Premium liiga tiitlikaitsja FC Flora kindlustas hooaja esimeses Tallinna derbis oma liidrikohta, kui alistas FCI Levadia selgelt ja kindlalt 4:0. Kuna Nõmme Kalju kaotas samal ajal 0:1 Paide Linnameeskonnale, edestab Flora lähimaid rivaale juba kuue punktiga.

• Vaata Brit Maria Taela galeriid siit või uudise alt!

Flora asus juhtima 3. minutil, kui Konstantin Vassiljev saatis targa, tugeva ja madala läbi meestesumma läinud löögiga väravasse vasakul äärel teenitud karistuslöögi. 14. minutil lõi Vlasi Sinjavski 2:0 värava, mis andis kontrolli selgelt Florale.

Levadia kosus korraks ja haaras avapoolaja keskel initsiatiivi, ent kindlaid väravavõimalusi tekitada ei suudetud. Kohtumine otsustati lõplikult ära 54. minutil, kui Maksim Podholjuzin lükkas enda väravasse Sinjavski madala tsenderduse. Lõppskoori vormistas Vassiljev 87. minutil pärast Sinjavski head eeltööd. Soccernet.ee tähelepanekud kohtumisest:

Kui Eesti jalgpallikoondis kohtus eelmisel sügisel EM-valiksarjas kahel korral Hollandiga, saadi kirja 0:3 ja 0:5 kaotused. Skoorid olid ühepoolsed ja mängupilt samuti, aga meeskonna suhtumisele midagi ette heita justkui polnud, sest Euroopa absoluutne tippkoondis pani lihtsalt oma klassivahe maksma ja sõitis Eestist üle. See oli veidi nukker, aga mitte ebaloogiline või ootamatu.

Et Flora sõitis samamoodi klassivahega üle Levadiast, oli aga nii ebaloogiline kui ka ootamatu. Skoor võinuks 4:0 olla juba esimese poolaja järel. Levadia ainuke enamvähem hea periood oli 25.-31. minutini, kui teeniti järjest mitmeid standardolukordi, aga ohtliku pealelöögini ikkagi ei jõutud. Flora jättis samal ajal mitu 100%-list šanssi löömata. Aga võitis ikkagi 4:0.

Tiitlikaitsja ja nende peamise väljakutsuja tasemevahe ei tohiks nii suur olla isegi mitte ühe 90-minutilise kohtumise lõikes. Levadia hiilgeaegadel ehk 2006-09, kui võideti neli meistritiitlit, tavatseti Eesti kõrgliigas aegajalt kasutada tšempionite kvaliteedi kirjeldamiseks kontrollküsimust: mitu võistkonna X mängijat pääseksid Levadia algkoosseisu?

Kui küsida praegu, kes Levadia jalgpalluritest mahuks Flora põhikoosseisu, siis on vastuse andmine keeruline. Ilmselt isegi võimatu. Ja see on Levadia jaoks väga suur probleem. Täna saadi Flora käest nagu Eesti sai Hollandi käest.

Flora esiründaja ja Premium liiga parim väravakütt Rauno Sappinen oli enne tänast löönud värava viies järjestikuses kohtumises. Täna sai seeria otsa, kuigi paar head võimalust Sappinenil avanes. Esimesel poolajal tõrjus Artur Kotenko tema pealöögi, teisel poolajal oli ta vastase väravavahiga silmitsi, aga lõi veidi mööda.

Aga vaevalt see Florat või Sappineni ülearu morjendab, sest võistkonna edu jätkus. Koroonapausilt naasti 0:0 viigiga Tartu Tammeka vastu, aga seejärel on saavutatud kuus võitu järjest, väravate vahega 18:4. Liigatabelis on neil kuuepunktiline edu. Hooaja lõpuni on veel minna 24 vooru, ent märgid, mis viitavad viimaste hooaegade kõige ühepoolsemale tiitlivõitlusele, muutuvad üha nähtavamaks.

Levadia algkoosseisus oli kaks ootamatust. Kapten Dmitri Kruglov polnud kolm mängu järjest pisitrauma tõttu platsil käinud, aga saadeti nüüd Flora vastu lahingusse, kuigi oli teada, et tema vastu tegutseb viimastel nädalatel hiilgavas vormis olnud Flora paremäär Rauno Alliku. Tavapärane vasakkaitsja Markus Jürgenson liigutati kolmemehelise keskkaitseliini vasakpoolseimaks liikmeks ning viimati Tartu Tammeka vastu ebakindlalt tegutsenud Marko Lipp kupatati pingile.

Teine ootamatus oli keskväljal, kus Brent Lepistu kõrval kuulus põhikoosseisu selle hooaja varasemates kohtumistes kokku kõigest 27 minutit mänguaega pälvinud Rasmus Peetson, aga seni alati vähemalt 55 minutit mänguaega pälvinud Mark Oliver Roosnupp kuulus vahetusmängijate sekka. Peetsoni esitus oli mittemidagiütlev ja jättis Roosnupu pingile jätmise arusaamatuks.

Võimalik, et lisaks värskuse lisamisele oli muudatuse eesmärk muuta Levadia rivistus jõulisemaks ning tugevdada õhujõude. Igatahes Flora end sellest häirida ei lasknud. Peetson ei suutnud end niimoodi kehtestada, et Flora olnuks temaga hädas. 67. minutil tõi Levadia platsile nii Roosnupu kui ka Juri Kolomojetsi, aga selleks hetkeks oli seis 0:3 ja päästa polnud enam midagi.

Kui Vassiljevi tark ja võimas karistuslöök andis Florale kiire edu, siis 14. minuti tabamus allutas kohtumise skoori nende kontrolli alla, sest liidrite mängus kohtab kaheväravalisest kaotusseisust väljarabelemist harva. Tolle 2:0 värava puhul ei olnud mingit küsimust Rauno Alliku oivalises soolos. Enda karistusala lähistel palli auti minemisest päästnud Alliku tegi seejärel 65-meetrise triblingu, mille käigus Levadia mehed lihtsalt ei jõudnud talle järele.

Vastase karistusala lähistel lükkas Alliku palli kõrval liikunud Vassiljevile, kelle tsenderdus lendas üle puurivahi Artur Kotenko kontrolltsooni ja leidis tagumisest postist teisest äärest rünnakule sööstnud Vlasi Sinjavski, kelle pealöök posti kõrvale viis Flora 2:0 juhtima. Aga õhku jäi küsimus, kas enne seda, kui pall läks võrku, riivas see ka posti kõrval olnud ja suluseisus viibinud Rauno Sappineni säärt?

Kui puutus, oleks pidanud värava suluseisu tõttu tühistama. Kui mitte, siis oli värav legitiimne, sest Sappineni suluseis olnuks passiivne, kuna ühtegi vastast ta oma tegevusega ei seganud. ERR-i ülekandes näidatud kordused ei andnud lõplikku kindlust, kas puude oli või mitte. Pigem vist pall Sappineni säärt riivas, aga kui praegust kaamerapilti oleks vaadanud VAR, jäänuks värav kehtima, sest kindlat alust, mille põhjal väljakul tehtud otsust – värav – muuta, ei olnud.

Levadia võib selle otsuse üle kurta, aga tõestus ütlusele, et piiripealsed otsused tasandavad end hooaja lõikes enamvähem õiglaselt ära, on võtta laupäevast. Mängus Tammekaga teenis Levadia ju 2:2 viigi tänu 90+2. minuti väravale, mille puhul polnud mingit kahtlust, et see sündis suluseisust.

Üldisemalt tasandilt vaadates on aga kahju, et viimase nädala jooksul on Premium liigas tulnud liiga sageli kohtunikest rääkida. Tegelikult eelistaksid ilmselt kõik keskenduda jalgpallurite sooritustele, mis pakuvad meile jätkuvalt huvitavaid ja tasavägiseid lahinguid etteasteid. Tõsi, tänane Flora – Levadia nende tasavägiste sekka ei liigitunud.

Flora ääreründaja lülitati viimati Viljandi Tuleviku vastu algkoosseisu, sest peatreener Jürgen Hennil oli tunne, et ta lööb värava. Lõigi. Täna oli Sinjavski veel parem. Ta lõi 2:0 värava ning tegi eeltöö 3:0 ja 4:0 tabamustele. Tema pidurdamisega ei saanud hakkama ei Levadia tavapärane paremkaitsja Trevor Elhi ega 67. minuti vahetuste järel selle koha hõivanud Gando.

Tõsi, osaliselt tuli see suutmatus kanda Levadia sundseisu arvele – kuna nad olid varakult kaotusseisu jäänud, tuli võtta sisse ründav hoiak, mis tähendas kõrgel paiknenud äärekaitsjaid, mis omakorda andis Sinjavskile rohkelt ruumi tegutsemiseks. Tolle ruumi kasutas Flora ääreründaja väga edukalt ära ja oli platsi parim mees!

Esialgne protokoll:

17. juunil kell 19.30 A. Le Coq Arenal

Tallinna FC Flora - Tallinna FCI Levadia 4:0 (2:0)
3., 87. Konstantin Vassiljev, 14. Vlasi Sinjavski, 54. ov. Maksim Podholjuzin

Väravasöödud: 3. Markus Soomets, 14. Konstantin Vassiljev, 54., 87. Vlasi Sinjavski
Hoiatused: 51. Rauno Alliku - 43. Rasmus Peetson
Mänguolud: +24, päikesepaisteline ilm, muruväljak väga heas seisukorras
Peakohtunik: Grigori Ošomkov
Abikohtunikud: Aron Härsing, Jaan Roos
Neljas kohtunik: Joonas Jaanovits

Levadia: Artur Kotenko, Trevor Elhi (67. Juri Kolomojets), Markus Jürgenson, Maksim Podholjuzin, Oleksandr Safronov, Dmitri Kruglov, Brent Lepistu, Rasmus Peetson (67. Mark Oliver Roosnupp), Bogdan Vaštšuk, Gando Biala, Manucho.
Varus: Aleksandr Kaizmaer, Marko Lipp, Daniil Petrunin, Juri Kolomojets, Mark Oliver Roosnupp, Anton Krutogolov, Karl Rudolf Õigus.

Tabeliseis: