Ott Järvela | Kui Häberli eesmärk on EM 2024, siis oli kohe õli tulle valamine mõistlik otsus (8)

Eesti jalgpallikoondise peatreener Thomas Häberli. Foto: Jana Pipar / jalgpall.ee

Teisipäeval nimetati Thomas Häberli Eesti meeskonna peatreeneriks, kolmapäeval avalikustas ta oma esimese koondisenimekirja ja täna sõideti Hispaaniasse treeninglaagrisse, mille lõpetab kohtumine Ungari tippklubi, sügisel Meistrite liiga alagrupiturniiril osalenud Budapesti Ferencvarosega.

Kuigi avalikult asus Häberli tööle üleeile, pole põhjust arvata, et treeninglaager ja sinna sõitvate mängijate nimekiri oleksid kiiruga kokku klopsitud lahendus. Ilmselgelt on tegemist aegsasti paika pandud plaaniga, millel on pikem perspektiiv, kui see üks treeningmatš ungarlastega või märtsikuine koondiseaken.

Seni on eelkõige tähelepanu saanud fakt, et 22 nimekirja mahtunud mängijast 14 kuuluvad FC Flora ridadesse, kusjuures ülejäänud kaheksast üks (Frank Liivak) mängis seal ka mullu ning veel ühte (Marco Lukka) soovib Flora oma ridadesse tagasi. Lisaks olid ära toodud 13 mängijat, kes ei lähe laagrisse kas tervislikel põhjustel või klubikohustuste tõttu.

Mõistlik on vaadata seda kooslust tervikuna, sest ilmselgelt moodustavad just need 35 mängijat terviku, kellega Häberli eelkõige arvestab märtsikuu koondiseaknas, kus Eestit ootavad ees MM-valikmängud Tšehhi ja Valgevenega ning üks maavõistlus praegu veel selgumata vastasega. Mõni muudatus on (loodetavasti) võimalik, aga suuri kursimuutusi pole põhjust oodata.

REKLAAM

Sest miks viia nädalaks ajaks treeninglaagrisse seltskond, kellega edaspidi arvestada ei kavatseta? Seda ei teeks ükski peatreener ning pole põhjust arvata, et Häberli talitaks teisiti. Seega eeldatavasti annavad esialgsesse või lõplikku valikusse kuulunud 35 nime üpris selge aimduse kahe-aastase lepinguga ametisse nimetatud Häberli kavatsustest.

Kõike muud võib mõista, aga Anieri puudumist mitte

Mida näeme? Naasmishimulistele endistele koondislastele eelistatakse uusi, kogemusele noorust. Paide Linnameeskonna ridadest kuulus 35 sekka ainult ääreründaja Edgar Tur. Ei Siim Luts, ei Karl Mööl, ei Andre Frolov, ei Joseph Saliste ega Sergei Mošnikov peatreeneri Häberli valikusse ei mahtunud.

Kõik nad on mängijad, kes olnud minevikus koondises või sellele lähedal ning mullu Premium liigas tähtsas rollis, aga nüüd 35 sekka ei mahu. Viie nimetatud Paide mängijaga samasse kategooriasse liigituvad ka FCI Levadia kapten Brent Lepistu ja mullu Nõmme Kaljus mänginud Sander Puri.

Olgu lisatud, et kui pikalt mängupraktikata olnud Ilja Antonovi puudumine on loogiline, siis Mihkel Ainsalu nimekirja mitte kuulumine köidab tähelepanu.

Koondisenimekirja profiili arvestades on kõige üllatavam puuduja vast Bogdan Vaštšuk. Foto: Jana Pipar / jalgpall.eeHäberli plaan paistab olevat eelmise peatreeneri Karel Voolaidi juhtmõtteks olnud noorendamisega jätkata. Kas sel juhul ei peaks rivistuses olema Paide keskkaitsja Kristjan Pelt ja Levadia poolkaitsja Bogdan Vaštšuk? Asjakohane küsimus, aga nii nende kahe kui kõigi eespool mainitud nimede osas on võimalik tuvastada ja sõnastada mõistuspärased loogikad, et miks neid pole kaasatud, ent teised mehed on.

Näiteks Markkus Seppiku partiid Flora ridades hooaja lõpusirgel olid tõesti veenvamad suvel sümpaatselt alustanud, aga oktoobris ja novembris ebastabiilselt esinenud Peldi omadest. Ning Markus Poomi ja Vaštšuki võrdlemisel räägib esimese kasuks positsiooniline kohanemisvõime.

Ühel juhul selle loogika tuvastamine siiski võimalik ei ole. Mark Anders Lepiku eelistamine Henri Anierile on 100% arusaamatu. Miks jätta esimeselt kogunemiselt kõrvale koondise kogenuim ründaja, kelle esitused möödunud sügisel olid priimad, ning eelistada talle Flora vahetusründajat, kes on küll kahtlemata lubav mängija, aga kes kuulus mullu põhikoosseisu ühes Premium liiga mängus ja lõi kolm väravat. Meenutagem, et Anier mängis Paides napid pool hooaega, millega lõi kõrgliigas 10 väravat.

Küsimus ei saa olla ka hetke sportlikus toonuses, sest see on mõlemal mehel võrdselt puhkusemaiguga. Lepiku eelistamine Anierile on kindlasti üks esimesi küsimusi, mida jalgpalliajakirjanikud Häberlilt pärivad, kui selleks võimalus avaneb. Hispaaniasse sõitva nimistu avaldamise ja äralennu vahel selleks võimalust polnud.

1. Rahvuste liiga play-out, 2. Rahvuste liiga, 3. MM-valiksari, 4. Balti turniir

Naaskem nüüd detailide juurest suure pildi manu. Endiste koondislaste kõrvale jätmine ning pea igal võimalusel nooremale alternatiivile toetumine viitab, et Häberli läheneb kahe-aastasele lepingule kahe-aastase perspektiiviga. Kui vaadata 2021. ja 2022. aastat tervikuna, ootavad Eesti koondist neli võistlust: MM-valikturniir, Balti turniir, Rahvuste liiga play-out Küprosega ja Rahvuste liiga alagrupiturniir (C- või D-divisjonis sõltuvalt play-out' tulemusest).

Nende nelja võistluse tähtsuse järjekord on: 1) Rahvuste liiga play-out, 2) Rahvuste liiga alagrupiturniir, 3) MM-valikturniir, 4) Balti turniir. Nagu näha, toimuvad kaks Eesti jaoks tähtsamat võistlust 2022. aastal. Seega on mõistlik kasutada 2021. aastat tolleks valmistumiseks. Eriti arvestades, et MM-valiksarja loosimisel polnud kübekestki õnne.

Belgia, Wales ja Tšehhi on vastased, kelle käest on iga saavutatud punkt väga suur saavutus. Võimalik, et võistluse käigus ootused muutuvad, aga praeguse seisuga on tegu Eesti jaoks hirmkõvade vastastega. Ainuke vastane, kelle vastu on reaalne loota (aga mitte nõuda) positiivset saldot, on Valgevene. Valikgrupi viimasest kohast pääsemine oleks igal juhul saavutus.

Eelmises EM-valiksarjas jäi Eesti koondise saldoks mängudes Valgevenega kaotus kodus ja viik võõrsil. Tänavuses MM-valiksarjas saab uuesti nendega jõudu proovida. Foto: Jana Pipar / jalgpall.ee

2022. aasta võistlused on jõukohasemad ning ka reaalse präänikuga – kui märtsikuu play-out Küprosega võidetakse ja säilitatakse koht C-divisjonis, on võimalik sealtkaudu püüda pääset 2024. aasta EM-finaalturniirile (erinevalt 2020. aasta EM-ist eeldatavasti D-divisjonile enam kohta ei eraldata).

Paistab, et Häberli ei anna kõigile võimalust end tõestada, vaid keskendus aega viivitamata mängijatele, kellel ta näeb perspektiivi aidata koondist 2022. aasta tähtsates kohtumistes. Igatahes valati nimekirjaga tulle tubli sorts õli.

Muidugi nõuab 2022. aasta prioriteediks seadmine 2021. aastaga võrreldes peatreenerilt julgust, sest Eesti meeskond on kolm aastat sumbanud kaotustest ja masendusest kubisevas soos. Samas kui Häberli eesmärk on Eesti viimine 2024. aasta EM-ile, siis on see mõistlik samm.

Küsimus, kas kehvas seisus koondis peaks oma tegevuses sellisele pikale perspektiivile keskenduma, on eraldi arutelu teema.

* * *

Neli lõiku Balti turniiri kohta

Miks on Balti turniir neljast võistlusest selgelt ja pika puuga kõige tähtsusetum? Sest üks täiskoba omavärava (a la Märten Kuusk Põhja-Makedoonia vastu) abil saavutatud võit Valgevene üle MM-valiksarjas on olulisem ja väärtuslikum kui Balti turniiri esikoht.

Arusaadav, et 30. aastat Eesti koondist jälgivate ja toetavate fännide jaoks on emotsionaalselt rusuv, et Eesti koondis pole selle aja jooksul suutnud kordagi Balti karikat võita, aga see ei tõsta võistluse sportlikku väärtust.

See on sõprusturniir, öelgu mängijad, treenerid, jalgpallijuhid, fännid või ajakirjanikud ükskõik mida. Loeb see, mida platsile minevad mängijad tunnevad. Ning valikkohtumistega võrreldavat põlemist pole Balti turniir suutnud kunagi tekitada ega suuda ka tulevikus. Selles pole midagi piinlikku või imelikku, vaid see on täiesti loogiline olukord, millega oleks tark leppida.

Kui tahta näha Balti turniiri, kus kõik kolm koondist tõesti alati verd ninast välja mängides karikat püüavad, tuleb seda hakata välja mängima U21 koondiste vahel. See oleks tegelikult mõistlik lahendus ka põhjusel, et vabastaks A-koondisele mängupäevad, mida saaks kasutada rikastavamate maavõistluste pidamiseks.

SEOTUD LOOD
Kommentaarid

Hyrax   •  
(85.253.33.***)
Seppikul oli oluliselt lihtsam minu arvates head mängu näidata. Sul on muudes liinides kogenud mängijad ja keskkaitse paariline kogenud.
Pelt oli enamus hooaega teise verinoore kaitsjaga ning Paide organiseeritus ja kaitsev pooliku osa polnud nii õlitatud nagu Flora oma.
Mõtiskleja   •  
(145.14.35.***)
Kas Anieri puudumist ei saaks põhjendada sellega, et ta ütles ka Zahovaikole, et ta ei naase veel Paide treeningutele, ning tahab veel nädal aega puhata? Häberlile ta võis ka seda juba ammu öelda ning sellega vb Häberli ka arvestas juba, kui koondist kokku pani selleks laagriks.
gianluca   •  
(90.191.80.***)
Absoluutselt ei saa nõustuda Balti kausi osas.
Ning valikkohtumistega võrreldavat põlemist pole Balti turniir suutnud kunagi tekitada ega suuda ka tulevikus.
Kui mängija ei suuda ennast naabritega puude ja maade jagamiseks käima tõmmata, siis ei peaks ta üldse koondisesse kuuluma, vaid on lihtsalt suvaline jalgpalluri laadne toode.
U21 tuleks kaasata nii nagu varasemalt: esimene päev vaatad U21, siis A-d, siis uuesti U21 ja jälle A-d ja kogu turniir toimub ühes riigis. Annab juba korraliku turniiri fiilingu kokku, mitte mingisugune suvaline valikmäng näiteks Portugali vastu. Varem oli vähemalt valikmängu eelsel päeval sissejuhatuseks U21 olgu siis kodus või piiri taga, aga pärast selle süsteemi kadumist on noorte mängud suures plaanis radarilt kadunud.
AinUlttauntau   •  
(87.119.179.***)
Lõpetage see arusaamatu hala Balti karika ümber. Sama kui mõne klubi fännid hakkavad ohkima, et nad pole Aastalõputurniiri kunagi võitnud, naeruväärne.

Eesti jalgpall võiks oma arengus nõnda kaugel olla, et on ainult ja ainult üks, kõige olulisem siht : “Jõuda finaalturniirile”, ükskõik mis hinnaga. Veri ninast väljas, üle laipade ja läbi jalgade. Mitte fetiseerima ühte tâhtsusetut küla karikat, kui oluliseimat mida Lillekülla tuua.
nonoh   •  
(84.50.26.***)
Koondis peab tahtma võita kõike ja kõiki. Igasugune muu lähenemine on ette kaotamine!
räim   •  
(176.46.127.***)
Üldiselt Ottiga nõus aga mitte viimase lõiguga. Igaljuhul on Balti turniir väga palju tähtsam kui mingi lambi "rikastavam" maavõistlus.
Wingback   •  
(213.180.19.***)
Balti turniir on treeninglaager, suurema tulemuse motiga lihtsalt.
kesa   •  
(85.253.158.***)
Football without fans in nothing.
Kui Balti karikas on fännidele emotsionaalselt tähtis, siis ta on tähtsam kui juhuslik võit Valgevene üle, olgu võit valikmängus või mitte.,

Sisene
MÖÖDUNUD NÄDAL
Nädala tipud: võidumaitseline viik, seis ja Lipp
SUURED LAHINGUD
Luup peale | Uus  El Clasico  ei igatsenud Ramost, küll aga Messit
KURESSAARE NÄPISTAS FLORAT
Luup peale | Kui Flora ei taha Eesti meistriks tulla, siis nad ei tule kah!
TARTU JÄI TAMMEKALE
FLORA VÄGITEOD
Uhke statistika: FC Flora on tõstnud Euroopa põhjamudas sipelnud Eesti mööda Venemaast!
KOHVI KÕRVALE
RISTNURK
SOCCERNET TV
VIIMASED PILDIGALERIID
Koht
Võistkond
M
V
V
K
VV
P
1.
Tallinna FCI Levadia
26
22
1
3
74:28
67
2.
Tallinna FC Flora
25
17
7
1
66:20
58
3.
Paide Linnameeskond
27
15
8
4
52:27
53
4.
Nõmme Kalju FC
27
13
4
10
51:34
43
5.
Tallinna JK Legion
27
11
5
11
45:36
38
6.
JK Narva Trans
27
8
5
14
33:52
29
7.
FC Kuressaare
27
8
4
15
33:46
28
8.
Viljandi JK Tulevik
27
8
3
16
37:57
27
9.
Tartu JK Tammeka
26
5
4
17
29:60
19
10.
Pärnu JK Vaprus
27
4
3
20
20:80
15
SILM PEALE!

Vaata siit "Silm peale!" värsket lugu!

PREMIUM LIIGA SUVISED ÜLEMINEKUD

Vaata, millised muutused on toimunud Eesti meistriliiga klubides!

https://www.zone.ee/
TEAD ROHKEM?

Aita Soccernet.ee kajastust paremaks muuta.

Saada uudisvihje uudised@soccernet.ee!

OTSEÜLEKANDED

Soccernet.ee selle nädala otseülekanded:

  • K 19.00 Flora - Tammeka (Premium liiga)
  • L 13.00 Paide - Legion (Premium liiga)
  • L 16.00 Vaprus - Tulevik (Premium liiga)
  • L 19.00 Tammeka - Kuressaare (Premium liiga)
  • P 13.00 Trans - Flora (Premium liiga)
  • P 19.00 Welco - Kalev (Esiliiga)
  • KÕIK näidatud mängud ja kava on siin!

PREMIUM LIIGA TABEL
Tallinna FCI Levadia
67
Tallinna FC Flora
58
Paide Linnameeskond
53
Nõmme Kalju FC
43
Tallinna JK Legion
38
JK Narva Trans
29
FC Kuressaare
28
Viljandi JK Tulevik
27
Tartu JK Tammeka
19
Pärnu JK Vaprus
15
SOCCERNETI FOORUM - FÄNNIDE KOHTUMISPAIK!

Räägi kaasa aktuaalsetel jalgpalliteemadel või muudel huvipakkuvatel teemadel! Külasta Soccernet.ee foorumit!

MENÜÜ
 
KESKKONNAD
FACEBOOK