A. Le Coq Arenal rullus laupäeva õhtul lahti tragöödia viies vaatuses. Sedavõrd näotut Eesti koondist oli rusuv vaadata. Meenutame, mis ja kuidas täpselt valesti läks.

• Vaata Brit Maria Taela galeriid siit või artikli alt!
• Vaata Jana Pipra galeriid siit või artikli alt!

Esimese veerandtunni vältel väljendas kodupublik mitmel puhul rahulolematust kohtunikutöö suhtes. Esmalt sai Karol Mets kollase kaardi (ilmselt) emotsioonipurske eest, sest üheski mängulises olukorras St. Pauli keskkaitsja määrusi ei rikkunud. Järgmisel hetkel fikseeriti veidi kummaline viga Henrik Ojamaale, kes videokorduse põhjal tegutses Rootsi mängija vastu reeglitepäraselt.

Siis oli kõik veel lubav. Eesti oli loonud paar võimalust – tõsi, mitte kuigi ohtlikku – ja suutis rootslasi kontrolli all hoida. 18. minutil saabus aga kardetu. Samuel Gustafson leidis hiilgava läbisööduga kaitseliini tagant paremkaitsja Linus Wahlqvisti, kelle madala söödu koksas Viktor Gyökeres tagumise posti juurest tühja võrku. Rootsi läks 1:0 juhtima.

Pahandus Eesti karistusala ümber jätkus. Korra sai Jens Cajuste demonstreerida efektset kannasöötu, mille Eesti kaitsjad totaalselt maha magasid, ning juba järgmisel hetkel lõid rootslased teise värava. Pikk tiirutamine Eesti karistusala ümber tipnes Forsbergi lühikese sööduga Dejan Kulusevskile, kes keeras end ülipassiivseks jäänud Eesti kaitsjate vahelt välja ning ülejäänu oli vormistamise vaev – Rootsi 2:0 ette.

Turmtuli jätkus. Juba järgmisel rünnakul pidi Rasmus Peetson tegema ennastsalgava sirutuse, järgmisel rünnakul peatas Maksim Paskotši viimasel hetkel Alexander Isaki katse.

Eesti läks kaitsefaasis krampi. Külaliste keskkaitsja Victor Lindelöf purjetas uhkes üksinduses Eesti karistusalasse ja leidis sööduga Isaki, aga tuleb tänada vaid õnne, et Newcastle'i ründaja jättis võimaluse kasutamata. Esimese katse blokeeris Sinjavski, kuid seejärel viis Peetsoni õnnetu puude palli taas Isakile jalale. Meie õnneks veeres madal löök väravast mööda.

Üks võimalus järgnes teisele ja tuli see, mis … noh, oli tulemas. Eesti vajus Rootsi rünnaku ajal umbkaitsesse, ent unustas teha seda, mis kaitsefaasis kõige olulisem – markeerida mehi! Ken Sema tsenderdas vasakult äärelt, Isakut katnud Joonas Tamm unustas ründaja hetkeks täiesti vabaks ja Newcastle Unitedi ründaja näitas Premier League'i kvaliteeti. Kolm-null.

Seejärel võttis Rootsi mängumootor tuure veidi vähemaks. Poolaja lõpus tsenderdas Peetson palli värava ette ja Henri Anieril oli võimalus seda kaheksalt meetrilt suunata, aga Hongkongi kõrgliigas mängiv kogenud ründaja suunas mänguvahendi väravast mööda.

Seejärel tuli aga taas Rootsi. Kulusevski lajatas eemalt ja Karl Jakob Hein tõrjus, tagasipõrkunud pallil oli esimesena jaol avavärava autor Gyökeres. Õnneks suutis Arsenali puurilukk end õnnega pooleks Ungari päritolu rootslase löögile ette sättida ja hoidis ära väga tõenäolise neljanda värava.

Teist poolaega alustas Eesti veidi aktiivsemalt ja sai hoolimata suurest skoorist publiku endale selja taha. Vahetusest sekkunud Sergei Zenjov sai lajatada pöördelt, kuid Rootsi kaitsjad jäid ette. Elevust külvas ka standardolukorra järel rünnakule jäänud Maksim Paskotši, ent paraku tulutult.

Seejärel Rootsi aga ärkas, Hein hoidis Sinisärke ainuisikuliselt vee peal. Emil Forsberg sai minuti jooksul kaks korda suurepäraselt positsioonilt väravale tuld anda, kuid Arsenali kiiper tegi mõlemas olukorras supertõrje.

Eesti koondise peatreener Thomas Häberli rääkis mängu eel, et eestlased teavad väga hästi, et neil ei avane Rootsi vastu kümmet võimalust. Need, mis avanevad, tuleb ära realiseerida. Reaalsus jäi oodatust aga valgusaastate kaugusele.

Tunnise mänguaja järel oli Martin Milleril suurepärane võimalus lüüa eestlaste auvärav, kuid FC Flora poolkaitsja ei tabanud Käidi poolt penaltipunkti lähistele saadetud palli loodetud moel. Järjekordne võimalus, mis jäi kasutamata – tablool seisis Eesti nime taga endiselt null. Mõni minut hiljem sai Peetson nurgalöögi olukorras peaga löögile, kuid pall lendas selgelt üle värava.

Eesti mäng elavnes küll teisel poolajal, ent osaliselt andsid rootslased ise initsiatiivi käest. Tehti täpselt nii palju kui vaja, et Eesti sihile ei jõuaks, samas ei oldud ka ise võimaluste tekitamisel kuigi tulemuslikud.

Kuniks saabus minut numbriga 75. Paskotši ning mõnevõrra ootamatult äärekaitsesse vahetatud Märten Kuusk ei suutnud otsustada, kelle ülesanne on katta tagumisse posti avanenud Robin Quaisonit ning Kulusevski tsenderdus sai Al-Ettifaqi mehe poolt peaga võrku suunatud – seisuks 4:0.

Ehkki Eesti sai kohati päris pikalt palli liigutada, oli teravuse lõhna tunda vaid vahetusest sekkunud Sergei Zenjovi toimetuste järel. Ja isegi siis väga vähe. Rootslaste poolelt tekitas enim teravust Quaison.

Üleminutitel löödi meie kirst aga kinni säherduse raudnaelaga, et isegi Kalevipoeg ei suudaks sel enam kaant pealt rebida. Rootslaste viies värav oli justkui sümboolne, sest eestlaste isutus kaitsetööl oli nukramast nukram.

Rootsi vahetusmehed kombineerisid: Jesper Karlsson tsenderdas ja Viktor Claesson lõi. Claesson ootas värava ees söötu seejuures nii, et tema ümber polnud kolme meetri raadiuses mitte ühtegi Eesti jalgpallurit. Lähimad mehed ehk Tamm ja Mets keskendusid ilmselgelt millelegi muule kui Claessoni katmisele. Infovahetus oli enam kui puudulik.

Eesti poolelt põrusid mitmed mehed, kellelt seda ei ootaks. Nii ootamatuna kui see ka ei kõla: kohta ei mänginud välja ei Mattias Käit, Joonas Tamm ega ka kapten Konstantin Vassiljev. Rootslastel oli lihtne tööpäev. Soccernet.ee tegi mängust järgmised tähelepanekud:

1. Krampliku Eesti nutune avapoolaeg

Eesti alustas mängu julgelt ja tekitas esimese paari minutiga Rootsi kaitsjatele veidi töödki. Paraku sellega asi piirdus. Pärast külaliste avaväravat läksid Sinisärgid kaitsefaasis täiesti krampi – sündis mitu meeskondlikku eksimust, millest üks realiseeriti teiseks väravaks. Juba pärast avaväravale järgnenud mitut üliohtlikku olukorda käis siinkirjutajal peast läbi ettevaatlik küsimus, ega ometi pole meid ootamas miskit sorti pakk.

Mida külvad, seda lõikad – tundus, et Eesti kaitsjad kartsid meeletult eksida. Ja eksisidki. Lihtsad vead üksteisemõistmisel, eelkõige mõistagi Rootsi teise värava olukorras. Dejan Kulusevski keeras end Joonas Tamme, Mattias Käidi ja Maksim Paskotši vahelt välja moel, nagu polnuks tema vastas mitte profijalgpallurid, vaid treeningutel püsti pandavad täispuhutavad kehad. Vastupanu polnud.

Kramplikkus oli tõenäoliselt tingitud liidri puudumisest. Eestil puudus mees, kes otsustavatel hetkedel omasid innustaks ja igal juhul mehe eest väljas oleks. Peaaegu kõik mängisid võrdselt kehvasti. See peegeldus ka rünnakult, kus puudus otsustavatel hetkedel lahendaja.

2. Eesti kaitseliini A ja O täitis Rootsi peatreeneri palve

Rootsi koondise peatreener Janne Andersson asus 2011. aastal peatreenerina tööle Norrköpingus, kus teda ootas ees noor Eesti ründaja Joonas Tamm. Andersson tegi füüsiliselt võimsast Tammest aga keskkaitsja ning sellele positsioonile on valitsev Eesti parim jalgpallur püsima jäänudki.

Mängueelsel pressikonverentsil päris Soccernet.ee Anderssonilt, mida arvab ta endise hoolealuse hilisematest vägitegudest. Rootslane mugandas enda jaoks küsimust ja vastas naljaga: “Ma loodan, et ta on homme (mängupäeval – M. K.) väga halb!”

Paraku sai 60-aastase juhendaja lootus teoks. Tamm oli liimist täiesti lahti.

Esimese värava olukorras avanes Viktor Gyökeres just tema selja tagant. Teise värava puhul jäi ta viimase kaitsjana Dejan Kulusevski vastu väga passiivseks ning kolmanda tabamuse puhul unustas täiesti ära Alexander Isaku, kes kohe Tamme selja taga palli noolis ning selle võrku suunas. Viienda värava puhul oli Viktor Claesson kastis ihuüksi: Tamm seisis temast vähemalt 2-3 meetrit eemal.

Sportlase elu: on häid ja halbu päevi. Tamm ei mänginud aga Rootsi vastu oma tavapärast kvaliteeti ligilähedaseltki välja. Paraku kandus tema kehv päev edasi ka teistele meestele platsil. Liidri puudumine ajas krampi teisedki mehed, otsustavatel hetkedel ei kerkinud esile ka Karol Mets. Võib öelda, et Eesti kaitseliin hingas küll ühes rütmis, aga paraku ebakorrapäraselt.

3. Rootslaste üleolevus oli põhjendatud

Rootsi fännid olid mängueelsel festivalialal Soccernet.ee jaoks ainsad vestluspartnerid, kes jäid lõppskoori ennustades pigem tagasihoidlikeks. Nii kohaliku meedia kui ka meeskonnaliikmete (peatreener Janne Anderssoni ja kapten Victor Lindelöfi) meelestatusest kumas väga selgelt läbi üleolevus: peame endast maksimumi andma, aga mis vastane see Eesti ikka on.

Mängu eel võis loota, et uhkus ajab upakile. Pärast rootslaste avaväravat 18. minutil oli aga selge, et Rootsi lihtsalt ongi parem meeskond. Ja Eestil on erakordselt halb päev.

Niisiis ei osutunud Rootsi peatreeneri, kapteni ja kohalike ajakirjanike mängueelne suhtumine mitte loodetud Eesti alahindamiseks, vaid karmiks reaalsuseks. Rootslased teadsid justkui täpselt, mis ootab ees.

4. Noored ei saanud võimalust

Pärast 0:3 lõppenud avapoolaega oli selgemast selgem, et enam pole tagasiteed. Rootsi ei jätnud Sinisärkidele lootusepojakestki.

Jalgpallis peab alati mõtlema, et kõik on võimalik ja küll meil tekivad võimalused, aga kas 0:3 kaotusseis ei oleks võinud olla koht, kus anda minuteid näiteks Rocco Sheinile või Georgi Tunjovile? Iirimaal elu parimat hooaega tegev Markus Poomgi pääses platsile alles 84. minutil, mil 39-aastase Konstantin Vassiljevi mäng otsa sai.

Lisaks muutsid teisel poolajal tehtud vahetused mänguplaani silmnähtavalt kaitsvaks. Hoolimata Häberli mänguplaani tavapärasest dünaamikast oli Eestil lõpuks mõlemal äärel selge tagaliinimees: vasakul Artur Pikk ja paremal paberitega keskkaitsja Märten Kuusk. Tekib küsimus: milleks? Mida meil enam kaotada oli?

5. Kolakas tõi kaasa negatiivsed verstapostid

0:5 kaotus tähistab Eesti koondise ajaloo suurimat kaotust A. Le Coq Arenal. Seni oli kahel korral saadud külm neljaväravaline sahmakas (2011 Iirimaalt ja 2019 Hollandilt), ent seekordne häving kirjutas meie negatiivsesse jalgpalliajalukku uue peatüki.

Lisaks polnud Eesti koondis varem Lillekülas peetud valikmängus kunagi avapoolaega koguni kolme väravaga kaotanud. Ajalugu seegi.

6. Mängu parim – Dejan Kulusevski

Rootslased lendasid täna kõrgemalt. 90 minuti vältel rullus A. Le Coq Arenal lahti tragöödia viies vaatuses, mille kunstilisemate etüüdide lavastaja, stsenarist ja peaosatäitja ühes isikus oli just Kulusevski.

Protokoll:

9. septembril kell 19.00 A. Le Coq Arenal

Eesti - Rootsi  0:5 (0:3)
18. Viktor Gyökeres, 24. Dejan Kulusevski, 39. Alexander Isak, 75. Robin Quaison, 90+2. Viktor Claesson

Hoiatused: 15. Karol Mets - 24. Isak Hien
Mänguolud: +18, päikesepaisteline ilm, muruväljak väga heas seisukorras
Pealtvaatajaid: 11411
Peakohtunik: Horatiu Fesnic
Abikohtunikud: Valentin Avram, Alexandru Cerei
Neljas kohtunik: Sebastian Coltescu
VAR: Ovidiu Hategan
AVAR: Andrei Chivulete (Rumeenia)

Eesti: Karl Jakob Hein, Rasmus Peetson (69. Märten Kuusk), Maksim Paskotši, Joonas Tamm, Karol Mets, Vlasi Sinjavski (46. Artur Pikk), Mattias Käit, Konstantin Vassiljev (84. Markus Poom), Martin Miller, Henri Anier (46. Erik Sorga), Henrik Ojamaa (46. Sergei Zenjov).
Varus: Matvei Igonen, Karl Andre Vallner, Märten Kuusk, Artur Pikk, Ken Kallaste, Nikita Baranov, Rocco Robert Shein, Georgi Tunjov, Markus Poom, Erik Sorga, Sergei Zenjov, Alex Matthias Tamm.

Rootsi: Robin Olsen, Linus Wahlqvist (79. Emil Holm), Isak Hien, Victor Lindelöf, Ken Sema, Dejan Kulusevski, Jens-Lys Cajuste, Samuel Gustafson, Emil Forsberg (79. Jesper Karlsson), Viktor Gyökeres (64. Robin Quaison), Alexander Isak (64. Viktor Claesson).
Varus: Viktor Johansson, Kristoffer Nordfeldt, Martin Olsson, Emil Holm, Viktor Claesson, Albin Ekdal, Anthony Elanga, Jesper Karlsson, Carl Starfelt, Jesper Karlström, Marcus Rohden, Robin Quaison.