Eesti koondise peatreener Jürgen Henn tunnistas pärast 1:1 viiki Keeniaga, et pole oma treenerikarjääris sellise iseloomuga mängu veel kohanud.

Eesti alustas Keenia vastu küll hästi, kuid juba avapoolaja lõpus kaldus initsiatiiv vastastele ning teine poolaeg oli Eesti poolt vaadates juba väga raske - Keenia viigivärava järel suutis Eesti küll kaitses asjad üsna korras hoida, kuid rünnakule jõuti haruharva. Päeva päästis 1:1 viigi järel saadud võit penaltiseerias, mis viib Eesti koondise esmaspäeva õhtul toimuvasse FIFA Series turniiri finaali.

"Mängijate jaoks kindlasti väga raske mäng. Ei saaks öelda, et ootamatult raske, aga me ju tegelikult ei teadnud täpselt, kuidas siin lõpuks mängida on. Võtmeküsimuseks sai see, kuidas mängijad peale pikemaid jookse ära suudavad taastuda," rääkis Henn.

See, et Eesti avavärav sündis nurgalöögiolukorrast, ei olnud sugugi juhuslik. Debütant Tanel Tammik avas pealöögiga skoori 21. minutil. "Teadsime, et nad on standardites haavatavad ja see töötas. Lisaks hakkasid nad juba esimesel poolajal kaitses väga suuri riske võtma, kaitsesse jäid päris suured augud sisse - kahju, et meil jäi nendest väga-väga mitu head võimalust loomata, kus viimane sööt või viimane puude jäi puudu. Väga omapärane mäng, ma arvan, et polegi sellist varem kogenud."

Miks jäi Eesti kohe teise poolaja alguses kõva surve alla ning ei suutnudki sealt korralikult välja tulla? "Peame seda kindlasti põhjalikult analüüsima. Jäime kuidagi passiivseks, kuigi see ei olnud meil otseselt plaanis. Võib-olla ei julgenud me enam välja astuda ja pressida, mängijatele survet anda ja vastased jõudsid meie liinide vahele. Ühtpidi teadsime, et sellise natuke segase koosseisuga me tõenäoliselt ei kaitse päris perfektselt, aga arvan, et sinnamaani oli meil kaitse üsna hästi kontrolli all. Kahju, et teise poolaja algus selliselt välja kukkus."

Eelnevalt oli palju juttu sellest, kuidas mõjutab matši see, et mängupaik Kigali asub merepinnast 1500 meetri kõrgusel - oludes, millega Keenia jalgpallurid on väga harjunud. "Oli näha, et kui neile natuke ruumi anda, siis olid nad meist veidi teravamad või värskemad, paljudes olukordades särtsakama jalaga. Teadsime, et nad võivad kaitses natuke laiali või haavatavad olla, aga täna ei suutnud me paraku kahel-kolmel korral vajalikku head viimast söötu läbi mängida." 

Henn nentis, et jäi vahetustega mängu elu toomisega pisut hiljaks. "Tagantjärele oleks tahtnud võib-olla natuke varem teha, aga samas kompasime pidevalt, kuidas mängijad end ise tunnevad. Mitte just esimesi, aga pigem teine punt vahetusi oleks ehk tahtnud teha varem ja korraga rohkem."

Vahetustega seoses sündis platsi ääres ka väike segadus, mis päädis sellega, et Karel Mustmaa vahetamine Patrik Kristali vastu lükkus mitu minutit edasi. Esiti pidi Mustmaa platsile tulema koos Vladislav Kreida ja Ioan Yakovleviga, kuid kuna samal ajal sai Alex Matthias Tamm väljakul pisut viga, oli õhus variant, et Mustmaa sekkub hoopis Tamme asemele, mistõttu vahetus pisut edasi nihkus.

Koondise bossi sõnul tundis ta end juba võiduka penaltiseeria eel üpris kindlalt. "Meil oli plaan juba päris varakult paigas, olin peas erinevad stsenaariumid läbi käinud. Mängijad ise tundsid ka end kindlalt - kiitus neile, et keegi selle surve või pinge eest varju ei tahtnud minna. Kuna nad olid enesekindlad, siis millegipärast oli kindel tunne. Viimane kord oli ka Vallner väravas, kui penaltiseeria võitsime!" meenutas Henn kahe aasta tagust Balti turniiri võitu. "Kiitus kogu meeskonnale: hoidsime külma pead ja penaltid olid väga korralikud. Väravavahtide osakond oli samuti hea taustauuringu teinud. Trennis lõime ka korra penaltiseeria läbi, aga raske öelda, kui palju sellest lõpuks kasu oli, sest me ei saanud seda isegi siin peaväljakul teha."