Tallinna FC Ararat, kes osaleb naiste Meistriliigas eriloaga, sai uute mängijate registreerimiseks veel kaks eriluba. 

Naiste Meistriliigast võtab osa kaheksa naiskonda, kellest tänavu lõpetab igal juhul viimasena Tallinna FC Ararat. Rahalistesse raskustesse sattunud ning seega litsentsita jäänud klubi on esinenud samas tugevalt ning hoidmas jooksvas tabelis kaks punkti enam teeninud ja samas ka kaks mängu enam mänginud JK Tabasalu järel viiendat kohta.

11 mänguga viis võitu, kaks viiki ja neli kaotust teeninud Ararat oli sel suvel silmitsi järgmise väljakutsega, kui niigi hõredast koosseisust lahkus Jerevani Pjunikusse laenule kolm mängijat. Nii kuivas naiskonna valik 14 mängijale, samal ajal kui võistluste juhend nõuab minimaalselt 16 nime.

Tänaseks on Ararat lati uuesti ületanud (kokku 17 mängijat), ent seda läbi Eesti Jalgpalli Liidu lahke käe. Võistkonda lubati üles anda kaks 2011. aastal sündinud neidu, kes on juhendi järgi (punkt 34.12) kahe aasta jagu liiga noored. Tõsi, ka 2010 sünniaastaga mängijaid leidub mõnes naiskonnas, kuid sedagi juba läbi range eriloa.

"Võistlustele lubatakse üles anda mängijaid:

• kes on sündinud 2008. aastal või varem;
• 2009. aastal sündinud mängijat juhul, kui ta ei ole üles antud jooksva hooaja Noorte võistlustele või Eliitliigasse;
• 2010. a sündinud mängijat tingimusel, et Klubi ja lapsevanem võtavad täieliku vastutuse mängija tervikliku arengu ja heaolu eest ning ta ei ole üles antud jooksva hooaja Noorte võistlustele või Eliitliigasse. Meistriliigasse saab selliseid mängijaid üles anda kuni kolm (3) ning madalamatesse liigadesse piiramatult."

Tõenäoliselt ei saa Ararat kahe noorema mängija kaasamisega mingisugust mängulist eelist. Samas, kuna Araratile on võimalik ikkagi punkte kaotada ja see kõik mõjutab lõplikku paremusjärjestust, ei puuduta olukord vaid neid. Ja samal ajal pole mitte ühelgi teisel kõrgliigaklubil võimalus 2011 sünniaastaga mängijaid punti võtta. Ehk isegi kui Araratile antud eriluba ei näi olevat trumpkaardi vääriline (samas, kui üks neist oleks võrgupurustaja ja teine superväravavaht?), siis on tekkinud olukord juhendist lähtudes ebavõrdne.

Liit peab oluliseks liiga terviklikkust

Eesti Jalgpalli Liidu avalike ja koostöösuhete osakonna juhataja Eva Nõmme selgitas olukorda alaliidu mätta otsast. Ta kirjeldas, et Ararat võttis jalgpalliliiduga ühendust seoses komplekteerimisprobleemidega, mis lahendati kahe eriloa andmisega.

"Hooaja eel andsime kõigile eriloast huvitatud naiste Meistriliigas osalevatele klubidele tagasiside, et 2011. aastal sündinud neidudele erilubasid ei väljastata. FC Ararati juhtumil nägime võimalust, et neil ei õnnestu ilma kahe lisamängijata hooaega lõpuni mängida. Liiga terviklikkuse tagamiseks tulime FC Ararati erilubade taotlusele vastu, aga seda vaid põhjusel, et sõltumata kogutud punktide arvust lõpetavad nad 2025. aasta naiste Meistriliiga põhihooaja viimase ehk 8. kohaga," kirjutas Nõmme.

"See tähendab, et ausa mängu põhimõtteid selles olukorras ei rikuta, sest FC Ararat ei saa erilubade väljastamisest mitte mingit kasu. Kahe noorema mängija lisandumine ei aita FC Araratil tõsta sportlikku taset, vaid hooaeg lõpuni mängida," rõhutas ta.

Enam-vähem poole peal oleva naiste Meistriliiga hooaeg koosneb kolmest põhiringist, mille järel eraldatakse esikuus ja viimased kaks naiskonda. Kui ülemises otsas selgitatakse välja meister ja medalistid, siis tagumised kaks asuvad mängima kahe Esiliiga naiskonnaga üleminekuturniiril.

Sinna on võimalik viimasena lõpetaval Araratil mängima pääseda, kuid vaid juhul, kui klubi likvideerib jalgpallilised võlgnevused. Nõmme kinnitas, et seda pole Araratil praeguse seisuga õnnestunud teha. Seniks segab Ararat kaarte usutavasti edasi: noorele naiskonnale on olnud 11 kohtumisega punkte kaotanud kõik peale Tallinna FC Flora ja Viimsi JK.