Luup peale | Küpsenud Flora avas eurohooaja tänavuse klassikaga. Avapoolaja järel on kõik lahtine - Soccernet.ee

Luup peale | Küpsenud Flora avas eurohooaja tänavuse klassikaga. Avapoolaja järel on kõik lahtine

7. JUULI 2022 22:47

Kasper Elissaar, A. Le Coq Arena

Martin Miller hetk pärast võiduvärava löömist. Foto: Oliver Tsupsman

Tallinna FC Flora alustas eurohooaega UEFA Konverentsiliiga esimeses eelringis 1:0 koduvõiduga Soome pronksiklubi Seinäjoki üle. Nädala pärast peetavaks korduskohtumiseks jäid seega kõik otsad veel lahtiseks.

Külalised alustasid esimesest minutist agressiivse survega. Juba kolmandal minutil tsenderdati pall paremalt äärelt karistuslöögist värava ette, kust aga SJK mehed udjama ei pääsenud. Kümme minutit hiljem korrati sama episoodi teisest servast antud trahvilöögiga, kui soomlaste kapten Mehmet Hetemaj ei suutnud Flora karistusalas palli tabada.

Mängus oli tunda SJK kerget initsiatiivi, ent Floral polnud paanikat. Võõrustajad otsisid ise peamiselt kesktsoonist veidi vasemalt Rauno Alliku avanemisi kaitsjate selja taha. 20. minutil oldi õnnestumisele üsna lähedal, ent Soome koondise väravavahi Lukas Hradecky keskkaitsjast vend Matej suutis Flora ründaja löögi blokeerida. Mõni minut varem oli Alliku korneri järel samuti löögiga ebaõnnestunud.

21. minutil läks Flora aga esimesi kordasid kontrarünnakule paremalt Sergei Zenjovi kaudu. Ka tema esmane löök blokeeriti, ent Henrik Ojamaa viis talle palli tagasi. Zenjovilt järgnes kerge tõste värava ette, kust Martin Miller lõi kuuelt meetrilt palli peaga võrku - 1:0!

Tabamuse järel haaras Flora mängu üle enam kontrolli. Pallivaldamine saadi paremini enda kätte. Ärevam hetk oli 38. minutil, kui kodumeeskonna puurivaht Karl-Romet Nõmm lendas tsenderduse järel ilma palli püüdmata sisse Pablo Andradele, mille järel mõlemad arstiabi vajasid. Õnneks kohtunikebrigaad olukorrast penaltit ei määranud. Avapoolaja lõppu jäid veel mõned Flora üritused, ent tõsist ohtu väravale ei tekitatud - nagu ei tekitanud ka SJK.

Karl-Romet Nõmme õnneks ei võetud talle sellest olukorrast viga. Foto: Brit Maria Tael

Teine poolaeg jätkus laias plaanis võrdsete duelliga, kus Flora oli veidike ohtlikum. Esimene aktsioon toimus 51. minutil aga Flora värava all, kui Hetemaj proovis kehaga väravasse lükata tsenderduse püüdnud Nõmme. Nõmm hoidis palli õigel pool joont ning teenis olukorrast Flora kasuks vea. Hetk hiljem lasi Flora terava söödu külaliste värava eest läbi. Sellele vastas kohe Pablo Andrade omapoolse olukorra kopeerimisega Flora karistusalas.

59. minutil mängisid võõrustajad karistuslöögi kiirelt lahti, viies Zenjovi vastamisi Jesse Östiga, kes suutis õigeaegse reageerimisega pallile ette viskuda. Sama minuti lõpus oli Nõmm raskustes Jake Jervise kauglöögiga.

62. minutil testis väravaautor Miller Östi valvsust kasti joonelt, ent väravavaht oli valmis. Mõni hetk hiljem konksutas kastis Alliku, ent temagi sooritus maandus puuriluku käte vahel. Teisel pool väljakut keerutas Pyry Hannola trahvilöögist ussi raamidest mööda. 70. minuti tuuris kombineeris Flora paaril korral järjest efektselt SJK karistusalas, ent ei saanud ohtlikku lööki. 77. minutil proovisid järjest vahetusmees Daniil Kuraksin ja Zenjov, ent nendegi sooritused soomlastele ohtu ei pakkunud.

Mõlemapoolsete šanssidega - kuigi Floral oli neid rohkem - kohtumise lõpus prooviti veel üksteist testida. Jervis edestas õhuduellis küll Henrik Pürgi, ent pealöök maandus värava katusel. Teise värava all püüdis Öst Markus Poomi varbasuskamise. Kohtumise viimasel minutil pääses Poom kaaslastega veel ka ülekaaluga kontrasse, ent tema sööduüritus blokeeriti kaitsjate poolt.

Lõpptulemuseks seega Florale 1:0 võit SJK üle. Duelli korduskohtumine, kus selgitatakse Konverentsiliiga teise eelringi norrakate Lilleströmiga vastamisi mineja, peetakse nädala pärast Soomes. Soccernet.ee tegi tänasest matšist järgmised tähelepanekud:

1. Rauno Sappineni suured saapad

Möödunud hooajal oli Floral kindel esiründaja Rauno Sappinen, kes skooris regulaarselt nii kodus kui võõrsil. Tänavu on Jürgen Henn pidanud katsetama erinevaid variante ja otsima, kes Sappinenist jäänud saabastesse astuda võiks.

Rauno Allikul õnnestus kõik peale löökide. Foto: Brit Maria Tael

Vigastustest paranenud Mark Anders Lepik pole kohta endale veel rabanud. Talvel klubisse toodud Tristan Koskor ja Aleksandr Šapovalov on pidanud leppima episoodilisemate rollidega. Nii ongi suurtes mängudes laskunud vastutus varasemasele ääreründajale Rauno Allikule, kes demonsteeris kevadel ka head väravavormi, kuniks tervisemured segama hakkasid.

Tänagi oli Alliku eelkõige avapoolajal väga aktiivne: õigeaegsed avanemised kaitseliini taha, õnnestunud pallikatmised ja mahakeeramised, täpsed söödud kaaslastele. Ent pealelöögid, väravaküti kõige kõvem valuuta, ei õnnestunud. Ka teisel poolajal enne vahetusse tulemist tegi Alliku suurepärase konksu ja lõi siis palli Jesse Östile sülle.

Alliku asemel sekkunud Lepik lisas edurivvi jõulisust, ent temagi ei sattunud momentidesse, kust korralikult väravat pommitada. Nii tõi taaskordselt kastanid tulest Martin Miller, kes on sel hooajal ka Premium liigas kesktormajatelt vastutust ära võtnud.

Üldiselt on see tugeva võistkonna märk, kui väravaid tuleb laialt ringilt mängijatelt ja sisuliselt kõikjalt. Teisalt on eelkõige eurohooaega silmas pidades oluline, et ka ründajad skooriks. Floral oli SJK vastu 15 pealelööki vastaste viie vastu, ent löögid raamidesse jäid võõrustajate poolt vaadatuna 5:1. See tähendabki, et kuigi rohevalged tekitasid momente, on võõrsile kaasa võtta vaid üheväravaline eduseis.

2. Flora klassika

Flora firmamärgiks on sel hooajal kujunenud kreedo "ükskõik kuidas, teeme oma tulemuse ära". SJK alustas võib-olla isegi veidi üllatavalt hästi, ent florakad säilitasid rahu ja ei läinud verest välja. Kuigi statistiliselt oli eestlaste ülekaal selge, siis platsil tundusid jooksma kaks sarnase kaliibriga võistkonda.

Jake Jervis ja Henrik Pürg duelli järel. Foto: Oliver Tsupsman

Mis kaht võistkonda eristas, oli Flora tasakaalukus. Mängiti targalt, suuremaid riske võtmata. Tundus, et ka füüsiliselt oldi soomlastest veidi paremad.

Kuigi Flora kaotas enne eurohooaega kaitseliinist oma tugitala Joonas Tamme, ei paistnud see täna välja. Henrik Pürg ja Marco Lukka tulid endast pikema Jake Jervise ohjeldamisega üldiselt kenasti toime, mille tasuks on käes nullimäng.

Ent see, kas Flora on jõudnud enesekindluse ja -usu tasemele, kus ka minimaalses eduseisus pole vaja pabistada, selgub nädala pärast. Kui kolm suve tagasi Niši Radnicki vastu oma euroneedus lõpetati, saadi kordusmänguks kodust kaasa hiline 2:0 võiduvärav, mis mõjus igas mõttes vabastavalt.

Ka täna oli Floral veel viimastel sekunditel võimalus, kuid tabamust ei tulnud ja Jürgen Henni pettumuseks ei mänginud pallurid ka kohtumise viimaseks jäänud nurgalööki mitte kasti, vaid lipu juurde lahti. Ent teise värava puudumine ei tekitanud staadionil aurat ega tunnet, et miskit oleks katki või tuleks ülemäära muretseda. Kas see oli petlik või peegeldas uut reaalsust, selgitab uue nädala neljapäeval toimuv korduskohtumine.

3. Euromängu õhkkond

Kuigi neljapäeva õhtul kogunes Lillekülla veidi alla 2000 pealtvaataja, valitses staadionil korralik euromängu õhkkond. Publik oli hajutatud staadioni igale küljele, mis tõi endaga kaasa 360-kraadise sumina. Soomest kohale sõitnud sadakond pidevalt laulvat SJK fänni tekitasid atmosfääri, kus Viies Sektor ei olnud staadioni ainuvalitseja, vaid sai oma lauludega duelleerida. See nüanss lisab alati täiendavat innukust.

Foto: Oliver Tsupsman

Tribüünide ees väljakul käis mõnusalt jõuline, tempokas ja hea kvaliteediga kohtumine. Selle kõrval säras taevas päike, millest kumava valguse käes tundus A. Le Coq Arena muru kui üks siidiselt sile, tipptasemel vaip.

Kõik need komponendid kokku annavadki Eesti jalgpallisõbrale suvesse vaheldust ja ehedust, mida kogenud juhuvaatajad jõuavad ehk seeläbi ka veidike kergemalt Premium liiga mängule. Et kompotti rikastas veel ka olulisi reitingupunkte kaasa toov võit - mis mõne aasta eest oli suvises eurosarjas pigem haruldus, mitte reegel -, said staadionile tulnud vutisõbrad omale kena õhtupooliku.

4. Mängu parim - Martin Miller

Flora ridades tegid mitmed mehed väga korraliku etteaste. Näiteks Ken Kallaste tõmbas mängu alguses hästi käima vasaku ääre, Marco Lukka esines keskkaitses endale omase kindlusega ja Markus Soomets tõestas keskväljal, et tunneb end rahvusvahelisel tasemel üha kodusemalt. Ent mängu parima tiitli saab Martin Miller, kes oli õigel ajal õiges kohas.

Mitte esimest ega ilmselt mitte ka viimast korda. Täpselt nagu ta lõi mullu 25. novembril FC Flora oma pealöögiga Konverentsiliiga alagrupiturniiril esimese võiduni Belgradi Partizani vastu, aitas ta nüüd omad olulise võiduni Konverentsiliiga esimese eelringi avaduellis. Tartu poolkaitsja jätkas sealt, kus mullu pooleli jäädi. Kui võistkonnakaaslased sama teevad, võib Flora unistada küll.

Martin Miller otsutas tulemuse. Foto: Brit Maria Tael

Protokoll:

7. juulil kell 19.00 A. Le Coq Arenal

Tallinna FC Flora - Seinäjoki JK 1:0 (1:0)
21. Martin Miller

Hoiatused: 82. Daniil Kuraksin, 86. Konstantin Vassiljev, 90. Markus Soomets - 10. Nooa Laine, 15. Mehmet Hetemaj, 48. Matej Hradecky
Mänguolud: +18, pilvine ilm, muruväljak suurepärases seisukorras
Pealtvaatajaid: 1910
Peakohtunik: Lazar Lukic
Abikohtunikud: Dragan Bogicevic, Bojan Banovic
Neljas kohtunik: Milan Stefanovic (kõik Serbia)

Flora: Karl-Romet Nõmm, Ken Kallaste, Marco Lukka, Henrik Pürg, Michael Lilander, Markus Soomets, Konstantin Vassiljev, Henrik Ojamaa (75. Daniil Kuraksin), Martin Miller (80. Markus Poom), Sergei Zenjov, Rauno Alliku (69. Mark Anders Lepik).
Varus: Ingmar Krister Paplavskis, Evert Grünvald, Marko Lipp, Mihkel Järviste, Aleksandr Šapovalov, Erko Jonne Tõugjas, Mark Anders Lepik, Kristo Hussar, Tristan Koskor, Markus Poom, Markkus Seppik, Daniil Kuraksin.

Seinäjoki: Jesse Öst, Pablo Andrade Plaza Da Silva, Martti Haukioja, Matej Hradecky, Ville Tikkanen, Kingsley Asante Ofori (80. Daniel Hakans), Nooa Laine, Jake Dunwoody, Mehmet Hetemaj (65. Alfie Bates), Pyry Hannola, Jake Mario Jervis.
Varus: Tuomas Pöyhönen, Markus Uusitalo, Tuomas Koivisto, Matias Vainionpää, Alfie Bates, Josepablo Monreal Villablanca, Diego Rojas Orellana, Niko Markkula, Tuomas Kaukua, Daniel Hakans, Serge Atakayi.