"Suur aitäh president Putinile. MM-finaalturniir on muutnud maailma ettekujutust Venemaast. Kõik, kes siin mõnda aega viibinud, on avastanud külalislahke maa," ütles FIFA president Gianni Infantino 2018. aasta 13. juulil Moskvas.

Kaks päeva hiljem selgitasid Prantsusmaa ja Horvaatia Moskvas Lužniki staadionil 21. meeste maailmameistri. Autasustamistseremoonial lasi Putin paduvihmal läbi leotada finalistide riigipead Kolinda Grabar-Kitarovici ja Emmanuel Macroni, nautides ise lakei hoitavat vihmavarju. Venemaa külalislahkus par excellence!

Too Infantino fraas polnud juhuslik, vaid kiitust Venemaale ja Putinile pildus FIFA president eelmise MM-finaalturniiri ajal rohkesti. Ning ei tasu arvata, et see kõik ei mänginud mingit rolli FIFA eilses munadeta otsuses, kui nad keeldusid Venemaa koondist käimasolevalt MM-valikturniirilt eemaldamast.

Venemaa esimene vastane Poola ning võimalikud järgmised oponendid Rootsi ja Tšehhi nõudsid FIFA-lt Ukrainale kallale tunginud Venemaa kõrvaldamist. FIFA vastas, et lisaks neutraalsele väljakule peab Venemaa võistkond mängima lipu, sümboolika ja hümnita. Aga nad saavad mängida. FIFA otsus on vale, arg, libekeelne, variserlik. Lihtsalt rõve.

Poola jalgpalliliidu president Cezary Kulesza nimetas FIFA otsust vastuvõetamatuks. "Meie meeskond Venemaa vastu ei mängi, kandku vastane millist nime tahes." Rootsi jalgpalliliidu president Karl-Erik Nilsson sekundeeris: "Eeldasime FIFA-lt konkreetsemat seisukohta."

Poola, Rootsi ja Tšehhi nõuavad jätkuvalt Venemaa eemaldamist ja nendega on erinevate avalduste kaudu liitunud mitmed Euroopa jalgpalliliidud (näiteks Taani, Inglismaa, Prantsusmaa, Wales). Eesti Jalgpalli Liit seni mitte.

FIFA ja UEFA on Rahvusvahelise Olümpiakomitee kõrval maailma mõjukaimad spordiorganisatsioonid. Neil lasub moraalne vastutus ja kohustus näidata kujunenud olukorras kõigile eeskuju. Nende hoiak kujundab mulje, mis maailma tippspordist valitsema jääb. Otsused Venemaa suhtes peavad olema kiired, resoluutsed ja – väga tähtis – halastamatud.

Käimasoleval jalgpallihooajal ei tohi Venemaa võistkondadel olla rahvusvahelises jalgpallielus mitte mingit osalust. Venemaa meeste koondis tuleb eemaldada MM-valiksarjast, Moskva Spartak lugeda Euroopa liiga 1/8-finaali kaotajaks ning naiste koondis eemaldada suviselt EM-finaalturniirilt.

Järgmise hooaja otsusega on veidi aega, aga ei näe mingit põhjust, miks peaks seal asi teisiti olema. Läheb palju aega enne, kui teised on nõus Venemaa esindustega sporti tegema. Ja selles on süüdi ainult Venemaa ise ning vastutus on kollektiivne ega lasu üksnes Kremlil.

Lisaks. Väga tähtis on, et kirjeldatud karistused jääksid kehtima igasuguste tingimusteta. Oletame, et lähipäevadel juhtub ideaalne stsenaarium ehk Putin kukutatakse võimult ja Venemaa annab alla. Karistus peab jääma jõusse ja vaatamata sellele tuleb Venemaa rahvusvahelisest spordielust arvestatavaks perioodiks täielikult eemaldada.

Venemaa peab sõjakuritegude eest vastutama kollektiivselt ning sealsed tippsportlased, kes on aastaid Putini režiimi kiitnud või selle suhtes suu kinni hoidnud, peavad samuti karistust kandma. Nende aasta(kümne)te pikkune töö oma spordiala tippu jõudmisel läheb raisku, aga see on õiglane karistus Venemaale tervikuna.

Tippsport on Venemaale olnud väga pikka aega väga tähtis. See on üks nende uhkuse allikas, mis tuleb neilt ära võtta nii, et Venemaal oleks valus ja häbi. Jutud ja argumendid, et ega Venemaa sportlased sõjas süüdi ole, kaotasid igasuguse väärtuse siis, kui pommid hakkasid tabama Ukraina lastehaiglaid ja elurajoone.

FIFA eelmine president Sepp Blatter unistas Nobeli rahupreemiast (ta siiralt arvas, et tema ja FIFA on selle ära teeninud!) ning ega Infantino palju parem ole. Sestap on väga tähtis, et FIFA liikmesriigid (sealhulgas Eesti Jalgpalli Liit) manitseksid avalikult Zürichi peakorterit, et igasugune vastutulek on mõeldamatu ja jalgpall ei tohi rahusobitajaks hakata.

Närakaid jagub maailma tippspordis rohkesti. Et Maailma Judoliit peatas Putini staatuse aupresidendina, ei vääri mingit kiitust. See oli hügieen, aga kahjuks ebapiisav. Sõna suspended asemel pidanuks nägema sõna strips ehk staatuse peatamine pole kaugeltki piisav, see tulnuks koheselt ja ühemõtteliselt ära võtta. Maailma judol on endiselt rõve plekk küljes ja ega seda päriselt maha saagi.

Korvpalli Euroliiga keeldus eemaldamast konkurentsist Venemaa klubisid ja ähvardab karistustega nendega mängimast keelduvat Leedu tippklubi Kaunase Žalgirist. Miks? Ilmselt põhjusel, et üks Euroliiga sponsoreid on VTB pank. Piltlik näide, kuidas majandushuvid seatakse kõrgemale eetilistest väärtustest. Tõsi, äkki tuleb see kõik rahvusvahelisele korvpallile isegi kasuks ja päädib normaalset koondisekorvpalli torpedeeriva Euroliiga positsiooni olulise nõrgenemisega.

Rahvusvahelise Vehklemisliidu (FIE) presidendiks on Venemaa oligarh Ališer Usmanov ja võistlustega jätkatakse, nagu poleks midagi juhtunud. Floreti MK-etapil Kairos ei soovinud Ukraina meeskond arusaadavatel põhjusel 1/8-finaalis Venemaaga vehelda. FIE otsus: Ukraina võeti maha ja Venemaa veerandfinaali.

Lo sport e la guerra

L'Ucraina di fioretto maschile rifiuta di affrontare la Russia nella prova di Coppa del Mondo di scherma al Cairo.
Negli ottavi di finale (fioretto a squadre) gli ucraini decidono di non gareggiare contro i russi e si ritirano:"Stop the war"#RussiaUkraine pic.twitter.com/PO9lQtG187 — Lia Capizzi (@LiaCapizzi) February 27, 2022

Eesti naiskond jättis küll Sotši MK-etapi pooleli ja võistlus katkestati enne poolfinaale. Aga Rahvusvahelise Vehklemisliidu sotsiaalmeediakontodele postitati Venemaa sümboolikaga uhkeldavaid fotosid ka pärast sõja algust. Põhjused on ilmselged.

Teise Venemaa oligarhi Roman Abramovitši omanduses olev Chelsea jalgpalliklubi tegi pühapäeval avalduse Ukraina toetuseks. Pealkirjaks "Klubi avaldus Ukraina konflikti kohta", aga tekstis polnud kordagi mainitud sõnu "sõda" või "Venemaa".

Sarnaseid keset tuba istuvat elevanti eiravaid ja/või musta valgeks rääkida proovivaid avaldusi tegid ka mitmed teised spordiorganisatsioonid. Näiteks Rahvusvahline Võrkpalliliit (FIVB) pole endiselt võtnud Venemaalt ära tänavuse MM-i korraldusõigust.

Venemaa on aastate jooksul paljudes spordiorganisatsioonides mõjuvõimsa positsiooni omandanud ning selgrootud ja arglikud otsused Venemaa sportlaste, võistkondade ja alaliitude suhtes on selle kõige tagajärg. Venelased on arvestatava osa maailma tippsporti ära ostnud ja seda aastaid silmakirjaliku loosungi "sport ja poliitika tuleb lahus hoida" all oma õela ja inimvaenuliku agenda edendamiseks ära kasutanud.

On põhjust loota, et sarnaselt muudele eluvaldkondadele mõjuvad Venemaa agressioon ja sõjakuriteod Ukrainas äratuskellana ka tippspordile. Et oluliselt tähelepanelikumalt ja kriitilisemalt hakataks jälgima raha päritolu ning majanduslikest kaalutlustest tähtsamaks muutuksid väärtusküsimused. Kui nii läheb, ei tunne end pitsitatuna ainult Venemaa ja Valgevene, vaid kõik riigid, kus inimõiguste olukord ebapiisav.

Meeldiv näha, et Eestis on spordialaliite, kes on juba antud teemal avalikult ja rahvusvaheliselt sõna võtnud. Näiteks Eesti Jäähoki Liit allkirjastas koos seitsme Euroopa alaliiduga pöördumise Rahvusvahelisele Jäähokiliidule (IIHF), kus nõuavad Venemaa ja Valgevene liikmelisuse peatamist, millega kaasneks arusaadavalt ka nende eemaldamine MM-turniiridelt.

Eesti Jahtklubide Liit teatas eile, et teeb rahvusvahelisele alaliidule (World Sailing) ettepaneku mitte lubada Venemaa ja Valgevene sportlastel ja ametnikel osaleda tiitlivõistlustel. Eesti Olümpiakomitee peasekretär Siim Sukles väljendas kohe sõja esimesel päeval toetust agressorite esindajate täielikule spordielust eemaldamisele.

Nimekiri Venemaa suhtes avaliku ja nõudliku seisukoha võtnud Eesti spordiorganisatsioonidest peab täienema. Tegemist on väärtusküsimusega, kus äraootavale või vaatlevale seisukohale jäämine samastub Venemaa tegevuse heakskiitmisega ning kahjustab tugevalt kõnealuse spordiorganisatsiooni mainet ja suutlikkust oma missiooni täita.