Naiste Meistriliiga hooaja lõppu planeeritud üleminekuturniir kõrgliiga kahe viimase ja esiliiga kahe tugevaima iseseisva naiskonna vahel jääb ära. See tähendab, et Meistriliiga naiskonnad satuvad omapärasesse olukorda - FC Ararati loobumise järel on võistlema jäänud seitse naiskonda, kellest ühe hooaeg kestab teistest sisuliselt poolteist kuud vähem.

• Ararati loobumise ja esiliiganaiskondade tahtmatuse tõttu jääb ära üleminekuturniir
• Meistriliiga esikuuiku hooaeg kestab novembri keskpaigani, aga 7. koha tiim lõpetab hooaja juba 5. oktoobril
• Uueks hooajaks võib kõrgliigasse tõusta naiskond praegusest II liigast
• Pohlak: Ararati uue hooaja osas on keeruline optimistlik olla

Tavaolukorras on Meistriliiga hooaeg üles ehitatud selliselt, et kaheksa võistkonda mängivad omavahel läbi kolm ringi (kokku 21 kohtumist), misjärel mängib hooaja viimases faasis esikuuik veel ühe omavahelise ringi (5 mängu), Meistriliiga kaks viimast ja Esiliiga kaks esimest selgitavad aga üleminekuturniiril (samuti 5 vooru) välja kaks naiskonda, kes jätkavad järgmisel hooajal kõrgseltskonnas.

Üleminekuturniiri selline formaat kehtib kolmandat hooaega, aga seni pole veel mitte kordagi turnirii nelja naiskonna osavõtul peetud - mõlemal eelmisel hooajal on esiliigas mängiv Lasnamäe Ajax (mullu mängis Ajax Nõmme Kalju nime all) turniirist loobunud, kuna ei ole kõrgliigasse tõusmisest huvitatud. Sel hooajal jääb üleminekuturniir aga üldse ära, sest tänavu esiliigas mängivad kolm iseseisvat naiskonda Põlva Lootos, FCI Levadia ja Lasnamäe Ajax ei ole turniirist huvitatud ning Meistriliigas viimaseks jääv Ararat on hooaja pooleli jätnud.

See toobki kaasa omapärase situatsiooni, kus Meistriliiga esikuuiku hooaeg kestab planeeritult 15. novembrini (aasta viimane naiste koondise aken peetakse novembri lõpust detsembri alguseni), kõrgliiga 7. koha naiskond aga saab hooaja lõppenuks kuulutada juba 5. oktoobri pärastlõunal.

Hetkeseisuga on selge, et kuues-seitsmes koht jagatakse ära Lõuna-Eesti naiskondade vahel: igal juhul on viimase vooru omavahelises kohtumises 5. oktoobril mängus kuues-seitsmes koht. Tammekal ongi see viimane järelejäänud kohtumine, Elva mängib enne seda veel homme Viimsiga. 5. oktoobri Elva-Tammeka matš peetakse Elva koduplatsil.

Meistriliiga tabel, kuhu on hooaja lõpuni sisse arvestatud ka Ararati loobumiskaotused:

#	Võistkond		M	V	V	K	VV	P
1.		Tallinna FC Flora	19	17	1	1	76:8	52
2.		JK Tabasalu	20	12	2	6	39:32	38
3.		Saku Sporting	19	12	2	5	59:31	38
4.		Viimsi JK	19	10	4	5	43:23	34
5.		JK Tallinna Kalev	19	7	3	9	46:50	24
6.		Tartu JK Tammeka	20	2	5	13	26:72	11
7.		FC Elva	19	3	1	15	15:62	10
8.		Tallinna FC Ararat	21	5	2	14	22:48	17

Kes tõuseb Ararati asemele?

Meistriliiga praegused seitse naiskonda jäävad uueks hooajaks seega kõrgliigasse püsima, kuid lahtine on see, milline naiskond järgmiseks aastaks Meistriliigaga liitub. Esiliigas ei ole FC Levadia ega Lasnamäe Ajax Soccernet.ee andmetel tõusmisest huvitatud, lahtine on üleminekuturniirist loobunud Põlva Lootose olukord. Kui ka Põlva peaks võimalusest ära ütlema, liigub otsustusjärg II liiga paremateni - seal on esimesteks hetkel Pärnu Poseidon ja Paide Linnanaiskond. Nendest kahest sooviks kindlasti võimalust kasutada Paide.

Teisest liigast otse kõrgliigasse tõusmine poleks Eesti naiste jalgpallis esmakordne - Pärnu Vapruse naiskond tõusis 2020. aastaks Meistriliigasse samuti otse II liigast, olles seal saanud teise koha. Vaprus harjus kõrgema tasemega kiirelt, saades juba debüüthooajal Meistriliigas neljanda koha.

EJL-i jalgpalli korraldamise osakonna juhataja Mihkel Uiboleht kinnitab, et tõusmispakkumised tehakse vastavalt sportlikele tulemustele ehk selle hooaja kohale meistrivõistluste tabelis. "Kõige kõrgemal kohal lõpetanu, kes on valmis Meistriliigasse tõusma, peab muidugi läbima ka litsentsiprotsessi. Oleme suheldud klubidega ja huvi on."

Kui murettekitav on aga see, et praegu esiliigas pallivad naiskonnad tippseltskonda ei kipu? "Mida rohkem soovivad tippu pürgida, seda parem. Samas muret ei ole, sest nendel, kes esiliigast praegu tõusta pole soovinud, on arusaadav põhjus. Mõnel on noortetöös lünk, mille tõttu läheb enne uut tõusu aega, teisel jällegi polegi kõrgliiga ambitsiooni olnud ja pakutaksegi mängijatele võimalust neile sobival tasemel jalgpalli harrastada."

Uibolehe sõnul on õnneks noortetööd vaadates näha, et mõne aasta pärast võib konkurents kõrgliigasse pääsemise nimel olla juba märksa suurem. "On näha, et naiste jalgpalli tuleb klubisid juurde. Näiteks Pärnu Poseidon ja Electra on naiste liigadesse sisenenud, Paide on teinud märkimisväärsed sammud edasi. Mitmel klubil, kes alles hiljuti tegutsesid naiste Meistri- või Esiliigas (näiteks Kuressaare ja Vaprus), on küll mitu tüdrukute võistkonda, aga läheb veel aega, kui tekib taas naiskond. Lisaks on meeste tipptasemel kaasa löövaid klubisid, kes on alustanud noortetööga, mis tähendab, et ühel hetkel sisenevad nad ka liigasüsteemi ja pakuvad konkurentsi."

Mis saab Araratist?

Selle hooaja tõsiste majandusraskuste tõttu pooleli jätnud FC Ararat peaks juhendi järgi jätkamissoovi korral alustama uut hooaega II liiga tasandilt. Klubi president Avetis Harutjunjan avaldas hiljutises intervjuus Soccernet.ee-le lootust, et ehk saavad nad kaasa lüüa esiliiga tasemel.

"Praegu võime prognoose teha, aga reaalsus näitab. Meil on selline soov ja vaatame, kas õnnestub kokku leppida, et mitte teise liigasse langeda. Sportlikult oleks võimalik esiliigas hästi mängida ja mängijate arengu jaoks oleks see palju parem, aga seda hakkab otsustama jalgpalliliit," rääkis Harutjunjan.

Jalgpalliliidu president Aivar Pohlak jääb selles küsimuses aga ettevaatlikuks. "FC Ararati järgmise hooaja suhtes on keeruline optimistlik olla," kommenteeris Pohlak Soccernet.ee-le.

Ühtlasi selgitas Pohlak otsust Ararat hooaja alguses litsentsita liigasse mängima lubada. Teadupoolest pidi Ararat küll jalgpalliliidu otsusega Meistriliigas sel hooajal kaasa mängima, kuid hoolimata teenitud punktidest oleksid nad igal juhul hooaja lõpetanud üleminekuturniiril.

"Nii meeste kui ka naiste tippliigade toimimist reguleerib litsentseerimise kord, mille järgi liigas osalemiseks litsentsi mittesaanud võistkond asendatakse sportlikul printsiibil järgmise litsentsi omava võistkonnaga. Kuna naiste Meistriliigas osalemiseks sellist võistkonda ei olnud, siis tavapäraselt pakkusime selleks eeldusi omavatele võistkondadele osalemist ilma litsentsita, et tagada liiga terviklikkus, andes igale teisele liigavõistkonnale võimaluse mängida igas voorus. Ainus võistkond, kes selleks soovi avaldas, oli FC Ararat," selgitas Pohlak. 

"Ararati nii-öelda väljapool arvestust mängima lubamist toetas võistkonna sportlik tase (mida tõestasid ka nende hooaja esimesed 13 mängu), võimalus läbi klubi osamise naiste Meistriliigas suunata nende naiste Meistriliiga klubidele ette nähtud toetus töötajate palgavõlgade likvideerimisse (mis tänaseks tehtud) ning klubile võimaluse andmine olukorras, kus teisi alternatiive ei olnud. Oleme varem ka meeste poolel liiga terviklikkuse ning töötajate ja sportlaste huvide kaitseks sarnaseid otsuseid teinud ning need on alati olnud liidu otsused, aga neid tehakse kindlates olukordades kindlate põhimõtete järgi," lisas alaliidu president.