Paide Linnameeskonna peatreeneril Ivan Stojkovicil kulus pärast Tallinna Kalevilt saadud 1:2 kaotust Kadrioru staadioni riietusruumist väljumiseks julgelt üle poole tunni. Kohtumise eelne plaan vestelda serblasega Paides seni tehtud tööst ja edusammudest oli paari tunniga muutunud üsna mõttetuks, sest nagu löödud moega Stojkovic ka ise tõdes, oli tegu tema Paide-perioodi kõige kehvema sooritusega.

Ivan, kas see kaotus on sinu Paides veedetud aja madalpunkt?
Jah. Olen aus inimene ega hakka seda varjama. Uskumatu, et olukorras, kus pidime näitama, et viimastes mängudes tehtud etteasted pole juhus ja oleme tõesti suure sammu edasi astunud, läksime väljakule niimoodi.

Me ei väärinud sellest mängust mitte midagi, sest meie suhtumine oli algusest peale halb. Esimene poolaeg oli ilmselt minu treeneriaja halvim. Võimalusi ju isegi tekitasime, [Thomas] Agyepong ja [Bubacarr] Tambedou oleksid võinud skoori avada, aga see hoiak ...

Kalev vääris võitu, sest nad tahtsid võita. Meie olekust jäi aga mulje, et meil on täiesti ükskõik, kuidas see mäng lõpeb. Sellise suhtumisega ... Ütleme nii, et pall on aus. Jalgpall annab sulle tagasi nii palju, kui sina oled nõus endast jalgpallile andma. Meie ei andnud seekord midagi ja seetõttu kaotasimegi. Nii peabki olema.

Vaheajajutud olid tõsised?
Olid. Aga ilmselgelt ei olnud neist kasu. Midagi võis teisel poolajal ju paremaks minna, kuid liiga vähe. Kalevi väravavaht tegi teisel poolajal ka imelisi tõrjeid, kiitus talle, kuid meie ei teinud piisavalt. Peame mõistma, miks kaotasime. Treenerina võtan alati vastutuse, ütlesin ka riietusruumis poistele, et kui tahate mind süüdistada, siis pole see probleem. Kuid ma ei ole kindel, et asi oli seekord ainult minus.

Tuletasin vaheajal poistele meelde, mille nimel me praegu võitleme. Aga siis läheme ja teeme sellise avapoolaja? See on lubamatu.

Võib eeldada, et selline esitus üllatas sind, kui arvestada, kuidas nädalavahetusel mängisite? Pärnu vastu olite ju juba avapoolaja järel 3:0 ees.
Muidugi üllatas. Muidugi. Aga eelmine mäng ei saanud ega tohtinud meid küll kuidagi mõjutada. See oli ju neli päeva tagasi, tegu on taastumiseks enam kui piisava ajaga. Kui tahame olla tippmeeskond, peame ka sellele vastavalt tegutsema! Eriti sellistes mängudes. Meil kõigil tuleb paremat tööd teha. Kõigil, alustades minust endast. Muudmoodi paremaks ei saa.

Jäite mängu käigus ilma keskkaitsjast Yusifist. Kui tõsine tema vigastus esmapilgul tundub?
Vara öelda, aga näib, et ta vigastas jälle reielihast. Eks järgmised paar päeva näitavad. Pisivigastusega ei paistnud kahjuks tegu olevat.

Kuidas on teiste meestega, kes pole viimastes mängudes platsil käinud - Herol Riibergi, Dehninio Muringeni ja Dominique Simoniga?
Herolil on mingi viirus, aga ta juba paraneb. Dominique'ist tunneme väga puudust, aga ei tea samas ka, millal ta tagasi saame. Loodetavasti pärast koondisepausi ehk karikamänguks Tabasaluga. Ka temal on mure reielihasega, aga rebend oli päris korralik, seetõttu on taastumine aega võtnud. Muringenil oli pikalt probleem põlvega, nüüd on seljaga. Ka teda ootame tagasi loodetavasti koondisepausi järgseks ajaks.

Vähemalt on nüüd jälle terve Robi Saarma, kes sekkus vahetusest.
Robi kogub vormi, ta oli kolm kuud eemal. Ta pole veel valmis alustama, mängis alles esimesed 45 minutit duubli eest, aga nüüd tõi ta väljakule pääsedes uut energiat. Tegelikult tahaksin, et teised Robi eeskuju järgiksid - ta oli rangluuvigastusega pikalt eemal, aga tuli tagasi ja näitas kohe võitlusvaimu. Mõnelgi mehel on temalt õppida.

Sellise mängu järel on keeruline edusammudest rääkida, aga ometigi on Paide neid ju sinu käe all seni teinud.
Oleme liikunud tõusude-mõõnadega, aga minu arust on tõusuperioode rohkem olnud. See on normaalne. Seni oleme mõõnade järel alati hästi reageerinud ja olen võinud oma meeskonna üle uhke olla. Praegu ma seda kahjuks öelda ei saa.

Olen tõesti väga pettunud - mitte tulemuses, sest kaotused on mängu osa. Aga mängu osa ei ole see, et sa ei austa mängu! Meil on suur privileeg, sest keegi on nõus meile selle eest maksma, et mängime mängu, mida armastame. Kuid meie ei austanud seekord mängu ja see teeb haiget. Pidime näitame, kes oleme ja mida soovime saavutada, aga ...

Kas meeskond on suures plaanis su ideed omaks võtnud? Kõrvalt vaadates on Paide mängus olnud varasemast rohkem indu ja energiat.
Kuni selle mänguni oli, jah! Taktikaliselt ei teinud me minu arust seekordki ülemäära palju valesti, lihtsalt kaotasime individuaalseid duelle. Ent see näitabki otsekohe, kummal meeskonnal on rohkem tahtmist. Kogu lugupidamine Kalevile, nad tahtsid võitu rohkem, kõik 50-50 pallid langesid nende saagiks.

Kohanemisaega läheb muidugi vaja, aga see on meil selja taga. Me ei langetanud seekord lihtsalt õigeid otsuseid. Aga nagu juba ütlesin, enim jäi puudu lugupidamisest.

Kas sellises olukorras on pigem hea, et juba laupäeval ootab ees järgmine mäng Tammekaga?
Nõus. Pole aega kaotust leinata, peame kiiresti taastuma. Kurvastamine ei vii kuskile. Meil on võimalus endast otsekohe parem mulje jätta. Kui laupäeval võidame, ei mäleta seda kaotust enam keegi ja saame tööga edasi minna.