Holland pööras Rahvuste liigas viimase veerandtunniga Poola vastu kaotusseisu 2:1 võiduks, ent kuna ka Itaalia korjas Sarajevost kolm punkti, jäid eelmise hooaja finalistid seekord lõppvaatusest ehk nelja võistkonna turniirist eemale. Siiski suutsid hollandlased kõikuma löönud enesekindluse taastada, pannes järgmisele valiksarjale tugeva aluse.

Poola alustas Chorzowis teravalt ja juba 6. minutil avas üheksandat korda koondisesärki kandnud Kamil Jozwiak keskjoonelt alanud poolkiire vasturünnaku lõpetuseks postipõrkest skoori. Holland asus küll innukalt viigiväravat jahtima, ent pealelöögid – avapoolaja lõpuks kogunes neid külaliste arvele kaheksa – takerdusid enamasti Poola kaitsjatesse.

Hoopis Poolal oli mitu head võimalust edu kasvatada, korra tabas sarnaselt Jozwiakile Inglismaa esiliigas mängiv Przemyslaw Pacheta Tim Kruli valvatava värava posti. Kohe teise poolaja alguses oli samal mehel taas suurepärane võimalus skoori teha, ent löök läks üle jala ja väravast mööda.

Mida aeg edasi, seda rohkem mäng siiski Poola enda väljakupoolele kaldus. Holland sai oma tahtmise 77. minutil, kui Jan Bednarel lükkas karistusalas pikali hollandlaste kapteni Georginio Wijnaldumi ja Memphis Depay realiseeris tugeva löögiga penalti. Seitse minutit hiljem keerutas Steven Berghuis nurgalöögi Wijnaldumi pea peale ja Poola kaitsjate kaudu leidis pall tee väravasse.

Holland võttis tänu võidule alagrupis teise koha, mis neid küll finaalturniirile ei aidanud, kuid võimaldas kindlustada vahepeal kõvasti kõikuma löönud enesekindlust. Soccernet.ee tegi kohtumisest järgmised tähelepanekud:

Hollandi peatreener Frank de Boer alustas ametisse nimetamise järel seeriaga, mida kiirustati tembeldama ajalooliselt halvaks. Faktiliselt oli see tõesti nii, sest esimeses neljas mängus polnud varem võiduta jäänud ükski Hollandi koondise juhendaja. Iseasi, kas neli mängu on nii kõlavate templite löömiseks üldse piisav valim, kuid oleks Holland jäänud Poola järel alagrupis kolmandaks, olnuks de Boer automaatselt kriitikute tule all.

Kunagisele koondise legendile andis armuaega mitte ainult tulemus, vaid ka mängupilt. Hollandi ridadest puudub praegu liider Virgil van Dijk, sarnaselt talle on vigastustega eemal ka Jasper Cillessen, Matthijs de Ligt, Nathan Ake, Steven Bergwijn ja tulevikulootus Mohammad Ihattaren. Nii koosnes hollandlaste koosseis selles koondiseaknas üksikute silmapaistvamate juhtmängijate (Depay, Wijnaldum, Frenkie de Jong) kõrval suuresti tublidest rollimängijatest või koondises pigem varumehe rolli täitjatest. Et de Boer suutis selle kooslusega teha esmalt viigi Hispaaniaga ning alistada seejärel nii Bosnia kui ka Poola, mõjub koondisele vaimses plaanis kahtlemata turgutavalt.

Captain Gini ✈️#POLNED pic.twitter.com/N0wkHcyKgD — OnsOranje (@OnsOranje) November 18, 2020

Poola vastu seoti juba avapoolajal rünnakud kohati päris lubavalt kokku, ent vajaka jäi lõppviimistlusest. Teisel poolajal, kui Hollandi pakutud tempo hakkas Poolat selgelt väsitama, leidusid Depay ja Wijnaldumi näol ka mehed, kes paremuse väravateks vormistasid. Koos blokeeritud katsetega jäi hollandlaste arvele lõpuks koguni 20 pealelööki ning teravuse loomist ilmestasid ka üheksa nurgalööki, millest ühest sündis lõpuks võiduvärav.

Poolakatel on olnud aastaid tõsiseid raskusi 1970ndate ja 80ndate aastate hiilguse taastamisega, ent tasapisi ollakse jälle sinnapoole teel. Viimastel kümnenditel on küll hakatud taas järjepidevalt suurturniiridele jõudma, ent seal alati lati alt läbi mindud. Tulevale suvele lükatud EM-finaalturniiril ootavad poolakaid alagrupis Hispaania, Rootsi ja Slovakkia ehk igati jõukohased vastased, pretendeerimaks edasipääsule.

Hollandi kaitsjad suutsid poolakate suurimat staari Robert Lewandowskit avapoolajal üsna edukalt vaos hoida, ent seda rohkem paistsid silma teised. Eriti silmapaistvalt tegutsesid avapoolajal 22-aastased Placheta ja Jozwiak, kes mängivad igapäevaselt Inglismaa esiliigas vastavalt Norwichi ja Derby County ridades. Poola koosseis on praegu lubav segu kogemustest (Lewandowski, Kamil Glik, Grzegorz Krychowiak), parimas mängijaeas ja igapäevaselt Euroopa tippliigades pallivatest meestest ning Placheta ja Jozwiaki taolistest näljastest noortest.

Mõne päeva eest solvusid poolakad selle peale, et Itaalia press neid taevasinistele 0:2 allajäämise järel hambutuse poolest Eesti koondisega võrdles, ning avapoolajal oldigi tänu innukuslee hollandlastele võrdsed vastased. Paraku ei suutnud teiseks poolajaks Lewandowski asemele tulnud Krzysztof Piatek koondise liidrit ründemängu sidumisel vääriliselt asendada – Piateki täht näib mõne aasta eest Milanis sähvatamise järel üldse kustuvat – ning Holland kallutas mängu viimaks enda kasuks. Musta hobusena on Poolal aga ka suvisel EM-il kahtlemata taas tuttav roll täita.

Samal ajal alagrupi teises mängus 2:0 Bosniast ja Hertsegoviinast jagu saanud itaallased kindlustasid lisaks alagrupivõidule ka õiguse võõrustada Rahvuste liiga finaalturniiri, mis pidi algselt toimuma suvel, kuid lükati EM-i nihkumise tõttu järgmise aasta oktoobrisse. Põhjus on lihtne: mullu Portugalis peetud finaalturniiri korraldamisele kandideerisid vaid alagrupikaaslased Itaalia, Holland ja Poola, mistõttu oli selge, et grupi võitja saab korraldusõiguse endale. Mängud peetakse AC Milani ja Interi koduks oleval San Sirol ning Torino Juventusele kuuluval Juventuse staadionil.

A-divisjoni 1. grupp

Bosnia ja Hertsegoviina - Itaalia 0:2 (0:1)
22. Andrea Belotti, 68. Domenico Berardi

Poola - Holland 1:2 (1:0)
6. Kamil Jozwiak - 77. pen. Memphis Depay, 84. Georginio Wijnaldum

Tabeliseis:

1. Itaalia 12 punkti
   
2. Holland 11 punkti
3. Poola 7 punkti
4. Bosnia ja Hertsegoviina 2 punkti