UEFA teatas, et muudab alates hooajast 2021/22 naiste Meistrite liiga formaati, tehes selle sarnasemaks meeste Meistrite liigas kasutatavale. Eesti meistrit puudutav suurim muudatus seisneb selles, et enam ei peeta kvalifikatsiooniringi miniturniire turniirisüsteemis, vaid loositakse esmalt poolfinalistid ning alagrupist saab edasi vaid miniturniiri finaali võitja.

Eesmärgiga mitmekordistada naiste Meistrite liiga haaret ja väärtust viiakse ühtse juhtimise alla ka liiga turundus ja teleõiguste müük. Peamiselt seisnevad uuendused selles, et kasvab mängude arv. Mainitud hooajast alates koosneb põhiturniir praeguse play-off-süsteemi asemel 16 naiskonnaga alagrupiturniirist, kus mängitakse kodus-võõrsil süsteemis. Iga grupi kaks paremat pääsevad edasi veerandfinaali.

Klubijalgpalli edetabeli kuus paremat riiki (hetkeseisuga Prantsusmaa, Saksamaa, Inglismaa, Hispaania, Rootsi ja Tšehhi) saavad välja panna kolm ja 7.-16. kohal asuvad riigid kaks klubi. Kõik ülejäänud, kaasa arvatud klubide edetabelis 50 Euroopa assotsiatsiooni seas 36. kohal olev Eesti, võivad võistlustulle saata ühe klubi. Alagrupiturniirile eelneb sarnaselt meeste Meistrite liigale kaks play-off-ringi, kus klubid on pandud liikuma mööda meistrite teekonda ja liiga teekonda, tagamaks selle, et alagrupiturniiril oleksid esindatud vähemalt kümne eri riigi klubid.

Eestit puudutab hetkeseisuga eeskätt turniiri esimene faas. Tänavu alustas meister FC Flora kvalifikatsiooniringist, ent kodus peetud miniturniiril jäädi valusalt alla PK-35 Vantaale ja BIIK Kazõgurtile ning suudeti võita vaid Fääri saarte naiskonda EB/Streymur/Skala, mis ei andnud alagrupis enamat kolmandast kohast.

Viimati sai kvalifikatsiooniringis alagrupist edasi Pärnu JK hooajal 2013-14, kui Vantaa järel lõpetati teisena ning mindi play-off-is kokku ülitugeva Wolfsburgiga. Tol hooajal võiduka lõpuni läinud ja viimaks ka Meistrite liiga võidukarika pea kohale tõstnud Saksamaa klubi Pärnule mingit sõnaõigust ei andnud, võites Tallinnas 14:0 ja nädal hiljem kodus 13:0. Toonane 32 naiskonna loos oli vaba, vaid samas kvalifikatsioonigrupis olnud või sama riigi klubid ei saanud 1/32 finaalis vastamisi minna.

Uue süsteemi järgi peetakse aga esmalt eelnimetatud miniturniiridel poolfinaalid, finaal ja kolmanda koha kohtumine. Miniturniiride ehk gruppide võitjad pääsevad edasi järgmisesse faasi, kus nendega liituvad klubide edetabelis neljandal, viiendal ja kuuendal kohal olevate riikide meistrid. Kohtumised peetakse kodus-võõrsil süsteemis ja nii selgitatakse välja seitse klubi, kes pääsevad alagrupiturniirile.

Koduse meistritiitlita jäänud, ent tugevamate liigade kaudu liigateekonda alustavad klubid peavad neli miniturniiri, kust edasi saavad taas vaid võitjad. Teises ringis liituvad nendega veel kuus klubi, kes on oma liigades lõpetanud teisena ning kümme naiskonda selgitavad sel moel kodus-võõrsil mängudega veel viis alagrupiturniirile pääsejat. Nelja tugevama liiga meistrid saavad koha sinna automaatselt.

Praegu ainult finaali turundusõiguste eest vastutav UEFA võtab enda kanda ka alagrupiturniiri ülekandeõigused, tootes kõigist mängudest kas tele- või veebiülekande. Esimesel uuendatud süsteemiga hooajal paigutatakse seejuures kaheksa mängupäeva (kaks tükki teises ringis, neli alagrupiturniiril ja mõlemad veerandfinaalide päevad) nii, et nad ei kattuks ühegi teise jalgpalli suurturniiri või -võistlusega.