Premium liiga järele peetud 22. vooru kohtumises alistas FC Flora tänu kahele teise poolaja väravale 2:0 FCI Levadia, mis oli väga hea uudis Paide Linnameeskonnale, kes kindlustas tänu Eesti meistermeeskonna võidule hõbemedali ja koha eurosarjas.

"Olee-olee-olee! Olee-olee-olee! Eesti meistrid, olee! Eesti meistrid, olee! Eesti meistrid, olee!" lõi Viies Sektor laulu lahti kohe koos kohtumise avavilega. Flora fännid soovisid oma põliseimale rivaalile puust ja punaseks selgeks teha, et kui nemad tulid kuue aasta jooksul neljandat korda meistriks, siis Levadia selle aja jooksul kullamaitset suhu saanud pole.

Kui fännid hoolitsesid vokaalse, siis Flora meeskond mängulise etteaste eest. 10. minutiks olid nad teeninud viis nurgalööki ja mängu selgelt enda kontrolli alla saanud. Levadia proovis Florat agressiivsusega rivist välja lüüa, aga Eesti meistreid nende vastu tehtud rohketest vigadest ei heitunud.

Flora algsurve siiski tulemust ei toonud ja poolaja tagumises otsas avanesid poolvõimalused ka Levadial. Gando lõi 36. minutil peaga üle ja 39. minutil pöördelt jalaga, aga Kristen Lapa püüdis. Avapoolaja parim moment avanes 42. minutil Vlasi Sinjavskile, kes pääses tänu Konstantin Vassiljevi heale tsenderdusele mõne meetri pealt peaga löögile, aga Artur Kotenko tõrjus.

Järgmine samade meeste duell lõppes teistpidi. Teine poolaeg kulges kinnisemalt kui esimene, kuniks 63. minutil leidis Markus Poomi hea sööt vasakul äärel vabadust nautinud Sinjavski, kes konksutas ära Markus Jürgensoni ja lõi siis esimesse alumisse nurka. Löök polnud ülearu tugev ega läinud ka posti kõrvale, aga Kotenko seda tõrjutud ei saanud.

Muidugi võinuks Levadia kaitsetöö olla etem, aga säärane löök jääb ikkagi väravavahi hingele. Kotenko olla kaaslastele öelnud, et libises ja seetõttu pall sisse läkski. Kaotusseisu jäämine Levadiale särakat ei andnud, vaid mäng kulges endiselt Florale sobivates rööbastes. Pallivaldamisega said Eesti meistrid kenasti hakkama, kaitsjad liigutasid palli täpselt ja hoogsalt, surve alla naljalt ei jäädud.

76. minutil otsustati kohtumise saatus ära, kui Martin Miller murdis vasakult karistusalasse ja andis madala palli värava ette, kust Rauno Sappinen selle sisse suskas. See oli Premium liiga parima väravaküti 26. värav sel hooajal.

Kaks minutit hiljem tekitas Levadia oma teise poolaja ainsa meeldejääva olukorra, kui Igor Žurahhovskil jäi tagumises postis napilt puudu, et Robert Kirsi tsenderdus võrku lükata. Kuna Levadial jäi läbi terve kohtumise igal pool kogu aeg natuke puudu, siis Flora selge 2:0 võidu võttiski. Soccernet.ee tähelepanekud:

29 mängust 26 võitu 2 viiki ja 1 kaotus on väga muljetavaldav saldo, aga veel vägevamaks teeb Flora tänavuse hooaja võrdlus otseste rivaalidega. Paide vastu neli võitu, Levadia vastu kolm võitu ning Kalju vastu kolm võitu ja üks viik. Teiste esinelikuliikmete vastu seega 10 võitu ja 1 viik.

Flora on läbi terve hooaja endale kõrgeid standardeid seadnud ega ole teinud hinnaalandust ka olukorras, kus meistritiitel on juba selge, nagu tõestavad kolmes koondisepausijärgses kohtumises saadud võidud. Kalju langes 3:0, Paide 7:1 ja Levadia nüüd 2:0.

Floras valitseva mõttelaadi võtab hästi kokku seik 80. minutist, 2:0 juhtinud meistermeeskond läks palliga jokutama jäänud Levadia kaitsjatele survet tegema ning peatreener Jürgen Henn karjus nii, et terve Lilleküla kuulis: "Jõuad-jõuad-jõuad!".

Kõik oli selge, töö oli tehtud, aga Flora ei suvatsenud seepärast veel rahulikumalt võtta. Nad põlesid ja põlevad soovist oma paremust ikka ja jälle tõestada, sest ainult nii on võimalik muutuda paremaks. See on märk kõrgest kvaliteedist.

Kui Flora tänavusi saavutusi kokku lugeda, siis saab Eesti meistritiitli, karika ja superkarika ning Euroopa liigas play-off'i jõudmise kõrvale asetada ka topeltteene Paide Linnameeskonnale, kes viie kuu jooksul kahel puhul eurosarja aidata.

Juuli alguses vajas Paide Euroopa liiga eelringi kvalifitseerumiseks, et Flora saaks Evald Tipneri karikafinaalis jagu Narva Transist. Flora oli kergetes raskustes, aga võitis 2:1. Nüüd oli Paidel eurosarjapääsme tagava hõbemedali kindlustamiseks vaja, et Flora kahest viimasest Levadia vastu peetavast mängust vähemalt ühe viigi kätte saaks. Flora tegi töö kiiresti ja põhjalikult ära.

Vigastuste ja muude asjaolude tõttu ei ole Flora viimaseid kohtumisi mänginud oma põhikoosseisuga. Põhimeestest on puudu Matvei Igonen, Ken Kallaste, Märten Kuusk, Michael Lilander ja Vladislav Kreida, mis tähendab paratamatult, et platsil on koosseis, kelle kokkumäng ja üksteisemõistmine ei saa olla nii hea.

Et asjad toimiksid, on vaja suuremat tähelepanu ning pidevat keskendumist ja mõttetööd, et vahemaad liiga suureks ei rebeneks ja võistkonna harmoonia säiliks. Selle eest hoolitses nooremate kolleegide poolt mängivaks treeneriks tituleeritud Vassiljev, kes võistkond läbi 90 minuti juhendas ja innustas.

Protokoll:

2. detsembril kell 19.30 Sportland Arenal

Tallinna FCI Levadia - Tallinna FC Flora 0:2 (0:0)
63. Vlasi Sinjavski, 76. Rauno Sappinen

Väravasöödud: 63. Markus Poom, 76. Martin Miller
Hoiatused: 17. Robert Kirss, 80. Gando Biala, 89. Markus Jürgenson - 90+2. Rauno Alliku
Mänguolud: -1, selge sügisõhtu, kunstmuru väga heas seisukorras
Pealtvaatajaid: 265
Peakohtunik: Juri Frischer
Abikohtunikud: Aron Härsing, Riivo Stolts
Neljas kohtunik: Eiko Saar

Levadia: Artur Kotenko, Dmitri Kruglov, Maksim Podholjuzin, Nemanja Lakic Pešic, Markus Jürgenson, Brent Lepistu, Bogdan Vaštšuk, Mark Oliver Roosnupp (86. Artjom Komlov), Robert Kirss, Karl Rudolf Õigus (60. Igor Žurahhovski), Gando Biala.
Varus: Richard Aland, Andres Järve, Daniil Petrunin, Artjom Komlov, Igor Žurahhovski, Anton Krutogolov.

Flora: Kristen Lapa, Marco Lukka, Markkus Seppik, Henrik Pürg, Markus Soomets, Markus Poom, Martin Miller, Konstantin Vassiljev, Vlasi Sinjavski, Rauno Alliku, Rauno Sappinen (84. Frank Liivak).
Varus: Stiven Raider, Frank Liivak, Leonid Arhipov, Henri Välja, Rocco Robert Shein.

Tabeliseis: