Miks igavusmäng Eestiga sakslastele oluline oli? (0)

Teadupärast saab kihlveoks nimetada vaid sellist lepingut, kus panuseid teinud osapooled lõpptulemusest teadlikud pole. Kui mõelda, et paar päeva enne pühapäeval Tallinnas peetud Eesti – Saksamaa kohtumist üks kihlveokontor Saksamaa võidukoefitsendiks 1,04 pakkus, tuleb möönda, et taoline leping kihlveo definitsioonile vaid mööndustega sobitub.

Arvud sporti puudutavates kihlvedudes kõnelevad kihlveo objektide staatusest ning mida suuremad on lõhed selle sees, seda kindlam on ka märk nende objektide kuulumisest erinevatesse sportlikesse süsteemidesse. Märk sellest, et iga Saksamaa võitu panustatud euroga oli võimalik teenida neli senti, kõneleb sportliku pinge puudumisest. Kuna kihlveokontorite panused peegeldavad kogu sotsiaalse suhteruumi ootushinnanguid, võime öelda, et sportliku pinge puudumisest olid teadlikud kõik asjaosalised – korraldajad, sportlased, meedia, pealtvaatajad, toetajad.

Sellest kõneleb ka ajalehe Bild eelmisel esmaspäeval käibele võetud mõiste, mida järgnevatel päevadel vähemalt tolle väljaande veergudel korduvalt kasutati: Quali-Langweiler, mis ümberpanduna võiks kõlada kvalifikatsiooni-igavusmäng. Igavus oli koguni nii sedavõrd rusuv, et laupäeval, päev enne kohtumist, nimetab Bildi ajakirjanik Christian Falk Saksamaa jalgpalli nädalateemaks (Falk: DAS Thema) hoopis Thomas Mülleri võimaliku lahkumise Müncheni Bayernist. Päev hiljem ilmunud Bild am Sonntagis võttis ajakirjanik Walter M. Straten kolleegi hoogu veidi maha, öeldes, et Mülleri ja Bayerni suhted on küll põnevad, kuid enamiku jaoks on tähtsaim siiski mäng Eestiga. Aga ka Straten ei viita sportlikule pingele ning kuna see puudus, tuleb eeldada, et see mõne muu iseloomuga pingega asendus. Võimalusi selleks on muidugi mitmeid.

Alustada võiks sellega, et mänguga seotud tervikemotsioonid olid vahest kõige sarnasemad neile, mis eelnevad teatritüki vaatamisele, kus emotsioone ei toodeta mitte näidendi sisuga, millega vaataja niikuinii tuttav on, vaid ette antud materjali lavastajapoolse lahenduse ning näitlejameisterlikkusega. Liiga kindel oli Saksamaa võit olnud mõned kuud varem selleks, et kulutada aega küsimusele "kas seda tehakse ka sel korral?". Fookus püsis siiski küsimusel "kuidas seda tehakse?".

Mõistagi ei luba profispordi spetsiifika meil liiga uljalt paralleele teatriruumiga sikutama jääda, sest tulemussport ja jalgpall sealhulgas on erinevalt teatrist objektiivselt mõõdetavad valdkonnad. Metafooride rägastikku võib eksida küll jalgpallikirjutus iseenesest, kuid kirjutus on keelanud selle tema sisu andajatele ehk sportlastele ja treeneritele.

Püüdes nüüd mängule eelnenud kuidas-küsimusele kuju anda, võiks see saksakeelset arutlusruumi jälgides kõlada sedasi: "Kuidas hakkab Saksamaa koondis lähiaastail välja nägema?". Mäng Eestiga andis sakslastele võimaluse sellele teemale kõrgendatud tähelepanu osutada.

Sissejuhatuseks aga olgu toodud kaks iseloomuliku näidet Eesti rollist selles. Esmalt sobib viidata Saksamaa suurima spordiajakirja, kolmapäeviti ilmuva SportBildi toimetuse valikutele, kes neli päeva enne mängu ilmunud numbris mainis Eesti jalgpallikoondist kahel korral. Esmalt Manuel Neueri ja Marc-Andre ter Stegeni väravavahiduellis kõnelevas loos viitega, et Eesti vastu seisab väravas Neuer; teisel korral mainiti Eesti jalgpallikoondist telekavarubriigis.

Samuti väärib osutamist telekanal Sport1 üleeilne jalgpalli jutusaade Doppelapass, mille kahetunnises programmis kõneldi Saksamaa koondise tulevikuväljavaadetest, Dortmundi Borussia probleemidest ning Mülleri suhetest Bayerniga. Eesti mängu analüüsile ei kulutatud seevastu minutitki. Saatejuht Thomas Helmer esitas vaid lõppsõna käigus külalistele retoorilise küsimus – niisiis, õhtul kindel võit –, millele peale ühiselt noogutati, keegi poetas 3:0, keegi 2:0.

Neile kahele meediatootele sai viidatud seepärast, et mõlemad on formaadilt mahukad ja sisult aktuaalsed, ent ometi polnud need kategooriad piisavad surumaks oma raamidesse ka analüüsi eelseisvast kohtumisest Eestiga.

Nüüd aga tagasi siin tõstatatud kuidas-küsimuse juurde. Niisiis, kuidas Saksamaa koondis lähiaastail välja hakkab nägema, kes selle moodustavad ja millised saavad olema selle eesmärgid?

Eesmärkide sõnastamine on muidugi kõige lihtsam ning seda kuulsime peatreener Joachim Löwi sõnastatult korduvalt ka Tallinnas. Saksamaal saab olla vaid üks eesmärk – taastada oma positsioon absoluutses tipus. Erilise eesmärgina muidugi edukas esinemine Saksamaa korraldataval EM finaalturniiril viie aasta pärast. Kuigi selle vahele jääb kaks suurturniiri, libises aasta 2024 mitmel juhul üle Löwi huulte ning vaadates täna koondise kohtade eest võitlust alustanud mängijate sünniaastaid, võib üsna kindlalt väita, et nägime üleeile Tallinnas päris mitut mängijat, kes ka viie aasta pärast EMil kohal on.

Julgen arvata, et peamist põhjust, miks kihlveokontorites Saksamaa võidukoefitsent sedavõrd madalaks kujunes, tuleb otsida Saksamaa koondise sisesest konkurentsist. Neil päevil ründavad koondist lugematul hulgal rohkem mängijaid kui koondises kohti, mistõttu eeldusel, et Saksamaa peaks Eestit alahindama, polnud vähimatki alust.

Õpetlik on üks hetk juunis toimunud Mainzi-mängust, mis siin meenutamist väärib. Nimelt jooksid seal viimased minutid, kui vahetusest sekkunud Timo Werner, lootuses Saksamaa edu suurendada, nurgalöögi teeninuna pall käes nurgalipu juurde tormas. Aga tol hetkel oli seis 8:0. Ainuüksi too episood andis selge viite, et Tallinnas pole Timo Werneri konkurendiks mitte Joonas Tamm, vaid Serge Gnabry, mitte Karol Mets, vaid Luca Waldschmidt, mitte Artur Pikk, vaid Marco Reus.

Päev enne mängu toimunud pressikonverentsil andis Löw ka mõned otsesed ja kaudsemad viited, kellega ta lähiaastail arvestada plaanib, kellest ühel plaanin veidi pikemalt peatuda põhjusel, et minu tähelepaneku kohaselt oli tegemist mängijaga, kelle Löw ise ainsana jutuks võttis. Kui Ilkay Gündogani, Kai Havertzi, Gnabry ja Werneri võttis peatreener jutuks pärast ajakirjanike otseseid küsimusi, siis Sebastian Rudy nimel peatus Löwi isiklikul initsiatiivil. Me ei tohiks sellest initsiatiivist mööda vaadata.

Tõsi, Eesti vastu Rudy ei mänginud, kuid mäng Eestiga oli Saksamaale juba eriline kasvõi seetõttu, et suure enamuse ajast oldi ühemehelises vähemuses ning küllap seepärast ka mängueelsed plaanid veidi muutsid. Seevastu neli päeva varem peetud kohtumises Argentinaga sai Rudy kümmekond minutit mänguaega, mis tema viimast aastat arvestades üsna üllatav oli.

Nimelt ei suutnud Rudy eelmisel hooajal suurte lootustega Schalkega liitudes kuidagi kanda kinnitada, kadus tippjalgpalli epitsentrist, laenati sel hooajal tagasi Hoffenheimi, kuid kõigest hoolimata on tagasi koondises. Põhjendada koondisse tagasijõudmist Hoffenheimi eest tehtud kaheksa mänguga, oleksime ülekohtused Rudy konkurentide suhtes, ega suudaks tabada ka Löwi koondise moodustamise aluspõhimõtteid.

Nimelt on Löw alati selgitanud, et koondisse kuuluvate mängijate omavaheline läbisaamine on sportlikke oskuste kõrval peamisi argumente, millele ta meeskonda moodustades toetub. Kahtlemata pole Löw selles plaanis erandlik treener, kuid kindlasti tuleb näidetega rõhutada, et tema põhimõtted on mõlemas suunas kinnitust leidnud.

Nii näiteks arutles Saksa meedia pikki aastaid, miks piirdus Stefan Kiesslingu koondisekarjäär vaid kuue mänguga, samas kui tema sportlikku taset võrreldi nii Mario Gomezi kui Miroslav Klose omaga. Kiessling ise on öelnud, et põhjused polnudki sportlikud, kuivõrd tulenesid tema läbisaamisest Löwi ning koondisekaalastega.

Teisalt on aga Löwi poolehoidu saanud kogeda Lukas Podolski, kes klubi tasemel suutis end kehtestada Kölnis, kui ei suutnud seda Müncheni Bayernis ega Londoni Arsenalis. Ent Löwi vaateväljast ei kadunud ta kordagi ning oma parimad esitused tegi Podolski just koondises. Seejuures on tähelepanuväärne Podolski osalus 2014. aastal MMil, kus tema sportlikuks panuseks jäid 53 minutit kahes alagrupimängus, kuid kelle kaaslasi motiveerivaid oskusi mitmed toonased koondislased rõhutanud on.

Olles Tallinnas toimunud pressikonverentsidele järgnevalt saksa meediat jälginud, tuleb tunnistada, et Rudy mainimine on küll ära märgitud, kuid julgemaid järeldusi sellest tehtud siiski pole. Meie aga võiksime Rudy võimalustega arvestada juba seetõttu, et Löw selle nime ilma ajakirjanike meeldetuletuseta jutuks võttis.

Viimaks väärib aga tähelepanu, et ühe uue teadmise saksa jalgpalliavalikkus Tallinnast siiski kaasa võtab. Nimelt ütles Löw laupäeval, et kavatses 2014. aastal MM-koondisse kutsuda ka toona Londoni Arsenali kuulunud 18-aastase Gnabry, kuid pidi sellest plaanist mängija vigastuse tõttu loobuma. Näib nii, et sellest polnud saksa ajakirjanikud teadlikud. Igal juhul ilmusid järgnevatel päevadel mitmetes väljaannetes sellekohased uudisnupud ning teate uudsust kinnitab ka fakt, et ei saksa- ega ingliskeelne Vikipeedia pole Gnabryt tutvustavas artiklis seda fakti veel nimetanud.

Kommentaarid

Kommentaare ei ole.

Sisene
Enne kommentaari avaldamist tutvu Soccernet.ee kommentaaride hea tavaga.
VARSSAVI OOTAB!
Poolas ree peale saanud Eesti koondise salakuulaja: arvamusi on seinast seina, paljud poolakad tahaks teist treenerit
VÄRSKED VUTIJUTUD
VARSSAVI OOTAB!
Slovakkia-sammuga hinnalisi minuteid kogunud Jürgens: vajasin neid, et koondises jälle viie minutiga krampi ei saaks
LIIGA OTSIB MEISTRIT
Kaheksa paremat, kes on kukutanud parimaid: Ajaxi ja Benfica esiareenidel lüüakse tuled eriliselt põlema
KOONDISE KESKVÄLJAMEHED
VARSSAVI EEL
Sõelmäng | Väravakuningas Henri Anier: pole olemas võimsamat emotsiooni, kui Eesti eest löödud värav
Eesti koosseis Poola vastu: Klavan, Mets ja Vassiljev olemas, kutse sai ka Laur
OTSUSED
Videokohtunik | Kes kelle kukutas ja kelle jalale ikkagi astuti?
PIKEMAT LUGEMIST
VARSSAVI OOTAB
Eesti, pane valmis! Poola koondise koosseis kubiseb suurtest nimedest
RISTNURK
Koht
Võistkond
M
V
V
K
VV
P
1.
Tallinna FCI Levadia
3
3
0
0
14:0
9
2.
Paide Linnameeskond
3
3
0
0
8:2
9
3.
Nõmme Kalju FC
3
2
1
0
9:0
7
4.
Tartu JK Tammeka
3
2
1
0
7:1
7
5.
Tallinna FC Flora
3
1
1
1
5:4
4
6.
Pärnu JK Vaprus
3
1
0
2
3:6
3
7.
JK Tallinna Kalev
3
0
2
1
3:5
2
8.
FC Nõmme United
3
0
1
2
1:5
1
9.
FC Kuressaare
3
0
0
3
2:15
0
10.
JK Narva Trans
3
0
0
3
0:14
0
SOCCERNET TV
VIIMASED PILDIGALERIID
Kas HPV-ga nakatumine võib tekitada vähki ka meestel?
VIDEOKOHTUNIK

Soccernet.ee heidab koostöös RefPaliga pilgu kohtunikemaailma. Mis on õige, mis on vale ja miks?

Vaata kõiki episoode siit!

PREMIUM LIIGA TALVISED LIIKUMISED

Premium liigas aset leidnud üleminekuid ja nendega seotud kuulujutte saad vaadata SIIT.

https://www.zone.ee/
SOCCERNETI FOORUM - FÄNNIDE KOHTUMISPAIK!

Räägi kaasa aktuaalsetel jalgpalliteemadel või muudel huvipakkuvatel teemadel! Külasta Soccernet.ee foorumit!

SILM PEALE!

Vaata siit värsket videolugu!

OTSEÜLEKANDED

Soccernet.ee selle nädala otseülekanded:

TEAD ROHKEM?

Aita Soccernet.ee kajastust paremaks muuta.

Saada uudisvihje uudised@soccernet.ee!

PREMIUM LIIGA TABEL
Tallinna FCI Levadia
9
Paide Linnameeskond
9
Nõmme Kalju FC
7
Tartu JK Tammeka
7
Tallinna FC Flora
4
Pärnu JK Vaprus
3
JK Tallinna Kalev
2
FC Nõmme United
1
FC Kuressaare
0
JK Narva Trans
0