ja Svištši vahel läks mõnel korral isegi tuliseks.

"Kas soovite veel tõendeid esitada?" küsis Svištš ühel hetkel. "Eks varsti saate teada," torkas Lindau vastu. Kohus kinnitas, et Lindaul oli õigus selliselt käituda. "Kuulge, päriselt ka, lõpetage ära," palus Svištš.

Lindau palus seepeale enda alandamine ja mõnitamine lõpetada. Kuna rohkem tõendeid tal esitada polnudki, rahunes olukord peagi maha.

Kuidas otsustab kohus?

Kohus uuris lõpetuseks Heinalt muuhulgas ka seda, kas ta ka Saksamaal elades autot juhib ja kas ta on endale selgeks teinud, kas ta võib seda teha.

"Ma ei ole küll seadust otseselt uurinud, aga praegu ma siin autot juhin," vastas Hein.

Väravavaht tunnistas küll, et võis eksida, kui oma rahvastikuregistri kannet välismaal elades muutnud ei olnud, kuid tõi välja, et tal ei olnud aimugi, et oleks pidanud ühel hetkel seda tegema. "Siiralt minu viga. Teistpidi kolisin Inglismaale juba 16-aastaselt ja ma ei teadnud selle kohta midagi. Praegu elan Saksamaa aadressil ja olen selle ka registrisse kandnud."

Kohus teeb  otsuse teatavaks 5. detsembriks.