Küprose kuumust ja vihast vastast peljanud FC Flora tuleb Nikosiast tagasi küll 0:1 kaotusega, ent tundega, et Euroopa liiga kolmanda kvalifikatsiooniringi korduskohtumises, mis peetakse Lillekülas juba teisipäeval, on mullu alagrupiturniiril mänginud Omoniat võimalik kindlasti hammustada. Kripeldama jääb pigem enda hambutuvõitu ründemäng.

Kui pall Nikosias kohaliku aja järgi kell 19 mängu pandi, näitas termomeeter küll veel keskmise eestlase jaoks pöörased 38 kraadi, aga palavus oli juba vaikselt taandumas. Avaminutitel näisid märksa loiumad hoopis võõrustajad, sest esimese kahe minutiga suutis Rauno Sappinen kaks korda vastaste väljakupoolel söödu peaaegu vahelt lõigata. Kaitsjad suutsid enda tekitatud ohuolukorrad siiski nullida.

Esimese kümnekonna minuti jooksul ründaski ohtlikumalt pigem Flora, kellele jäeti selleks üsna palju ruumi. 10. minutil pääses Konstantin Vassiljev karistusala tagant üsna vabalt löögile, kuid saatis palli siiski üle värava.

Paraku järgnes heale algusele kohe kollektiivne ja valus eksimus. 12. minutil lubas Markus Soomets Loizos Loizoul vabalt tsenderdada, tagumisse posti jooksnud Jan Lecjaks mängis Michael Lilanderi ennetades palli peaga värava ette ja Henrik Pürgist mööda lipsanud Marinos Tzioni lükkas selle võrku. Florakad olid igasse olukorda pool sammu hiljaks jäänud ja Matvei Igonenil polnud enam päästa midagi.

Flora vastas siiski hästi, sest mõni minut hiljem tuldi surve alt hästi välja, korraldati poolkiire vasturünnak ja Henrik Ojamaa mängis Vassiljevi paarikümnelt meetrilt löögile. Seekord lendas madal pomm väravapostist üsna napilt mööda.

Mida edasi, seda rohkem Omonia mänguohje enda kätte võttis. Marko Šcepovici ohtliku karistuslöögi tõrjus Igonen, Tzioni kauglöök vihises postist õige pisut mööda. 34. minutil oli Floral ka topeltõnne, kui Soomets esmalt tsenderduse peaga oma väravast napilt mööda suunas ning Igonen järgnenud nurgalööki kätte ei saanud, aga Martin Milleri kannast põrkas pall õnneks õigele poole väravaposti.

Match Report | Νίκη με 1-0, τώρα ο επαναληπτικός στην Εσθονία

Περισσότερα: https://t.co/yCZJRON7VN

Το νικητήριο γκολ πέτυχε στο 12’ ο Τζιωνής. Το δεύτερο παιχνίδι θα γίνει την ερχόμενη Τρίτη (19:00) στο Ταλίν.#ΟΜΟΝΟΙΑ pic.twitter.com/aRhm9qMRzc — OMONOIA FC (@OMONOIAfootball) August 5, 2021

Veel korra sai Loizou madala kauglöögiga õnne proovida, kuid Igonen pareeris sellegi hästi. Poolaja lõpp kuulus mõneti ootamatult hoopis Florale ja etteruttavalt mahtus sinna ka nende parim võimalus. Miller tegi esmalt vasakul äärel hea spurdi ja söötis värava ette, kuid seal polnud lööjat. Kohe mängisid aga teisel äärel hästi kokku Sergei Zenjov ja Michael Lilander ning paremkaitsja suunas palli värava alla, kus Sappinen selle raamide vahele kõksas. Omonia päästis vaid brasiillasest väravavahi Fabiano suurepärane reaktsioonitõrje.

Flora teenis enne poolaja lõppu veel ka ühe nurgalöögi, mille Märten Kuusk peaga napilt üle suunas. Aga saadi ka hoiatus, kui Omonia kõrge pressingu alt hästi vabanes ja vasturünnakule tormas, õnneks lõi Tzioni üle.

Teiseks poolajaks tuli Soometsaga võideldes õlale liiga teinud Slovakkia koondislase Tomaš Hubocani asemel vastaste keskkaitsesse 21-aastane Nikolas Panayiotou ja Flora püüdis olukorda kohe ära kasutada. Zenjov näppas vahelt korduvalt naiivse tegutsemisega silma paistnud paremkaitsja Shehu Abdullahi lohaka ristsöödu ja jättis palli Sappinenile, kuid tolle pealelöök lendas taevasse, sest viimasel hetkel olukorda päästma viskunud kaitsja suutis teda piisavalt segada.

Üsna kiirelt kaldus mäng siiski Flora värava lähistele, kuid püsiva surve alla jäämist õnnestus vältida. 54. minutil päästis Kuusk üsna viimasel hetkel Marco Lukka häbist, kui äärekaitsja oli palli puhtaks löömisel eksinud, veidi hiljem nullis Lilander üksinda väga hästi Loizou kiire vasturünnaku.

ΣΤΙΓΜΙΟΤΥΠΑ | ΟΜΟΝΟΙΑ – ΦΛΟΡΑ 1-0

Περισσότερα: https://t.co/BQQX7SDEnv

Τα highlights του αποψινού αγώνα.#OMONOIA pic.twitter.com/8hwwJOL7mN — OMONOIA FC (@OMONOIAfootball) August 5, 2021

63. minutil sai Flora Ojamaa ja Sappineni koostöö tulemusena küll palli vastase väravasse, kuid erinevalt korduskohtumisest Legiaga sündis see tõepoolest päris, mitte vaid abikohtuniku peas eksisteerinud suluseisust. Kohe ehmatas Igoneni Šcepovic, kes õnnega pooleks tema värava alla pääses, ent Flora väravavahi õigeagne viskumine serblase jalgadesse päästis halvimast.

Omonia peatreener Henning Berg asus viimasel veerandtunnil ridamisi sisse tooma värskemaid ründajaid, aga Igoneni ei õnnestunud üle mängida ei 20-aastasel Andronikos Kakoulisel ega 36-aastasel Fotis Papoulisel.

Lõpuminutitel avanesid poolvõimalused veel ka Markus Poomil, Konstantin Vassiljevil ja Rauno Sappinenil, aga reaalset ohtu Fabiano väravale ei kujutanud ükski. 0:1 kaotus lubab Floral siiski kordusmängu eel veel lootusi hellitada. Soccernet.ee tegi mängust järgmised tähelepanekud.

1. Füüsiliselt peeti vastu

Eesti klubide jaoks on ka sel hooajal olnud probleemiks euromängude lõpuveerandtunnid, kus jaks kipub raugema. See pole ka ime, sest niisugusel tasemel kohtumisi saadakse veel vaid koondisemängudes või siis äärmisel juhul koduliiga tippude omavahelistes heitlustes. Sellest jääb aga pahatihti väheks, et kraad kõvemate vastastega lõpuni sammu pidada.

Paljuräägitud palavusest hoolimata Flora seda nüüd siiski suutis. Ehk oli kasuks nädalavahetuse liigakohtumine Paidega, millesse jagus täpselt niisugust tempokust ja intensiivsust nagu vaja? Henrik Ojamaa hindas florakate mängulõpu füüsilist seisundit Omonia mängijate omast paremaks ja vähemalt võõrustajatega võrdne oli see kindlasti. Plusspoolele läheb ka suutlikkus avapoolaja lõpuminutitel ohtlikke olukordi luua. Umbkaitsesse ei vajunud Flora kordagi, eriti avapoolajal suudeti Omonia väljakupoolel avanenud ruumi rünnaku ülesehitusel hästi ära kasutada.

2. Alla maksimumi ei saa kuidagi

Mõneti tõestas eelneva "parem järjest kõvad mängud kui puhkus või nõrk vastane" teooria paikapidavust seegi, et kõige ebalevama mulje jätsid väljakul vasakkaitsja Marco Lukka ja keskpoolkaitsja Markus Soomets. Kumbki ei kuulunud viimases liigamängus Paide vastu algkoosseisu ja just neil näis mänguga kohanemine enim aega võtvat.

Tegu pole tingimata kriitikaga, sest kummalgi mehel pole rahvusvaheliste mängude kogemust üleliia palju. Lukka tõestas seejuures juba Flora eelmisel eurohooajal, et sisu sel tasemel hakkama saamiseks temas leidub, kolm aastat noorema Soometsa aeg peaks aga alles ees olema ning seekord tema usaldamisega külvatud vilju võib Flora lõigata juba lähiaaastatel. Aga sama selge oli seegi, et koduliiga tavatempo pealt niisugusele tasemele lülitumine oli mõlema mehe jaoks antud kohtumises keeruline.

Lukka ja Soometsa esitust ei saa kindlasti nimetada ansamblist välja langemiseks, sest mõlema mängu mahtus ka häid hetki. Ent Floral on sel tasemel eduks üksainus võimalus – kogu meeskond peab tegema maksimumilähedase esituse. Kui käriseb kas või ühest-kahest kohast, läheb võitmine juba märkimisväärselt raskemaks.

3. Rohkem teravust!

Sappineni avapoolaja võimalus jäigi Flora ainsaks raamidesse läinud pealelöögiks, kokku õnnestus vastase väravat ohustada kuue löögiga Omonia 14 vastu. Seda arvestades on minimaalne kaotus kahtlemata hea, sest kindlasti on Flora võimeline koduväljakul rohkem šansse tekitama. Ründemäng polnud eriti ülesehitusfaasis sugugi halb, kuid nappis viimast teravust.

Väike, kuid oluline osa probleemist on varemgi räägitud pink, millel jagub küllaga sügavust ja kvaliteeti Premium liiga jaoks, ent napib sama euromängudeks. Selles plaanis on oluline veerand tundi mängida saanud Rauno Alliku naasmine, sest just ründefaasis on Jürgen Hennil käike vähe. Näiteks sai Henning Berg tuua väravalööja Tzioni ning põhiründajate Loizou ja Šcepovici asemele järgemööda värskeid mehi, samas kui Rauno Sappinen ja Henrik Ojamaa rassisid lõpuvileni.

Eriti märkimisväärne on Flora ründemängus mõistagi Sappineni roll ja seetõttu on Jürgen Henn olnud sunnitud teda käesoleval hooajal kohati varemgi välja vahetama kui Sappinenile endale ilmselt meeldiks. Neist kuu-paari tagustest käikudest võib aga just praegu tulu tõusta, sest isegi üksinda vastase keskkaitsjatega võideldes suutis Sappinen mitmel puhul värava löömisele lähedale jõuda.

4. Kas minna panema?

Mõnevõrra üllatuslikult vahetas Omonia mängu lõpupoole sisse madalama käigu ja asus seisu hoidma. Florale lisas see veidi ründeindu, aga samas oli selge, et viigiväravat püüdma tormates kasvavad riskid liialt suureks. Florakate tarkust näitas see, et uisapäisa ründama ei kiirustatudki.

Ilmselgelt pole ka kordusmängus põhjust seda teha. Samas demonstreeris Flora, et suudab lühikeste perioodide jooksul vastase päris hästi pressi alla panna, kui nõelati nii esimese poolaja lõpus kui ka teise alguses. Nagu rõhutas mängujärgsel pressikonverentsil ka Ojamaa, tasub see teadmine endaga kordusmänguks Tallinnasse kaasa võtta. Tõsi, sama kinnitasid juba eelmised vastasseisud Legiaga ning varasemate aastate duellid Euroopa koorekihti kuuluvate Eintrachti ja Zagrebi Dinamoga – vastaseid, keda poleks võimalik nõelata, Flora naljalt ei tunnista.

5. Flora parim – Matvei Igonen

Seitse tõrjet räägivad enda eest. Igoneni esitus polnud täiuslik, sisse lipsas üks vääratus nurgalöögi ajal ning jalaga mängu avamine jättis mitmel puhul paremat soovida, aga ta sisendas oma stoilise oleku ja heade tõrjetega kaaslastesse kindlust ning täpselt seda meeskond niisugustes kohtumistes väravavahilt vajab.

Protokoll:

5. augustil kell 19.00 Nikosias GSP staadionil

Nikosia Omonia - Tallinna FC Flora  1:0 (1:0)
12. Marinos Tzioni

Hoiatused: 86. Märten Kuusk
Mänguolud: 38 kraadi, väljak suurepärases korras
Peakohtunik: Radu Petrescu
Abikohtunikud: Mircea Mihail Grigoriu, Mihai Marica
Neljas kohtunik: Andrei Antonie (kõik Rumeenia)

Omonia: Fabiano, Jan Lecjaks, Adam Lang, Tomaš Hubocan (46. Nikolas Panayiotou), Abdullahi Shehu, Marinos Tzioni (80. Kiko), Mikkel Diskerud, Jordi Gomez, Eric Bautheac, Marko Scepovic (80. Andronikos Kakoulli), Loizos Loizou (64. Fotis Papoulis).
Varus: Kostas Panayi, Kacper Chorazka, Paris Psaltis, Kiko, Hector Yuste, Fotis Papoulis, Nikolas Panayiotou, Andreas Savva, Andronikos Kakoulli, Angelos Zefki, Andreas Evangelou, Andreas Asimenos.

Flora: Matvei Igonen, Marco Lukka (80. Ken Kallaste), Märten Kuusk, Henrik Pürg, Michael Lilander, Martin Miller, Markus Soomets (62. Markus Poom), Henrik Ojamaa, Konstantin Vassiljev, Sergei Zenjov (75. Rauno Alliku), Rauno Sappinen.
Varus: Karl-Romet Nõmm, Evert Grünvald, Sten Reinkort, Rauno Alliku, Rocco Robert Shein, Henri Välja, Ken Kallaste, Kristo Hussar, Markus Poom, Markkus Seppik, Daniil Kuraksin.